[ks] Miks ülikool on diplomitehas?
- From: Liis Truubon <liistruubon@xxxxxxxxx>
- To: KS "Baka�pe" <ks@xxxxxxxxxxxxx>, KS "Mag�pe" <keskkonnakorraldus@xxxxxxxxxxxxxxx>
- Date: Sun, 10 Sep 2006 04:56:31 -0700 (PDT)
Hei!
Head lugemist.
T,
L.
http://www.epl.ee/artikkel/352930
ÜLO VOOGLAID: Miks ülikool on diplomitehas? (9)
01. september 2006
Paber | Trüki Autor: Ülo Vooglaid
Mida rohkem on ühiskonnas kõrgharidusega inimesi, seda suuremad peaksid olema
teadusmahuka tootmise eeldused.
Paraku on nüüd võimalik asutada kõrgkoole kümnete viisi ka nii, et õppeasutuses
ei ole ühtki professorit, ning ometi jagada diplomeid/kraade õppekavas ette
nähtud ülesannete täitmise alusel, peaaegu suva järgi.
Tallinna ülikooli rektor Rein Raud meenutab, et traditsiooniliselt on peetud
kõrghariduseks süvateadmisi mingis kitsamas valdkonnas, millele lisandub
laiapõhjaline maailmavaade ja oskus erialaspetsiifilisi andmeid kriitiliselt
analüüsida. Loodetavasti ei pea rektor silmas üksnes erialaseid, vaid ka kutse-
ja ametialaseid teadmisi. Ajaleheartikli maht on teadagi piiratud.
Rektor Raud märgib, et üks kõrghariduse kvaliteedi näitajaid on see, mida
erinevamad on mõtetelt ja olemuselt ühe ja sama valdkonna lõpetajad. Jääme
ootama, et ta lisaks ka teised kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks vajalikud
kriteeriumid. Seejärel saab Raud astuda veel paar sammu: selgitada, milline on
Tallinna ülikoolis (miks ka mitte teistes ülikoolides?) toimuva õppe ja selle
tulemuste kvaliteet ning mida oleks vaja ette võtta rahuldavaks peetava taseme
saavutamiseks. Ülikooliseaduse järgi kehtib akadeemiline autonoomia. Isegi
riigikogu ei saa teha ülikoolile ettekirjutusi. Tõsi, riigikogu võib mõne
ülikooli eelarvet kärpida, kui seal toimuv õpe ei ole kooskõlas ülikooliseaduse
või mõne muu seadusega ning õppe tulemustega ei ole võimalik rahul olla.
Raud kirjutab, et üha laiemalt võtab maad arusaam ?ülikool töötab seda
paremini, mida rohkem diplomeid ja mida lühema ajaga ta suudab välja anda?.
Loenguid peetakse voorudes ja eksamit asendavad formaalsed testid ? nii on
kiirem, mugavam ja odavam, mis sest, et tulemus on kõlbmatu.
3 + 2 süsteemi bakalaureuseõpe on ettevalmistus selleks, et astuda
(erinevasse!) magistriõppesse. Mäletan, et kui Bologna leping oli alla
kirjutatud, väideti rahustavalt: nüüd on ülikooliõpe kõigile viieaastane. Häda
ei ole praegu ainult selles, et tegelikult mahub magistriõppesse märksa vähem
õppijaid, vaid et bakalaureused ei ole ülikooliõpet läbi teinud isikud. Kolme
aastaga ei ole võimalik sedavõrd süveneda, et ettevalmistus kujuneks küllalt
süsteemseks ja piisavalt hästi praktikaga seotuks. Teiseks puudub ülikoolidel
ettekujutus sellest, kuidas kujuneb haritlane. Vaja oleks saavutada mitte
ainult ühiskonna- ja kultuuriseos, vaid ka soov ja võime vastutada nii
tulemuste kui ka võimalike tagajärgede eest.
Enamik teisi riike, kes on ka Bologna lepingule alla kirjutanud, kinnitab
tänase päevani, et ühtlustamise idee on iseenesest hea, ent selle rakendamine
võtab aega ja esialgu ei olda selleks valmis.
Kvaliteet ei huvita kedagi
Miks on ülikooliõppe kvaliteet alla käinud? Õppe ja selle tulemuse hindamiseks
on üks kriteerium ? lõpetajate arv ? ja peamine parameeter on nominaalaeg.
Seetõttu kindlustavad ülikoolid end sellega, et teevad bakalaureuseõppesse
poolteist korda rohkem ?tasuta? (loe: riigieelarvelisi) ja suure hulga
?tasulisi? (loe: üliõpilase enda kinnimakstavaid) õppekohti. Elu on keeruline
ja paljugi, mis võib kolme aasta jooksul juhtuda. Ka magistriõppesse tuleb
samal põhjusel võtta õppijaid varuga. Tagatud peab olema mingi hulga väljalase
?nominaalajaga?. Tähelepanu väärib tõik, et seda, milline on lõpetajate
ettevalmistuse kvaliteet (valmisolek mingil ametikohal hakkama saada,
haritlasena ühiskonna- ja kultuurielust osa võtta, uuringutes osaleda jne), ei
huvita kedagi ? ei üliõpilasi ega õppejõude; ei haridus-, omavalitsus- ega muid
juhte . Tegelikult ei ole ette nähtud vaadata ka seda, kuhu ?lõpetajad? lähevad
ja kellena nad tegutsema hakkavad.
Tallinna ülikooli rektor Raud on olnud ametis alles mõne kuu. Huvitav, miks
teised rektorid on seni vaikinud? Raske uskuda, et ka neil on ükskõik. Veel
vähem võib arvata, et nad ei saa olukorra tõsidusest ja selle kujunemise ning
püsimise põhjustest aru. Ülikooliõppe taseme languse põhjusi oleks vaja
hoolikalt analüüsida. Üks neist on peaaegu uskumatu metamorfoos: teaduslike
uurimuste asemel kirjutatakse lihtsalt referaate, esseesid või mingeid
kirjeldusi. Kui ei ole uurimusi, ei kasva juurde ka õppejõude ning need
inimesed ei saa ajendada üliõpilasi teaduslikule või muule loomingule.
Kaua on haridus- ja teadusministeeriumi aadressil seal aetava
?kõrghariduspoliitika? pärast märkusi tehtud, aga seda ei ole arvestatud. Näis,
kas nüüd, mil kogu Eesti kultuuriüldsus on olukorra tõsidusest informeeritud,
leiab ka keegi ametnikest, kelle vastutusalasse need probleemid kuuluvad, et
olukord Eesti ülikoolides (ja nn rakenduslikes kõrgkoolides) on räbal. Ja teeb
ettepaneku niisugusteks muudatusteks, millega ülikooliõppesse kuhjunud
probleemid hakkaksid lahenema.
Näis, millise hoiaku võtavad nüüd teised rektorid ja riigikogu kultuurikomisjon.
Samal teemal:
Rein Raud
?Kiire, mugav, odav??, EPL 7.8.
---------------------------------
Do you Yahoo!?
Get on board. You're invited to try the new Yahoo! Mail.
Other related posts:
- » [ks] Miks ülikool on diplomitehas?
