edastan...
Maret Merisaar wrote:
UUDIS ROHELISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA HUVILISTELE:
Maailma Looduse Fondi (WWF) Euroopa büroo esitles 11. jaanuaril oma uut KODULEHEKÜLGE, mille eesmärgiks on teavitada laiemat üldsust põllumajanduspoliitika mõjust keskkonnale.
Koduleht on saadaval mitmes keeles: inglise keelne www.panda.org/europe/agriculture eestikeelne variant : www.elfond.ee/cap
Muuhulgas kutsutakse seal osalema põllumajandus(maastik)e teemalises rahvusvahelises FOTOKONKURSIS:
"WWF ja ELF korraldavad digitaalfotode konkursi "Pilk põllule", kuhu oodatakse fotosid, mis kujutavad traditsioonilisi maastikke ja põllumajanduse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale. Fotod peaksid soovitavalt kandma keskkonnakaitselist sõnumit. Töid hinnatakse professionaalide ja harrastajate kategoorias.
Iga osaleja saab konkursile esitada kuni 3 digitaalset fotot. Tööd esitada enne 15. aprilli.
Eestimaa Looduse Fond 20/01/2005"
*************************
TÕLGITUD ARTIKKEL INGLISE KEELSELT KODULEHELT:
PÕLLUMAJANDUSREFORM: EUROOPA VÄRAV TÕHUSASSE VEEPOLIITIKASSE 21 detsember 2004
Alates 2000 aasta detsembrikuust kehtib Euroopa Liidus uus seadusandlus, mis tagab säästliku veemajanduse: seda nimetatakse "Veepoliitika Raamdirektiiviks". VRD muudab senist euroopa veepoliitikat suurel määral, nii veemajanduse käsitlemise kui ambitsioonikate ökoloogiliste eesmärkide ülesseadmise poolest. VRD kohaselt tuleb kõiki veevarusid majandada vesikonna/jõgikonna põhiselt, sel viisil ühendades erinevad maa- ja veekasutused nii üla- kui allavoolu. VRD lõppeesmärgiks on kindlustada, et magevee ökosüsteemid (jõed, järved ning märgalad) jätkaksid talitlemist ja varustaksid meid eluks vajaliku veega.
Veepoliitika raamdirektiiv Maailma Looduse Fond (WWF) toetab Veepoliitika Raamdirektiivi ning usub, et selle täitmine toob kaasa nii keskkonnakaitselist kui ka sotsiaalmajanduslikku tulu. Siia kuuluvad inimeste tervise kaitse veevarude ohutuse ning kvaliteedi tõusu tõttu; vähenenud kulutused vee (näiteks joogivee) puhastusele ja taastamisele; kalda- ning märgala elupaigad ja seal elavad liigid jäävad alles, pakuvad kõigile rõõmu ja aitavad luua uusi töökohti (näiteks säästliku ökoturismi vallas).
Ühtne Põllumjanduspoliitika ja veemajandus Neli aastat peale VRD vastu võtmist on kokkupuuted uue veedirektiivi ja teiste valdkondlike poliitikate vahel veel küllaltki marginaalsed, kuigi just harupoliitikatest sõltub veeseaduste tõhus ellurakendamine kõige enam. Ühtne Põllumajanduspoliitika (CAP) on selle esimeseks näiteks. Siia maani ei ole CAP poliitikud tunnustanud ega kõneks võtnud valitsuste, põllumeeste ja keskkonnakaitjate ette kerinud uusi väljakutseid ühendamaks põllumajandustoomise viisid üle Euroopa sääslike veemajandusviisidega. Samas on kasutatava pindala alusel just põllumajandus kõige tähtsam maakasutusviis suuremas osas Euroopa riikides ja ka veekasutajana on põllumajandus Euroopas juhtival kohal (42% kogu ammutatud veest). Põllumajandusel on äärmiselt oluline mõju magevee ökosüsteemidele, seda eriti Euroopa lõuna- ja idaosas kus põllumajandus katab vastavalt 65% ja 80% veekasutusest.
