[ks] Mat-Loodusteaduse osak ETV-s
- From: Tiit Vaasma <tiit.vaasma@xxxxxxxxx>
- To: geo-list@xxxxxxxxxxxx, ks@xxxxxxxxxxxxx, tttriin@xxxxxx
- Date: Thu, 12 May 2005 11:50:27 +0300
Tere
Nii lood on meil siin küll omakeskis enam vähem selged ja arutelu
tuline. kuid kui vaadata et kes sellest osa saavad siis on see vaid
geo-listi sisene. kuidagist tuleks nüüd need ka kogu mat-loodu tead.
laiali saata. kellel oleks kõigi listide nimistu? ma algul lisasin küll
Triinu Tõrva vestlusse kuid nüüd on temagi nimi saajate hulgast
kadunud. lisasin preaegu 2 juurde. rohkemaid ma ei tea. et soovitavalt
siis selle teemakohast arutlust ka neile saata.
*Panen siia ka prof. Punningu öeldu:*
/Mihkli idee pakub huvitavaid võimalusi. Eesti arengust on olemas vastav
multikas, tehtud TÜ geograafide poolt.
Meie etlemine võiks olla seotud Tallinnaga, näiteks veel kord meelde
tuletada, et Tallinn kerkib , seletada-näidata Tallinna arengut seoses
meri/ maa kerke erinevustega, siduda seda juttu konkreetsete kohtadega
ja näidata ka et Tallinna Ülikool võiks isegi kliima soojenemise järgse
veeuputuse üle elada. Saaks huvitavaid lõike Põhja-Eesti klindist,
Lasnamäe kanalist jms.
M P /
*ja ka Hannes Tõnissoni oma*
/Terevisoon vöi mis iganes ta oli, oli minumeelest niisugune saade, kus
toimus pidevalt mitu tegevust korraga.. Vaimusilmas kujutasin ette
niisugust pilti: Ühes nurgas majandavad kokad vaikselt ja teevad mingit
odavat ja head tudengi einet (aeg-ajalt läheb pilt neile, et vaadata
kaugel nad on)..
Siis tuleb siia see maakerke jutt niisugusel kujul: möned loodusteadlased
arutavad, et kuskandi ülikoolis oleks soodus öppida. Leitakse, et Eestis
on kaks head ülikooli, kus loodusteadusi öppida. Siis leitakse kuskilt
selline vana ja klassikaline maakerke ja vajumise kaart Eestis. Ühise
arutluse käigus tuleb välja, et mölemad koolil on oma head ja vead, aga
pikemas perspektiivis oleks vist mötekam ikka Tallinn, kuna see kerkib
pidevalt.. See teine kool on ka hea, aga kui inimeste eluiga tulevikus
pidevalt töuseb, siis mine tea, ehk on mötekam ikka kerkival pinnal
öpinguid jätkata ja tulevikus tööd leida.
Siis selle arutluse käigus vöiks näiteks matemaatikutelt ja füüsikutelt
ning informaatikutelt abi küsida, et need arvutaks välja, kui palju siis
me ikka saja aasta jooksul töuseme ja palju löunapoolne osa vajub.
Bioloogid annaks oma mötte siinsest looduskeskonnast ja
keskkonnakorraldajad annavad omad vihjed siinsete keskkonnaprobleemide
kohta. Kutseöpetusega ei oska veel midagi suurt teha. Nendelt vöiks
küsida, kas nad oleks valmis meile siia sobivat mööblit tootma vöi
elukeskkonda ehitama.
Ühesönaga lihtsalt niisugused mötted.
Ehk on kellelegi abiks:)/
Andres Jarve wrote:
Tere armsad televisioonihuvilised!
tundsin, et ei saa enam mitte vaiki olla ja pean tõdema, et prof. Punningu välja käidud idee (vt. eilset või üleeilset (täpselt ei mäleta
hetkel) listi saadetud kirja) on seni parim väljapakutust ja iseloomustab võib-olla, et kõige paremini osakonnas õpetatavat. Lisagem siia veel mõned
huvitavad faktid ja tähelepanekud füüsikutelt ja keskkonnakorraldajatelt ning ongi koos kena kompott, mida unisele Eestimaale maihommikul pajatada. Tiidul ja
Liisal tuline õigus, et etüüdid ja maskeraad jäägu kulturnikutele!
tervitused!
andres järve
--
Tiit Vaasma
ESTONIA
--
gsm: +372 5258651
--
tiit.vaasma@xxxxxxxxx
tiit@xxxxxxxxxx
____________________________________________________________________
Keskkonnakorraldajate infoportaal http://www.keskkonnakorraldus.net/
Other related posts:
- » [ks] Mat-Loodusteaduse osak ETV-s
