[ks] Re: [ROHELISED] Suhkrutootmisest Maailma Looduse Fondi pilgu läbi

  • From: Rait <rait@xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx>
  • To: ks@xxxxxxxxxxxxx
  • Date: Tue, 25 Jan 2005 17:42:03 +0200


edastan...

Maret Merisaar wrote:

UUDIS ROHELISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA HUVILISTELE:

Maailma Looduse Fondi (WWF) Euroopa büroo esitles 11. jaanuaril oma uut
KODULEHEKÜLGE, mille eesmärgiks on teavitada laiemat üldsust
põllumajanduspoliitika mõjust keskkonnale.

Koduleht on saadaval mitmes keeles:
inglise keelne www.panda.org/europe/agriculture
eestikeelne variant : www.elfond.ee/cap

Muuhulgas kutsutakse seal osalema põllumajandus(maastik)e teemalises
rahvusvahelises FOTOKONKURSIS:

"WWF ja ELF korraldavad digitaalfotode konkursi "Pilk põllule", kuhu
oodatakse fotosid, mis kujutavad traditsioonilisi maastikke ja
põllumajanduse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale. Fotod
peaksid soovitavalt kandma keskkonnakaitselist sõnumit.
Töid hinnatakse professionaalide ja harrastajate kategoorias.

Iga osaleja saab konkursile esitada kuni 3 digitaalset fotot.
Tööd esitada enne 15. aprilli.

Eestimaa Looduse Fond 20/01/2005"

*************************

TÕLGITUD ARTIKKEL INGLISE KEELSELT KODULEHELT:

PÕLLUMAJANDUSREFORM: EUROOPA VÄRAV TÕHUSASSE VEEPOLIITIKASSE
21 detsember 2004

Alates 2000 aasta detsembrikuust kehtib Euroopa Liidus uus seadusandlus, mis
tagab säästliku veemajanduse: seda nimetatakse "Veepoliitika
Raamdirektiiviks". VRD muudab senist euroopa veepoliitikat suurel määral,
nii veemajanduse käsitlemise kui ambitsioonikate ökoloogiliste eesmärkide
ülesseadmise poolest. VRD kohaselt tuleb kõiki veevarusid majandada
vesikonna/jõgikonna põhiselt,  sel viisil ühendades erinevad maa- ja
veekasutused nii üla- kui allavoolu.  VRD lõppeesmärgiks on kindlustada, et
magevee ökosüsteemid (jõed, järved ning märgalad) jätkaksid talitlemist ja
varustaksid meid eluks vajaliku veega.

Veepoliitika raamdirektiiv
Maailma Looduse Fond (WWF) toetab Veepoliitika Raamdirektiivi ning usub, et
selle täitmine toob kaasa nii keskkonnakaitselist kui ka
sotsiaalmajanduslikku tulu. Siia kuuluvad inimeste tervise kaitse veevarude
ohutuse ning kvaliteedi tõusu tõttu; vähenenud kulutused vee (näiteks
joogivee) puhastusele ja taastamisele; kalda- ning märgala elupaigad ja seal
elavad liigid jäävad alles,  pakuvad kõigile rõõmu ja aitavad luua uusi
töökohti (näiteks säästliku ökoturismi vallas).

Ühtne Põllumjanduspoliitika ja veemajandus
Neli aastat peale VRD vastu võtmist  on kokkupuuted uue veedirektiivi ja
teiste valdkondlike poliitikate vahel veel küllaltki marginaalsed, kuigi
just harupoliitikatest sõltub veeseaduste tõhus ellurakendamine kõige enam.
Ühtne Põllumajanduspoliitika (CAP) on selle esimeseks näiteks. Siia maani ei
ole CAP poliitikud tunnustanud  ega kõneks võtnud valitsuste, põllumeeste ja
keskkonnakaitjate ette kerinud uusi väljakutseid ühendamaks
põllumajandustoomise viisid üle Euroopa sääslike veemajandusviisidega.
Samas on kasutatava pindala alusel just põllumajandus kõige tähtsam
maakasutusviis suuremas osas Euroopa riikides ja ka veekasutajana on
põllumajandus Euroopas juhtival kohal (42% kogu ammutatud veest).
Põllumajandusel on äärmiselt oluline mõju magevee ökosüsteemidele, seda
eriti Euroopa lõuna- ja idaosas kus põllumajandus  katab vastavalt 65% ja
80% veekasutusest.

