[ks] Ökoloogia KS-11-le
- From: "Janar Õunpuu" <janar.ounpuu@xxxxxxx>
- To: ks@xxxxxxxxxxxxx
- Date: Sun, 9 Nov 2003 09:52:07 +0100
Proovige isekumma lahti saate. Mõlemad sisaldavad ühte materjali
-- Everyday.com --
Säästa SMS-i saatmisel raha!
http://sms.ee.everyday.com
{\rtf1\ansi\ansicpg1252\uc1 \deff0\deflang1033\deflangfe1033{\fonttbl{\f0\froman\fcharset0\fprq2{\*\panose 02020603050405020304}Times New Roman;}{\f1\fswiss\fcharset0\fprq2{\*\panose 020b0604020202020204}Arial;}
{\f2\fmodern\fcharset0\fprq1{\*\panose 02070309020205020404}Courier New;}{\f3\froman\fcharset2\fprq2{\*\panose 05050102010706020507}Symbol;}{\f14\fnil\fcharset2\fprq2{\*\panose 05000000000000000000}Wingdings;}
{\f15\fswiss\fcharset0\fprq2{\*\panose 020b0604030504040204}Tahoma;}{\f20\froman\fcharset238\fprq2 Times New Roman CE;}{\f21\froman\fcharset204\fprq2 Times New Roman Cyr;}{\f23\froman\fcharset161\fprq2 Times New Roman Greek;}
{\f24\froman\fcharset162\fprq2 Times New Roman Tur;}{\f25\froman\fcharset186\fprq2 Times New Roman Baltic;}{\f26\fswiss\fcharset238\fprq2 Arial CE;}{\f27\fswiss\fcharset204\fprq2 Arial Cyr;}{\f29\fswiss\fcharset161\fprq2 Arial Greek;}
{\f30\fswiss\fcharset162\fprq2 Arial Tur;}{\f31\fswiss\fcharset186\fprq2 Arial Baltic;}{\f32\fmodern\fcharset238\fprq1 Courier New CE;}{\f33\fmodern\fcharset204\fprq1 Courier New Cyr;}{\f35\fmodern\fcharset161\fprq1 Courier New Greek;}
{\f36\fmodern\fcharset162\fprq1 Courier New Tur;}{\f37\fmodern\fcharset186\fprq1 Courier New Baltic;}{\f110\fswiss\fcharset238\fprq2 Tahoma CE;}{\f111\fswiss\fcharset204\fprq2 Tahoma Cyr;}{\f113\fswiss\fcharset161\fprq2 Tahoma Greek;}
{\f114\fswiss\fcharset162\fprq2 Tahoma Tur;}{\f115\fswiss\fcharset186\fprq2 Tahoma Baltic;}}{\colortbl;\red0\green0\blue0;\red0\green0\blue255;\red0\green255\blue255;\red0\green255\blue0;\red255\green0\blue255;\red255\green0\blue0;\red255\green255\blue0;
\red255\green255\blue255;\red0\green0\blue128;\red0\green128\blue128;\red0\green128\blue0;\red128\green0\blue128;\red128\green0\blue0;\red128\green128\blue0;\red128\green128\blue128;\red192\green192\blue192;}{\stylesheet{
\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \snext0 Normal;}{\s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 1;}{\s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar
\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\adjustright \b\lang1061\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 2;}{\s3\fi-720\li720\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx720\ls45\ilvl2\adjustright \b\lang1061\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 3;}{
\s4\fi-864\li864\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx864\ls45\ilvl3\adjustright \lang1061\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 4;}{\s5\fi-1008\li1008\sb240\sa60\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx1008\ls45\ilvl4\adjustright \fs22\cgrid \sbasedon0 \snext0
heading 5;}{\s6\fi-1152\li1152\sb240\sa60\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx1152\ls45\ilvl5\adjustright \i\fs22\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 6;}{\s7\fi-1296\li1296\sb240\sa60\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx1296\ls45\ilvl6\adjustright
\f1\fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 7;}{\s8\fi-1440\li1440\sb240\sa60\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx1440\ls45\ilvl7\adjustright \i\f1\fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 8;}{\s9\fi-1584\li1584\sb240\sa60\nowidctlpar\widctlpar
\jclisttab\tx1584\ls45\ilvl8\adjustright \b\i\f1\fs18\cgrid \sbasedon0 \snext0 heading 9;}{\*\cs10 \additive Default Paragraph Font;}{\s15\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\tx9590\adjustright
\f2\fs20\lang1061 \sbasedon0 \snext15 Preformatted;}{\s16\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid \sbasedon0 \snext16 Body Text;}{\s17\li360\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid \sbasedon0 \snext17 Body Text 2;}{
\s18\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \cbpat9 \f15\fs20\cgrid \sbasedon0 \snext18 Document Map;}{\s19\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 1;}{\s20\li200\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid
\sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 2;}{\s21\li400\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 3;}{\s22\li600\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 4;}{
\s23\li800\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 5;}{\s24\li1000\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 6;}{\s25\li1200\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid
\sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 7;}{\s26\li1400\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 8;}{\s27\li1600\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \sbasedon0 \snext0 \sautoupd toc 9;}}{\*\listtable
{\list\listtemplateid-1\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat0\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'01*;}{\levelnumbers;}}{\listname ;}\listid-2}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0
\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid7757617}{\list\listtemplateid201916431\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1
\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid97798428}{\list\listtemplateid-2096229444\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0
\levelindent283{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }{\listname ;}\listid186064568}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid211887774}{\list\listtemplateid201916431\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers
\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid234098120}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360
\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid331563256}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname
;}\listid344945452}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid430127904}
{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid551843420}{\list\listtemplateid67698703
\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid552041460}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel
\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid565648557}{\list\listtemplateid201916419\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0
\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'01\u-3928 ?;}{\levelnumbers;}\f3\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid572201812}{\list\listtemplateid229668010\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0
\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }{\listname ;}\listid583537438}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0
\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid607464562}{\list\listtemplateid67698689\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'01\u-3913 ?;}{\levelnumbers;}\f3\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid684982762}{\list\listtemplateid134807565\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'01\u-3844 ?;}{\levelnumbers;}\f14\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid916212812}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid925962559}{\list\listtemplateid201916431\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers
\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid951398509}{\list\listtemplateid201916431\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360
\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1015964747}{\list\listtemplateid201916431\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }
{\listname ;}\listid1028260779}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname
;}\listid1067188617}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1099330042}
{\list\listtemplateid67698689\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'01\u-3913 ?;}{\levelnumbers;}\f3\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1164277083}
{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1222326574}
{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1260259925}
{\list\listtemplateid134807569\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00);}{\levelnumbers\'01;}\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1262714440}
{\list\listtemplateid134807565\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'01\u-3844 ?;}{\levelnumbers;}\f14\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1271010681}
{\list\listtemplateid134807569\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00);}{\levelnumbers\'01;}\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1361971926}
{\list\listtemplateid134807565\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'01\u-3844 ?;}{\levelnumbers;}\f14\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1384673167}
{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1411658806}{\list\listtemplateid67698703
\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1452360280}{\list\listtemplateid201916431\listsimple{\listlevel
\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1507475143}{\list\listtemplateid134807569\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0
\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00);}{\levelnumbers\'01;}\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1547835604}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0
\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1773042950}{\list\listtemplateid201916419\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0
\levelindent0{\leveltext\'01\u-3928 ?;}{\levelnumbers;}\f3\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1773208481}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0
{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1809473765}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1819876417}{\list\listtemplateid201916419\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'01\u-3928 ?;}{\levelnumbers;}\f3\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1942908430}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1952129712}{\list\listtemplateid201916417\listsimple{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'01\u-3913 ?;}{\levelnumbers;}\f3\fbias0 \fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid1963264283}{\list\listtemplateid134807589{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'01\'00;}{\levelnumbers
\'01;}\s1\fi-432\li432\jclisttab\tx432 }{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'03\'00.\'01;}{\levelnumbers\'01\'03;}\s2\fi-576\li576\jclisttab\tx576 }{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0
\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'05\'00.\'01.\'02;}{\levelnumbers\'01\'03\'05;}\s3\fi-720\li720\jclisttab\tx720 }{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext
\'07\'00.\'01.\'02.\'03;}{\levelnumbers\'01\'03\'05\'07;}\s4\fi-864\li864\jclisttab\tx864 }{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'09\'00.\'01.\'02.\'03.\'04;}{\levelnumbers\'01\'03\'05\'07\'09;}\s5
\fi-1008\li1008\jclisttab\tx1008 }{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'0b\'00.\'01.\'02.\'03.\'04.\'05;}{\levelnumbers\'01\'03\'05\'07\'09\'0b;}\s6\fi-1152\li1152\jclisttab\tx1152 }{\listlevel
\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'0d\'00.\'01.\'02.\'03.\'04.\'05.\'06;}{\levelnumbers\'01\'03\'05\'07\'09\'0b\'0d;}\s7\fi-1296\li1296\jclisttab\tx1296 }{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0
\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'0f\'00.\'01.\'02.\'03.\'04.\'05.\'06.\'07;}{\levelnumbers\'01\'03\'05\'07\'09\'0b\'0d\'0f;}\s8\fi-1440\li1440\jclisttab\tx1440 }{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0
\levelindent0{\leveltext\'11\'00.\'01.\'02.\'03.\'04.\'05.\'06.\'07.\'08;}{\levelnumbers\'01\'03\'05\'07\'09\'0b\'0d\'0f\'11;}\s9\fi-1584\li1584\jclisttab\tx1584 }{\listname ;}\listid1966737887}{\list\listtemplateid528231944\listsimple{\listlevel
\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fbias0 \fi-360\li720\jclisttab\tx720 }{\listname ;}\listid2030597431}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0
\levelfollow0\levelstartat1\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid2113166720}{\list\listtemplateid67698703\listsimple{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1
\levelspace0\levelindent0{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-360\li360\jclisttab\tx360 }{\listname ;}\listid2139108493}}{\*\listoverridetable{\listoverride\listid1260259925\listoverridecount0\ls1}{\listoverride\listid430127904
\listoverridecount0\ls2}{\listoverride\listid7757617\listoverridecount0\ls3}{\listoverride\listid684982762\listoverridecount0\ls4}{\listoverride\listid1099330042\listoverridecount0\ls5}{\listoverride\listid1952129712\listoverridecount0\ls6}
{\listoverride\listid1809473765\listoverridecount0\ls7}{\listoverride\listid211887774\listoverridecount0\ls8}{\listoverride\listid925962559\listoverridecount0\ls9}{\listoverride\listid565648557\listoverridecount0\ls10}{\listoverride\listid1164277083
\listoverridecount0\ls11}{\listoverride\listid2139108493\listoverridecount0\ls12}{\listoverride\listid1067188617\listoverridecount0\ls13}{\listoverride\listid551843420\listoverridecount0\ls14}{\listoverride\listid1819876417\listoverridecount0\ls15}
{\listoverride\listid1452360280\listoverridecount0\ls16}{\listoverride\listid2113166720\listoverridecount0\ls17}{\listoverride\listid1411658806\listoverridecount0\ls18}{\listoverride\listid1222326574\listoverridecount0\ls19}{\listoverride\listid1773042950
\listoverridecount0\ls20}{\listoverride\listid552041460\listoverridecount0\ls21}{\listoverride\listid344945452\listoverridecount0\ls22}{\listoverride\listid331563256\listoverridecount0\ls23}{\listoverride\listid607464562\listoverridecount0\ls24}
{\listoverride\listid1507475143\listoverridecount0\ls25}{\listoverride\listid97798428\listoverridecount0\ls26}{\listoverride\listid951398509\listoverridecount0\ls27}{\listoverride\listid1015964747\listoverridecount0\ls28}{\listoverride\listid234098120
\listoverridecount0\ls29}{\listoverride\listid1963264283\listoverridecount0\ls30}{\listoverride\listid1028260779\listoverridecount0\ls31}{\listoverride\listid2030597431\listoverridecount0\ls32}{\listoverride\listid583537438\listoverridecount0\ls33}
{\listoverride\listid583537438\listoverridecount1{\lfolevel\listoverrideformat{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }}\ls34}
{\listoverride\listid-2\listoverridecount1{\lfolevel\listoverrideformat{\listlevel\levelnfc23\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext\'01\u-3913 ?;}{\levelnumbers;}\f3\fbias0 \fi-283\li283 }}\ls35}
{\listoverride\listid583537438\listoverridecount1{\lfolevel\listoverrideformat{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }}\ls36}
{\listoverride\listid186064568\listoverridecount0\ls37}{\listoverride\listid186064568\listoverridecount1{\lfolevel\listoverrideformat{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }}\ls38}{\listoverride\listid186064568\listoverridecount1{\lfolevel\listoverrideformat{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }}\ls39}{\listoverride\listid186064568\listoverridecount1{\lfolevel\listoverrideformat{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }}\ls40}{\listoverride\listid186064568\listoverridecount1{\lfolevel\listoverrideformat{\listlevel\levelnfc0\leveljc0\levelfollow0\levelstartat1\levelold\levelspace0\levelindent283{\leveltext
\'02\'00.;}{\levelnumbers\'01;}\fi-283\li283 }}\ls41}{\listoverride\listid1773208481\listoverridecount0\ls42}{\listoverride\listid1942908430\listoverridecount0\ls43}{\listoverride\listid572201812\listoverridecount0\ls44}{\listoverride\listid1966737887
\listoverridecount0\ls45}{\listoverride\listid1361971926\listoverridecount0\ls46}{\listoverride\listid1547835604\listoverridecount0\ls47}{\listoverride\listid916212812\listoverridecount0\ls48}{\listoverride\listid1271010681\listoverridecount0\ls49}
{\listoverride\listid1262714440\listoverridecount0\ls50}{\listoverride\listid1384673167\listoverridecount0\ls51}}{\info{\title \'dcldine \'f6koloogia}{\author Valter}{\operator mets}{\creatim\yr2003\mo10\dy4\hr15\min44}{\revtim\yr2003\mo10\dy4\hr15\min44}
{\printim\yr2002\mo12\dy13\hr10\min46}{\version2}{\edmins0}{\nofpages28}{\nofwords11445}{\nofchars-32766}{\*\company KODU}{\nofcharsws0}{\vern71}}\paperw11906\paperh16838
\widowctrl\ftnbj\aenddoc\noxlattoyen\expshrtn\noultrlspc\dntblnsbdb\nospaceforul\hyphcaps0\formshade\viewkind1\viewscale100\pgbrdrhead\pgbrdrfoot \fet0\sectd \linex0\endnhere\sectdefaultcl {\*\pnseclvl1\pnucrm\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}
{\*\pnseclvl2\pnucltr\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}{\*\pnseclvl3\pndec\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}{\*\pnseclvl4\pnlcltr\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta )}}{\*\pnseclvl5\pndec\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}
{\*\pnseclvl6\pnlcltr\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}{\*\pnseclvl7\pnlcrm\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}{\*\pnseclvl8\pnlcltr\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}{\*\pnseclvl9
\pnlcrm\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}\pard\plain \s1\qj\keepn\nowidctlpar\widctlpar\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {{\*\bkmkstart _Toc532577944}07.09 1 loeng (Kadri){\*\bkmkend _Toc532577944}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24
\par }\pard\plain \s1\qj\keepn\nowidctlpar\widctlpar\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 {\*\bkmkstart _Toc532577945}\'d6koloogia termini }{\b0\fs24 v\'f5ttis kasutusele }{\b0\fs24\ul Ernst Heckel 1896.a.}{\b0\fs24 \'d6
koloogia on teadus organismi ja teda \'fcmbritseva keskkonna vahelistest suhetest.{\*\bkmkend _Toc532577945}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 S\'f5na \'f6. on p\'e4rit kreeka keelest: oikos-kodu ja logos-teadus, st. elusorganismide kodu uurimine. }{\fs24\ul 1972.a s\'f5nastas \'f6koloog Krebs}{\fs24 \'f6. termini j\'e4
rgmiselt: }{\b\fs24 \'f6koloogia on teadus, mis uurib neid vastastikuseid suhteid, mis m\'e4\'e4ravad}{\fs24 }{\b\fs24 \'e4ra organismide leviku ja arvukuse.}{\fs24 P\'f5hiline uurimisobjekt \'f6-s ongi organismide levik ja arvukus. \'d6
. uurib ka seda, kus \'fcks v\'f5i teine organism asub, miks ja kui palju neid on ja miks just seal. Organisme \'fcmbritsev keskkond e. eluskeskkond koosneb v\'e4listegurite kogumist, st. k\'f5igist neist faktoritest ja n\'e4htustest, mis asuvad v\'e4
ljaspool organismi, kuid avaldavad organismile m\'f5ju. Siia kuuluvad k\'f5ik f\'fc\'fcsikalised ja keemilised tegurid e. abiootilised tegurid. Biootilised tegurid on tegurid, mis eksisteerivad organismide vahel.
\par \'d6koloogia uurib organisme}{\fs24\ul kolmel tasandil}{\fs24 :
\par
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls33\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls33\adjustright {\fs24 \'fcksikorganismi tasandil - }{\b\fs24 aut
\'f6koloogia}{\fs24 . Sellel t-l uurib \'f6. kuidas organismi \'fcmbritsev abiootiline ja biootiline keskkond m\'f5jutab teisi organisme aga ka seda kuidas organism m\'f5jutab \'fcmbritsevat keskkonda ja teisi organisme.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls34\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls34\adjustright {\fs24 populatsiooni tasandil - }{\b\fs24 temo\'f6
koloogia}{\fs24 . Siin uurib \'f6. \'fche v\'f5i teise liigi esinemist v\'f5i puudumist, liigi arvukust v\'f5i haruldlust, liigi trende ja k\'f5ikumisi. Sellel on }{\fs24\ul kaks l\'e4henemisviisi}{\fs24 :
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24 uuritakse \'fc
ksikute organismide omadusi ja kuidas need omavahel kombineeruvad ja m\'e4\'e4ravad \'e4ra terve populatsiooni iseloomu,
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24
uuritakse otse poulatsioonide karakteristikuid ja siis seotakse need keskkonna teguritega.
\par }\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar\ilvl12\adjustright {\fs24
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls36\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls36\adjustright {\fs24 kooslusi, mis koosnevad suurematest ja v
\'e4iksematest populatsioonidest - }{\b\fs24 s\'fcn\'f6koloogia.}{\fs24 Uurib koosluse struktuuri ja selle funktsioneerimist (aineringe, energia jt.). Sellel on samuti }{\fs24\ul kaks l\'e4henemisviisi}{\fs24 :
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24
kooslust moodustavaid populatsioone eraldi uurida,
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24
uurida vahetult kogu koosluse omadusi nt. biomass, produktsioon, liikide mitmekesisus jne.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par \'d6koloogia on v\'e4lja kujunenud bioloogiast ja kuna ta on bioloogia \'fcks t\'e4htsamaid distsipliine, kattub see paljude teiste uurimisdistsipliinidega- geneetika, evolutsiooniteooria, f\'fcsioloogia, aga ka metsandus jne.
\par \'d6koloogia erineb teistest distsipliinidest selle poolest, et ta uurib just neid tegureid, mis organismide arvukust m\'f5jutavad. Need on: }{\fs24\ul s\'fcnd, surm, migratsioon
\par }{\fs24 \'d6. teostab oma uuringuid peaaegu k\'f5ikjal n\'e4iteks juurviljaaedades, p\'f5ldudel, looduskaitse aladel ja mujal. \'d6. uurib aga ka laboratooriumites toimunud muudatusi, keskkonna saastatust ja kliima soojenemist.
\par }{\b\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577946}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Selgitus, kirjeldus, ennustus, kontroll{\*\bkmkend _Toc532577946}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 K\'f5igepealt peab objekti/organismi }{\fs24\ul kirjeldama}{\fs24 , et aru saada kas tegu on ikka \'f5ige asjaga. T\'e4
htsad on need kirjeldused, mis puudutavad teatud kindlat probleemi. Peale objekti kirjelduse }{\fs24\ul selgitamist }{\fs24 me...}{\fs24\ul ennustame, }{\fs24 mis juhtub objektiga, kui teda m\'f5jutavad mingid tegurid, sellep\'e4rast v\'f5
tame need tegurid enda }{\fs24\ul kontroll}{\fs24 i alla ja kasutame neid enda kasuks.
\par Bioloogias on }{\fs24\ul kaht liiki selgitusi}{\fs24 :
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24 esmane selgitus
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24 l\'f5plik selgitus
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 Nt. mida lind talub, mida s\'f6\'f6b, milliseid parasiite endas kannab, millised miskjad teda \'e4hvardavad, miks ta elab sellises keskkonnas nagu ta elab. L\'f5plik selgitus peitu
b tema esivanemate geenides.
\par
\par }{\i\fs24 Selleks, et probleemi m\'f5ista peame me selle kontrolli all hoidma.
\par }{\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577947}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.2\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {ORGANISMID
{\*\bkmkend _Toc532577947}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\ul \'dcksikorganismid}{\fs24 : vastavused, mida saame vaadata organismide ja elukeskkonna vahel. Millised liigid moodustavad koosluse? Igale loomale on omane dispersioon e. kohanemine.
\par }{\b\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577948}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.3\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Organismide sobivus nende keskkonda.{\*\bkmkend _Toc532577948}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Kuidas organism suhtleb \'fcmbritseva keskkonnaga. Erinevate organismide esinemine erinevas keskkonnas ei ole juhuslik, vaid kindel seos. V\'f5tame vaatluse alla Maa, millel on oma f
\'fc\'fcsiline keskkond, mis on kujunenud Maa geoloogilise evolutsiooni k\'e4igus (mulla teke, kivimid, mineraalne koostis jne.).
\par Maa on avatud p\'e4ikesekiirgusele, kuid mitte k\'f5ik kohad ei saa seda \'fchtemoodi (nt, kaldenurk p\'e4ikese suhtes ja kaugus p\'e4ikesest m\'f5jutavad seda). Sellep\'e4rast on ka kliima erinevais paigus erinev. Maa temp. k\'f5igub nii palju, et vett v
\'f5ib leida kolmes erinevas olekus (topoloogia p\'e4rast). K\'f5ige v\'e4hem p\'e4ikesekiirgust langeb poolustele, seet\'f5ttu on seal vesi tahkes olekus. K\'f5ige k\'f5rgem on p\'e4
ikesekiirguse hulk troopikas- piirkonnad, kus toimub intensiivne aurustumine. (Maal on 71% vee all)
\par Mineraalne koostis on l\'e4hteaineks mulla tekkele. Kivimites on erinev mineralne koostis. Kui vesi on m\'e4gedes tahkes olekus siis ei ole ta taimedele k\'e4ttesaadav. Ka m\'e4
ejalamil, sest seal on ta aurustunud. Meie planeedi keskkonna mitmekesisus on tingitud erinevast p\'e4ikesekiirguse hulgast, mis saab osaks erinevale Maa osadele. Kuul ja Marsil vett ei ole.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577949}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.4\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Eluks vajalikud keskkonna tingimused{\*\bkmkend _Toc532577949}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Anorgaaniline transformatsioon e. metaani ja v\'e4\'e4li\'fchendite oks\'fcdatsioon. Sinikud ja bakterid on prokar\'fcoodid. P\'e4ikesekiirgus fikseeritakse fotos\'fcnteesi k\'e4igus, t
\'e4htsaim energia allikas. }{\fs24\ul P\'e4ikesekiirgus v\'f5ib toimida kahel vastandlikul viisil:
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24 m\'e4\'e4rab \'e4
ra kus ja millal fotos\'fcntees v\'f5ib toimida
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24 m\'e4\'e4rab \'e4
ra selle, millises olekus on vesi. Organismile on t\'e4htis vedel olek
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577950}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.5\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Organismide mitmekesisus ja nende laiguline levik{\*\bkmkend _Toc532577950}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Kui liik on tolerantne v\'f5ib ta asustada suur ala. Keskkondade erinevuse t\'f5ttu ei saa esineda ainult \'fcks liik. Liigid v\'f5ivad levida tekkepaigast v\'e4
ga kaugele st. laiguti. Enamus liike ei esine enamuses piirkonnas enamuse osa ajast.
\par
\par }{\i\fs24 \'d6koloogia on nagu teater, kus m\'e4ngitakse evolutsiooni n\'e4idendit.
\par }{\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577951}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.6\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Looduslik valik, kohanemine, kohastumine{\*\bkmkend _Toc532577951}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 \'d6eldakse nt., et kalad on kohastunud eluks vesikeskkonnas, kuid see ei ole eriti \'f5ige.
\par }{\b\fs24\lang1061 1859a Darwini evolutsiooni teooria}{\b\fs24 .}{\fs24 Viis postulaati:
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls37\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls37\adjustright {\fs24
Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni }{\fs24\ul ei ole identsed}{\fs24 ! nad erinevad \'fcksteisest (vahel k\'fcll vaid t\'fchisel m\'e4\'e4ral) oma suuruse, temperatuuri tundlikkuse, arengu kiiruse jm. poolest.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls38\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls38\adjustright {\fs24 M\'f5ningad neist erinevustest }{\fs24\ul
on p\'e4rilikud}{\fs24 st. et need sarnasused ei s\'f5ltu keskkonnast, vaid antakse geenidega vanematelt j\'e4rglastele, st. j\'e4rglastel on m\'f5ningaid vanemate tunnuseid.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls39\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls39\adjustright {\fs24 K\'f5ik populatsioonid v\'f5iksid }{
\fs24\ul potensiaalselt}{\fs24 asustada kogu maakera ja nad teeksidki seda kui k\'f5ik nad j\'e4\'e4ksid ellu ja annaksid ise maksimaalse arvu j\'e4rglasi. Tegelikult see nii ei ole - paljud indiviidid hukkuvad enne kui j\'f5uavad j\'e4
rglasi anda ja enamus annavad maksimaalsest v\'e4hem j\'e4rglasi.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls40\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls40\adjustright {\fs24 Erinevad indiviidid j\'e4tavad endast j\'e4
rele}{\fs24\ul erineva}{\fs24 arvu j\'e4rglasi. Sellega on \'f6eldud hoopis midagi enamat, kui seda, et erinevad indiviidid }{\fs24\ul annavad }{\fs24 erineva arvu j\'e4rglasi. Siin v\'f5etakse arvesse neid, kes elavad paljunemisk\'fcpseks saamiseni.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5.\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls41\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxta .}}\ls41\adjustright {\fs24 Indiviidi poolt j\'e4rele j\'e4etud j\'e4
rglaste arv s\'f5ltub k\'fcll mitte t\'e4ielikult, kuid siiski olulisel m\'e4\'e4ral indiviidi omadustest ja teda \'fcmbritseva keskkonna vastastikulistest suhetest
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par \'dchtedes keskkondades j\'e4tavad indiviidid endast j\'e4rglasi aga teises keskkonnas ei j\'e4ta. Teatud generatsiooni j\'e4
reltulijad on kohastunud elama sellesse generatsiooni, kus elasid nende esivanemad. Need on nagu filtrid. Organismid ei ole loodud ega kohastatud praeguste v\'f5i tuleviku tingimuste jaoks vaid elavad antud keskkonnas sellep\'e4rast, et see on nii
loodud minevikus toimunud valiku e. adaptsiooni tulemus.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577952}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
14.09. 2. loeng (Kadri){\*\bkmkend _Toc532577952}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24\lang1061 Kohanemine, Sobivus}{\fs24 - seda terminit kasutatakse \'fcksikisendi puhul (nt. tigu, kohanenud eluks liivat\'fcnnides ja eriti h\'e4sti sobivad sinna heledakoj
alised teod). S. on suhteline m\'f5iste. Taimede poolt toodetud seemnete arv ei n\'e4ita kohanemist, vaid isendite porportsiooni.
\par
\par K\'f5ige enam on kohanenud need indiviidid, kes j\'e4tavad endast suhteliselt rohkem j\'e4rglasi, sest need indiviidid m\'e4\'e4ravad \'e4ra populatsiooni p\'e4
rilikud omadused. Looduslik valik ei vii isendeid max. sobivusega kujunemiseni. Loodusliku valiku tulemusena selekteeritakse eksisteerivate isendite hulgast k\'f5ige sobivamad v\'e4lja. Alati ei ole valikuks piisavalt materjali. Darwini teooria ei n\'e4
ita \'fclisobivate isendite v\'e4ljakujunemist isegi siis, kui keskkond on muutumatu mitu p\'f5lvkonda. L.v-u olemus seisneb selles, et organism kohaneb antud kk-ga, muutudes selles kk-s eksisteerivatest organismidest antud kk-a k\'f5
ige sobivamaks organismiks.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577953}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Ajaloolised tegurid{\*\bkmkend _Toc532577953}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Eriti oluline on \'f6koloogide m\'f5ista, et miljonite aasate tagune m\'f5ju ulatub olevikku. 1. ajal. tegur on:
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24 mandrite r\'e4
nne. Bioloogid arvasid (1915), et mandrid olid kunagi koos. Geoloogid algul eitasid seda. Hiljem, peale t\'e4iendavaid uuringuid n\'f5ustuti bioloogide v\'e4itega, et nii floora kui ka fauna liikusid koos triivivate mandritega, populatsioonid l\'f5
henesid.
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-283\li283\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls35\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent283\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls35\adjustright {\fs24 Kliimamuutused (h\'f5lmavad l\'fc
hemaid ajavahemikke). Nt. kleistotseeni j\'e4\'e4aja tagaj\'e4rjel tekkinud liikide levikut on m\'f5jutatud mineviku kliima poolt. Bi- v\'f5i pol\'fctsentriline diskussioon. Mitu perekonda \'f5istaimi on praegu j\'e4\'e4
ahelikus isoleeritud muust maailmast sellep\'e4rast, et j\'e4\'e4ajal ei olnud seal kohas j\'e4\'e4d.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par }{\b\fs24 nunatakid}{\fs24 - piirkond, mis j\'e4\'e4ajal ei kattunud j\'e4\'e4ga, seal olevad populatsioonid s\'e4ilisid.
\par }{\b\fs24 Pagulased e. refuudium}{\fs24 - j\'e4\'e4ajal elasid \'fcle v\'e4ga palju. J\'e4id isolatsiooni kuna need alad vallutati uute poolt.
\par
\par }{\b\fs24 \'d5ietolmu anal\'fc\'fcs}{\fs24 annab meile ka ettekujutuse mineviku geoloogiast ja miks just need taimed kasvavad seal, kus nad kasvavad. Ning kui kiiresti mingi taim levis ja seda \'fcle liikide kontingendi.
\par
\par }{\b\fs24 Hapnik-isotoopmeetod}{\fs24 . Ookeanides olevatest puudest v\'f5eti anal\'fc\'fcse. \'dche j\'e4\'e4aja pikkus kleistotseenis oli 125 000 aastat. Kokku 16 j\'e4\'e4aega. Nende vaheaegadel oli kliima niiske ja soe.
\par Puu\'f5ietolm - st. et seal kasvasid metsad.
\par Andmed, mis on loomade kohta peale j\'e4\'e4aega, on v\'e4hesed.
\par
\par }{\b\fs24 Loomade populatsioon}{\fs24 . Loomad taandusid j\'e4\'e4aja ees ja l\'e4ksid l\'f5unapoole ning kui kuhugi polnud enam minna j\'e4i osa neist j\'e4\'e4sse. P\'f5hjapoole tagasi tulles oli elluj\'e4\'e4nute geneetiline koostis muutunud.
\par
\par }{\b\fs24 Metsade sisesed muutused}{\fs24 . Parasv\'f6\'f6tme taimedel on suur osa efemeersetel t.-l (\'fcheaastased taimed). Need on k\'f5ige rohkem m\'f5jutatud keskkonnast. Ka troopika metsades toimusid muutused. Laienesid soojade perioodidega.
\par
\par }{\b\fs24\lang1061 Saarte mudelid}{\b\fs24 .}{\fs24 V\'f5rreldes mandrite floora ja faunaga on saarte flooral ja faunal palju omap\'e4raseid jooni.
\par
\par 1. Ajalooline element,mis on...
\par
\par 2. Igat liiki kk-a kohta on rohkem kui \'fcks ideaalne organism
\par 3. On looduslik valik ja see toimub lahknenud liikide puhul, mille tulemusena toimub nende kohastumine sama t\'fc\'fcpi.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577954}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.2\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Saarte flooral ja faunal on kaks isel. joont:{\*\bkmkend _Toc532577954}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 1. V\'f5rreldes sama suure maismaa alaga, on maismaal v\'e4hem liike.
\par 2. Paljud saarel esinevad liigid on t\'e4iesti erinevad maismaal olevatest liikidest. Sellep\'e4rast et:
\par \tab a) Saare f. ja f. koosneb ainult nendesse liikidesse kuuluvatest liikidest, mille eellastel \'f5nnestus saarele p\'e4\'e4seda. Ligiteerituse aste s\'f5ltub maismaa kaugusest saarest v. teistest saartest.
\par \tab b) T\'e4nu isolatsioonile v\'f5ivad saartel evolutsiooni muutused toimuda kiiresti ja samal ajal kaaluvad \'fcles selle m\'f5ju, mida v\'f5iks omada saarel olevad geneetilised materjalide vahetus maismaa ja selle saare osa, kus tegelt k\'f5
ik alguse sai.
\par
\par Bioloogide k\'e4sitluses kuuluvad indiviidid \'fchte liiki siis kui nad annavad eluj\'f5ulisi j\'e4rglasi. Niisuguse geneetilise vahetusega muutuvad nad homogeenseteks.
\par }{\b\fs24
\par Reproduktiivne isolatsioon}{\fs24 - soodustab organismide ja kk.-a lokaalsema sobivuse v\'e4ljakujunemist. R.i. on p\'f5hiline omadus, mil v\'f5ib \'fchest liigist v\'e4lja areneda kaks v\'f5i kolm v\'f5
i enam liiki. NT: Havai saartel elav trosoopila (puuviljak\'e4rbes), maailmas on neid umbes 1500 liiki, neist Havail 500. Miks? See on seletatav sellega, et Havai saared on vulkaanilise tekkega, sellep\'e4rast et seal on palju isolatsioonilisi kohti.
\par
\par }{\b\fs24 Darwini vindid}{\fs24 . Calapagose saarel moodustavad vindid linnustikust 40% (neid on seal 13 liiki). Nende omavaheline jaotus on jagunenud mitmekesisest toidust. Esimene liik on p\'e4rit Cocose saarelt, sellest arenenud v\'e4
lja 13 liiki. Selliseid piirkondi on ka mujal, kuid seal puudusvad sellised liikide mitmekesisused, sest puudub isolatsioon. Vintidel on k\'f5ik erisugused nokad.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577955}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Paralelism ja konvergents{\*\bkmkend _Toc532577955}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Organismi ja tema kk.-a vahelist sobivust vaadeldakse sageli kui sarnasust \'fchesugustes kk-des elavate, kuid evolutsioonipuu erinevatel harudel (f/k\'fc
neetilistel ridadel) olevate org-de vormi ja k\'e4itumise vahe.
\par Iga keskkonna jaoks on \'fcks ideaalne organism. T\'f5endus on veenev: kui kineetilised read on \'fcksteisest kaugenenud ning kui sarnaseid rolle etendavad organismid mille evolutsioon on t\'e4iesti erinev (nad on sarnased vaid v\'e4
iselt, funktsioonilt, vormilt) s.t. kui struktuurid on analoogsed, kuid mitte homoloogsed (pole arenenud \'fchisest struktuursest esivanemast). Kui lugu on nii siis saame r\'e4\'e4
kida konvergentsest evolutsioonist. NT: suured kiskjad on arenenud neljas vormis: imetajad, linnud, kalad, reptiilid - k\'f5ik lihas\'f6\'f6jad, vormi lahknevust evol. k\'e4igus \'fcksteisest kaugele arenenud.
\par Paljud taimed kasutavad teiste abi, et ronida m\'f6\'f6da puid \'fcles, et fotos\'fcntees toimiks. }{\fs24\ul Roniv\'f5ime}{\fs24 : erinevad organid on arenenus ronimist v\'f5imaldavateks struktuurideks. Analoogsed ja v\'e4ga erinevad v\'f5
imed. homoloogsed organid, kus lehe osad on arenenud ronistruktuurideks.
\par
\par }{\b\fs24 Parallelne evolutsioon}{\fs24 - klassikaline p.e. on NT. platsentaarne indiviid ja kukkurloomad. Radiaktsioon, 9. miljonit aastat tagasi sattusid Austraaliasse, seal olid juba mune munevad loomad (nokkloom) ees.
\par On olemas sarnasusi: kukkurm\'e4gerlane sarnane j\'e4nesele (platsentaarne). M\'f5lemad kaevavad endale urge, k\'f5rvad on sarnased. S\'f6\'f6vad erinevalt: Kukkurm\'e4gerlane on lihas\'f6\'f6ja aga j\'e4nes on taimetoiduline. K\'e4
nguril ja lambal (platsentaarne) on ka \'fcks sarnasus: taimetoidulised.
\par \'dchte }{\b\fs24 gild}{\fs24 i kuulub liikide grupp, kus kasutatakse kk.-a ressursse \'fchel ja samal viisil (kukkurm\'e4gerlane ja j\'e4nes on erinevas gildis).
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577956}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Koosluste vahelised konvergentsid ja koosluste vahelised divergentsid.{\*\bkmkend _Toc532577956}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Konvergentne ja parallelne evolutsioon n\'e4itab meile, et kahe piirkonna liikide, ka sugukondade ja perekondade, loetelu ei anna meile teavet nende alade \'f6
koloogiliste sarnasuste kohta.
\par Ehkki teatud kindel organismi t\'fc\'fcp iseloomustab tihti teatud kindlat \'f6koloogilist situatsiooni, on ta ikkagi v\'e4ltimatult ainule osake nendest drastiliselt erinevatest vormidest, mis koosluse moodustavad. \'dc
ks kooslus koosneb erinevatest vormidest ja sellest tulenevalt peame nende omadusi oskama siduda kk.-nda. Tavaliselt kuulub kooslusse mitu liiki, v\'e4ga harva ainult \'fcks. Peab olema mingi f\'fc\'fcsiline p\'f5hjus e. f\'fc\'fc
sikaline faktor (nt. temperatuur).
\par
\par }{\b\fs24\lang1061 Bioomid}{\fs24\lang1061 -}{\fs24 arv pole t\'e4pne sellep\'e4rast, et igal \'f6koloogil ja bioloogil on oma arusaam. K\'f5ik on tinglik. Bioomide v\'e4ljakujunemise aluseks on sademed ja temperatuur.
\par }{\b\fs24
\par Tundrad}{\fs24 - leidub ka l\'f5unapoolkera arktilistel saartel, m\'e4estikes. Iseloomulik igikelts, vesi on pinnases pidevalt tahkes olekus. Taimedele ja loomadele on vett v\'e4ga l\'fchikest aeg. Taimedest on samblad, tarnad, k\'e4\'e4busp\'f5\'f5
sastikud. Loomi on seal palju, eriti putukaid.
\par }{\b\fs24
\par Taiga}{\fs24 - parasv\'f6\'f6tme mandriline ala, domineerivad igihaljad okaspuud. Talvel on vesi suuremas osas tahkes olekus. Talvel elamistegevus soikub v\'f5i on v\'e4ga aeglane. Iseloomulik, et \'fcks puuliik....
\par }{\b\fs24
\par Parasv\'f6\'f6tme metsad}{\fs24 , need on mitmekesisemad. Suurem osa P\'f5hja-Ameerikast ja Kesk-Euroopa p\'f5hjaosast. Levivad igihaljaste laialeheliste metsadena. Aasta jooksul on perioode, kus veevarud on aurumise t\'f5ttu napid.
\par }{\b\fs24
\par Rohumaa.}{\fs24 Parasv\'f6\'f6tmes, troopikav\'f6\'f6tme kuivades osades. V\'f5ivad olla ka ajutised. NT: preeriad Ameerikas, stepid Euraasias.
\par }{\fs24\ul Savann}{\fs24 - troopiline puisrohtla. \'dchtne on see, et esineb sensoorseid kuivuse perioode. Rohttaimede leviku piiravaks faktoriks on nii loomad, kui ka kliima.
\par }{\b\fs24 V\'f5sametsad}{\fs24 - levinud vahemerelise kliimaga piirkondades. Talved pehmes ja niisked, suved p\'f5uased. Californias , Mehhiko edela osas, Austraalias, Tssilis, L\'f5una-Aafrikas. T\'fc\'fcpilised nendele piirkondadele, kus sademeid on v
\'e4hem kui parasv\'f6\'f6tmetes. P\'f5uakindlad paksulehelised madalad taiemed.
\par
\par }{\b\fs24 K\'f5rbed}{\fs24 . 23% maismaast. \'c4\'e4rmiselt veevaesed. Vee hulk j\'e4\'e4b alla 2-3 cm-i. Aurumine k\'f5vasti suurem. Temp. vahemik, kus k\'f5rbed asuvad on suur. Alates kuumast Sahara k\'f5rbest kuni .....
\par }{\b\fs24
\par Troopilised vihmametsad}{\fs24 . Liigirohke, veerohke, \'fcle 200 cm. P\'f5hja- ja l\'f5una p\'f6\'f6rijoone vahel.
\par
\par Need olid maismaa bioomid. Veel on:
\par
\par }{\b\fs24 Mereline bioom}{\fs24 : 71% maakerast. K\'f5ige s\'fcgavaim punkt on 11 000 m. Asustavad piirkondi, kus sademed \'fcletavad aurumise, kuni piirkondadeni, kus on vastupidi. Soolasisaldus 35 promilli. fotis\'fcnteesiline. K\'f5ige s\'fc
gavamal on need taimed, milleldel on punane v\'e4rvus pigmendina, mis kompenseerivad klorof\'fclli ja fotos\'fcnteesivad teiste asjade arvel. Teine limiteeriv faktor on mineraalsete toitainete v\'e4hesus. V\'e4\'e4vli ja l\'e4mmastiku puudus. Kolmas- \'fc
leskerge, apelling.
\par
\par }{\b\fs24 Magevee bioom }{\fs24 - h\'f5lmab k\'f5iki veekogusid mandril. Vee keemiline koostis varieeruv, s\'f5ltudes kust alguse saab, voolu kiirusest, taimede kasvust jm. Soolade konsentratsioon v\'f5ib ulatuda - 300 promillini. Nii moodustuvad soolaj
\'e4rved.}{\b\fs24
\par }{\b\fs24\lang1061
\par }\pard\plain \s1\qj\keepn\nowidctlpar\widctlpar\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 {\*\bkmkstart _Toc532577957}21.09 3. loeng (Inge){\*\bkmkend _Toc532577957}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577958}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Kooslustevahelised konvergentsid{\*\bkmkend _Toc532577958}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24\lang1061
\par }{\fs24\lang1061 Bioomide vaheliste erinevuste p\'f5hjal on v\'f5imalik teha v\'e4ga esmaseid j\'e4reldusi organismidekoosluste vahel eksisteerivate sarnasuste ja erinevuste kohta. Bioomid erinevad p\'f5
hiliselt struktuuri poolest. Bioomide piires esinevad koosluste struktuuris ka organismide osas kes seal elutsevad v\'e4iksemaid, suuremaid variatsioone. Bioomid on moodustatud koosluste poolt. Kooslustel on kolm alternatiivi:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls18\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls18\adjustright {\fs24\lang1061
Looduses ei ole homogeenseid keskkondi ehk \'fchesugust keskkonda.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlcont\ilvl0\ls0\pnrnot0\pndec }\adjustright {\fs24\lang1061 Keskkonna heterogeensus on midagi niisugust, mis s\'f5ltub teda tunnetava organismide skaalast.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls18\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls18\adjustright {\fs24\lang1061
Enamiku keskkonna puhul peab r\'e4\'e4kima tingimuste v\'f5i k\'e4ttesaadavuse ressurside gradientidest.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlcont\ilvl0\ls0\pnrnot0\pndec }\adjustright {\fs24\lang1061 Gradient on taimekoosluse kasvukoha ehk \'f6kotoobi v\'f5i mingisuguse koosluse muutlikuse rida. Gradient v\'f5
ib olla nii ajas kui ruumis. Gradiendid mis on seotud ajaga v\'f5ivad olla r\'fctmilised. Nt p\'e4evased, sessonsed ts\'fcklid. Gradient v\'f5ib olla ka suunatud. Nt saasteainete kuhjumine j\'e4rves. Gradienti v\'f5ib vaadata ka kui korrap\'e4ratut.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls18\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls18\adjustright {\fs24\lang1061 \'dcht t
\'fc\'fcpi organism lisatakse mingisse kasvukohta, kus ennem olid teised teised liigid.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 Ta muudab kasvukoha mitmekesisemaks. Organismi olemasolu t\'e4hendab teisele seda, et kui organism sureb, siis ta muutub
teistele toiduallikaks. Organism muudab oma elutegevusega ka keskkonda. Muudab nii elusana kui surnuna. Tema keha v\'f5ib olla teistele elukohaks. Ta v\'f5ib olla ka v\'e4\'e4rtuslik objekt kiskjatele.
\par Looduslik koosluste mitmekesisus v\'f5ib tuleneda 3. heterogeensest t\'fc\'fcbist, mis on \'fclalpool loetud. Enamik kooslusi sisaldab palju liike, mis elavad umbes samamoodi, konstrueeritud samal viisil, kuid pole sama liik.
\par Arvatakse, et umbes 5 miljonit aastat tagasi liikus \'fcks h\'fclge grupp Antarktikasse. Siis oli seal v\'e4ga palju toitu. Toimus radiaalne evolutsioon. Nimelt Weddelli h\'fcljesel, kes toitub kalast, on hambad v\'e4ga tavalised. Crabeater h\'fc
ljesel on hoopis teistsugune hammastik kuna s\'f6\'f6b v\'e4ikeseid krabisid. Rossi h\'fcljesel on v\'e4ikesed teravad hambad, tema s\'f6\'f6b kalmaare. Leopard h\'fclgel on toidulaud lai, tema hammastik v\'f5imaldab k\'f5ike haarata. Toiduvalikust s\'f5
ltub millised liigid koos v\'f5ivad eksisteerida. \'dches segakoosluses v\'f5ib olla mitu h\'fclgeliiki kui nad s\'f6\'f6vad erinevat toitu.
\par \'dches koosluses elavad liigid erinevad \'fcksteisest mingil viisil, kuid iga liik sobib sellesse keskkonda kuna keskkond on heterogeenne. Sellist diferentseerumist on kerge \'e4ra tunda sugulasliikide puhul, kuna seal paistavad need erinevused k\'f5
ige paremini v\'e4lja. Anal\'fc\'fcsides keerulist kooslust ning tema liikide kohanemist keskkonnaga tuleb arvesse v\'f5tta ka gildid. Gildi kuuluvad liigid ei pea olema suguluses.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577959}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 6\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Liigisisene spetsialiseerumine{\*\bkmkend _Toc532577959}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24\lang1061
\par }{\fs24\lang1061 K\'f5ige suuremad kohastumised v\'f5ivad esineda liigi sees. Enamus populatsioonide sisestest k\'f5ige silmapaistvamatest heterogeensustest tekib siis kui osa populatsioonist satub geograafilisse isolatsiooni.
\par Kui loodusliku valiku lokaalsed j\'f5ud on v\'e4ga tugevad, siis v\'f5ivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeensed j\'f5ud. Ja seda isegi siis kui toimub ristumine, v\'f5ib lokaalselt eelistamatutel genot\'fc\'fc
pidel olla nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid ellimineeritakse. Geenide voog aga j\'e4tkub, populatsioonid j\'e4\'e4vad samade liikide osadeks, kuid liigis esinevad lokaalselt spetsialiseerunud rassid. Geneetilise materjali vahetus l\'e4
bi populatsiooni s\'f5ltub sellest kui mobiilsed organismid on. Ka liikumatute organismide puhul on mobiilsus v\'f5imalik. Kui populatsiooni liikmed liiguvad vabalt partneri otsingul, siis lokaalsed loodusliku valiku j\'f5
ud pole piisavalt efektiivsed, et produtseerida lokaalseid spetsiaalseid sobimusi organismide ja \'fcmbritseva keskkonna vahel. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad v\'e4lja eelk\'f5ige nende organismide puhul, kus enamus elus
t on sessiilne (paikne).
\par Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga v\'e4ga erineval viisil, eriti hea on seda j\'e4lgida mererandadel, kus vesi l\'e4heb 3-4 tunniks \'e4ra. Sellises piirkonnas saavad elada ainult sellised paiksed taimed, mis taluvad sell
ist radiatsiooni jne. Nt vetikad, merev\'e4
hid jne. