[ks] Miks ülikool on diplomitehas?

  • From: Liis Truubon <liistruubon@xxxxxxxxx>
  • To: KS "Baka�pe" <ks@xxxxxxxxxxxxx>, KS "Mag�pe" <keskkonnakorraldus@xxxxxxxxxxxxxxx>
  • Date: Sun, 10 Sep 2006 04:56:31 -0700 (PDT)

Hei!
  Head lugemist. 
   
  T, 
  L. 
  
 
   
  http://www.epl.ee/artikkel/352930

ÜLO VOOGLAID: Miks ülikool on diplomitehas? (9)
01. september 2006 
Paber | Trüki Autor: Ülo Vooglaid 
Mida rohkem on ühiskonnas kõrgharidusega inimesi, seda suuremad peaksid olema 
teadusmahuka tootmise eeldused.

Paraku on nüüd võimalik asutada kõrgkoole kümnete viisi ka nii, et õppeasutuses 
ei ole ühtki professorit, ning ometi jagada diplomeid/kraade õppekavas ette 
nähtud ülesannete täitmise alusel, peaaegu suva järgi.

Tallinna ülikooli rektor Rein Raud meenutab, et traditsiooniliselt on peetud 
kõrghariduseks süvateadmisi mingis kitsamas valdkonnas, millele lisandub 
laiapõhjaline maailmavaade ja oskus erialaspetsiifilisi andmeid kriitiliselt 
analüüsida. Loodetavasti ei pea rektor silmas üksnes erialaseid, vaid ka kutse- 
ja ametialaseid teadmisi. Ajaleheartikli maht on teadagi piiratud.

Rektor Raud märgib, et üks kõrghariduse kvaliteedi näitajaid on see, mida 
erinevamad on mõtetelt ja olemuselt ühe ja sama valdkonna lõpetajad. Jääme 
ootama, et ta lisaks ka teised kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks vajalikud 
kriteeriumid. Seejärel saab Raud astuda veel paar sammu: selgitada, milline on 
Tallinna ülikoolis (miks ka mitte teistes ülikoolides?) toimuva õppe ja selle 
tulemuste kvaliteet ning mida oleks vaja ette võtta rahuldavaks peetava taseme 
saavutamiseks. Ülikooliseaduse järgi kehtib akadeemiline autonoomia. Isegi 
riigikogu ei saa teha ülikoolile ettekirjutusi. Tõsi, riigikogu võib mõne 
ülikooli eelarvet kärpida, kui seal toimuv õpe ei ole kooskõlas ülikooliseaduse 
või mõne muu seadusega ning õppe tulemustega ei ole võimalik rahul olla.

Raud kirjutab, et üha laiemalt võtab maad arusaam ?ülikool töötab seda 
paremini, mida rohkem diplomeid ja mida lühema ajaga ta suudab välja anda?. 
Loenguid peetakse voorudes ja eksamit asendavad formaalsed testid ? nii on 
kiirem, mugavam ja odavam, mis sest, et tulemus on kõlbmatu. 

3 + 2 süsteemi bakalaureuseõpe on ettevalmistus selleks, et astuda 
(erinevasse!) magistriõppesse. Mäletan, et kui Bologna leping oli alla 
kirjutatud, väideti rahustavalt: nüüd on ülikooliõpe kõigile viieaastane. Häda 
ei ole praegu ainult selles, et tegelikult mahub magistriõppesse märksa vähem 
õppijaid, vaid et bakalaureused ei ole ülikooliõpet läbi teinud isikud. Kolme 
aastaga ei ole võimalik sedavõrd süveneda, et ettevalmistus kujuneks küllalt 
süsteemseks ja piisavalt hästi praktikaga seotuks. Teiseks puudub ülikoolidel 
ettekujutus sellest, kuidas kujuneb haritlane. Vaja oleks saavutada mitte 
ainult ühiskonna- ja kultuuriseos, vaid ka soov ja võime vastutada nii 
tulemuste kui ka võimalike tagajärgede eest.

Enamik teisi riike, kes on ka Bologna lepingule alla kirjutanud, kinnitab 
tänase päevani, et ühtlustamise idee on iseenesest hea, ent selle rakendamine 
võtab aega ja esialgu ei olda selleks valmis.


Kvaliteet ei huvita kedagi


Miks on ülikooliõppe kvaliteet alla käinud? Õppe ja selle tulemuse hindamiseks 
on üks kriteerium ? lõpetajate arv ? ja peamine parameeter on nominaalaeg. 
Seetõttu kindlustavad ülikoolid end sellega, et teevad bakalaureuseõppesse 
poolteist korda rohkem ?tasuta? (loe: riigieelarvelisi) ja suure hulga 
?tasulisi? (loe: üliõpilase enda kinnimakstavaid) õppekohti. Elu on keeruline 
ja paljugi, mis võib kolme aasta jooksul juhtuda. Ka magistriõppesse tuleb 
samal põhjusel võtta õppijaid varuga. Tagatud peab olema mingi hulga väljalase 
?nominaalajaga?. Tähelepanu väärib tõik, et seda, milline on lõpetajate 
ettevalmistuse kvaliteet (valmisolek mingil ametikohal hakkama saada, 
haritlasena ühiskonna- ja kultuurielust osa võtta, uuringutes osaleda jne), ei 
huvita kedagi ? ei üliõpilasi ega õppejõude; ei haridus-, omavalitsus- ega muid 
juhte . Tegelikult ei ole ette nähtud vaadata ka seda, kuhu ?lõpetajad? lähevad 
ja kellena nad tegutsema hakkavad. 

Tallinna ülikooli rektor Raud on olnud ametis alles mõne kuu. Huvitav, miks 
teised rektorid on seni vaikinud? Raske uskuda, et ka neil on ükskõik. Veel 
vähem võib arvata, et nad ei saa olukorra tõsidusest ja selle kujunemise ning 
püsimise põhjustest aru. Ülikooliõppe taseme languse põhjusi oleks vaja 
hoolikalt analüüsida. Üks neist on peaaegu uskumatu metamorfoos: teaduslike 
uurimuste asemel kirjutatakse lihtsalt referaate, esseesid või mingeid 
kirjeldusi. Kui ei ole uurimusi, ei kasva juurde ka õppejõude ning need 
inimesed ei saa ajendada üliõpilasi teaduslikule või muule loomingule.

Kaua on haridus- ja teadusministeeriumi aadressil seal aetava 
?kõrghariduspoliitika? pärast märkusi tehtud, aga seda ei ole arvestatud. Näis, 
kas nüüd, mil kogu Eesti kultuuriüldsus on olukorra tõsidusest informeeritud, 
leiab ka keegi ametnikest, kelle vastutusalasse need probleemid kuuluvad, et 
olukord Eesti ülikoolides (ja nn rakenduslikes kõrgkoolides) on räbal. Ja teeb 
ettepaneku niisugusteks muudatusteks, millega ülikooliõppesse kuhjunud 
probleemid hakkaksid lahenema.

Näis, millise hoiaku võtavad nüüd teised rektorid ja riigikogu kultuurikomisjon.



Samal teemal:

Rein Raud 

?Kiire, mugav, odav??, EPL 7.8.

                
---------------------------------
Do you Yahoo!?
 Get on board. You're invited to try the new Yahoo! Mail.

Other related posts:

  • » [ks] Miks ülikool on diplomitehas?