Põllumajanduse positiivne mõju veekeskkonnale
Põllumajandustegevuse mõju magevee ökosüsteemidele ei ole üleni negatiivne.
Mõnedel tegevustel on oluline osa paljude elupaikade hooldamisel, näiteks
luhtade niitmisel ja karjatamisel, mis võimaldab jõgedel  loogelda ning
nende loomulikku voolusuunda säilitada, leevendades üleujutuste mõjusid.

CAP reformi positiivne mõju
Maailma Looduse Fond tunnustab hiljutiste põllumajandusreformide
potentsiaalset kasulikku mõju. Eemaldumine tootmismahtudega seotud
otsetoetustest vähendab suunda tootmistegevuse intensiivistamisele. Siiski
saab ja tuleb rohkem ära teha, kui soovime ringi pöörata Euroopas praegu
veel valitsevat suunda vee saastamisele, ületarbimisele ja põudade ning
üleujutuste põhjustamisele. Mõned allesjäänud tegurid, mis suunavad
põllumajanduspoliitikat maksimaalse tootmise poole, tuleks ära kaotada ning
tuleks tugevdada määrusi ning toetusi keskkonnakaitseliste teenuste
edendamiseks EL maaeluarengu poliika raames.  Lähiaastad pakuvad selleks
mitmeid võimalusi.

Suhkrutootmine ja veemajandus
EL poolt antavad suhkrutootmise toetused on põhjustanud suhkrupeedikasvatuse
kasvavat negatiivset keskkonnamõju. Nimetatud mõjude hulka kuuluvad liigne
veekasutus põldude niisutamiseks Vahemeremaades, väga suur pestitsiidide
tarbimine ja pinnase erosioon.  Hispaanias, Andaluusias on suhkrupeedi
kastmine põhjustanud selliste jõgede, nagu Guadalquivir veetaseme alanemist,
mis piirab värske vee jätkumist olulistele märgaladele ja suvel isegi
linnadele, näiteks Sevillale. Kõnealustest märgaladest võiks nimetada
Donana't, mis on elupaigaks paljudele rändlindudele.

Suhkrurezhiimi reformist
Euroliidu sukrurezhiimi on plaanitud muuta 2006 aasta juunikuus. Kaalul on
1,5 miljardit Eurot, mis on mõeldud ühe aasta otsetoetusteks. Komisjoni
ettepanekud on tagasihoidlikud , kuid liiguvad õiges suunas. Siiski on
opositsioon mitmel rindel üpris püsti, sest nimetatud reformi on üle 40
aasta edukalt tõrjutud. Enam seda edasi lükata pole võimalik.

Maaelu arengu poliitika
2006 aasta juuniks peaks Euroopa Liit vastu võtma uue maaelu arengu
poliitika, mida hakatakse ellu rakendama 2007. aasta alguses. See kujutab
endast üht põhilisemat allikat, mis toetab keskkonnakorraldust
maapiirkondades üle terve Euroopa. Üksteist miljardit eurot aastas alates
2007.a.  on summa, millega võib toetada abinõusid niisutussüsteemide
tõhustamiseks, nitraadi ja toitainevabade puhvertsoonide loomiseks või
hoopis laialdaste üleujutatud jõelammialade niitmiseks ja karjatamiseks.
Tõepoolest: kõik rahalised toetused tuleks siduda keskkonnakaitsenõutest
kinnipidamise tingimusega.

Maaelu areng ja veemajandus
Maaelu arengut reguleeriv seadustik peaks sätestama, et veepoliitika
raamdirektiivi elluviimine on Euroopa Liidus eelisvaldkonnaks ja nõudma
liikmesriikidelt aruandlust selle- alaste kavatsuste kohta. Maaeluarengu
toetuste, tegelikult kõigi CAP toetuste saamise eeltingimuseks peaks olema
Veeraamdirektiivis toodud veekvaliteedi normidest kinni pidamine. Ja lõpuks,
tuleks kindlustada, et Euroopa Komisjoni poolt soovitatud rahastamismäärad
oleksid kinnitatud liidu finantsperspektiivi läbirääkimistel. See rajaks tee
säästvale veemajandusele üle kogu Euroopa.








__________ NOD32 1.981 (20050125) Information __________

This message was checked by NOD32 Antivirus System.
http://www.nod32.com






____________________________________________________________________ Keskkonnakorraldajate infoportaal http://www.keskkonnakorraldus.net/

Other related posts:

  • » [ks] Re: [ROHELISED] Suhkrutootmisest Maailma Looduse Fondi pilgu läbi