Põllumajanduse positiivne mõju veekeskkonnale Põllumajandustegevuse mõju magevee ökosüsteemidele ei ole üleni negatiivne. Mõnedel tegevustel on oluline osa paljude elupaikade hooldamisel, näiteks luhtade niitmisel ja karjatamisel, mis võimaldab jõgedel loogelda ning nende loomulikku voolusuunda säilitada, leevendades üleujutuste mõjusid.
CAP reformi positiivne mõju Maailma Looduse Fond tunnustab hiljutiste põllumajandusreformide potentsiaalset kasulikku mõju. Eemaldumine tootmismahtudega seotud otsetoetustest vähendab suunda tootmistegevuse intensiivistamisele. Siiski saab ja tuleb rohkem ära teha, kui soovime ringi pöörata Euroopas praegu veel valitsevat suunda vee saastamisele, ületarbimisele ja põudade ning üleujutuste põhjustamisele. Mõned allesjäänud tegurid, mis suunavad põllumajanduspoliitikat maksimaalse tootmise poole, tuleks ära kaotada ning tuleks tugevdada määrusi ning toetusi keskkonnakaitseliste teenuste edendamiseks EL maaeluarengu poliika raames. Lähiaastad pakuvad selleks mitmeid võimalusi.
Suhkrutootmine ja veemajandus EL poolt antavad suhkrutootmise toetused on põhjustanud suhkrupeedikasvatuse kasvavat negatiivset keskkonnamõju. Nimetatud mõjude hulka kuuluvad liigne veekasutus põldude niisutamiseks Vahemeremaades, väga suur pestitsiidide tarbimine ja pinnase erosioon. Hispaanias, Andaluusias on suhkrupeedi kastmine põhjustanud selliste jõgede, nagu Guadalquivir veetaseme alanemist, mis piirab värske vee jätkumist olulistele märgaladele ja suvel isegi linnadele, näiteks Sevillale. Kõnealustest märgaladest võiks nimetada Donana't, mis on elupaigaks paljudele rändlindudele.
Suhkrurezhiimi reformist Euroliidu sukrurezhiimi on plaanitud muuta 2006 aasta juunikuus. Kaalul on 1,5 miljardit Eurot, mis on mõeldud ühe aasta otsetoetusteks. Komisjoni ettepanekud on tagasihoidlikud , kuid liiguvad õiges suunas. Siiski on opositsioon mitmel rindel üpris püsti, sest nimetatud reformi on üle 40 aasta edukalt tõrjutud. Enam seda edasi lükata pole võimalik.
Maaelu arengu poliitika 2006 aasta juuniks peaks Euroopa Liit vastu võtma uue maaelu arengu poliitika, mida hakatakse ellu rakendama 2007. aasta alguses. See kujutab endast üht põhilisemat allikat, mis toetab keskkonnakorraldust maapiirkondades üle terve Euroopa. Üksteist miljardit eurot aastas alates 2007.a. on summa, millega võib toetada abinõusid niisutussüsteemide tõhustamiseks, nitraadi ja toitainevabade puhvertsoonide loomiseks või hoopis laialdaste üleujutatud jõelammialade niitmiseks ja karjatamiseks. Tõepoolest: kõik rahalised toetused tuleks siduda keskkonnakaitsenõutest kinnipidamise tingimusega.
Maaelu areng ja veemajandus Maaelu arengut reguleeriv seadustik peaks sätestama, et veepoliitika raamdirektiivi elluviimine on Euroopa Liidus eelisvaldkonnaks ja nõudma liikmesriikidelt aruandlust selle- alaste kavatsuste kohta. Maaeluarengu toetuste, tegelikult kõigi CAP toetuste saamise eeltingimuseks peaks olema Veeraamdirektiivis toodud veekvaliteedi normidest kinni pidamine. Ja lõpuks, tuleks kindlustada, et Euroopa Komisjoni poolt soovitatud rahastamismäärad oleksid kinnitatud liidu finantsperspektiivi läbirääkimistel. See rajaks tee säästvale veemajandusele üle kogu Euroopa.
__________ NOD32 1.981 (20050125) Information __________
This message was checked by NOD32 Antivirus System. http://www.nod32.com
____________________________________________________________________ Keskkonnakorraldajate infoportaal http://www.keskkonnakorraldus.net/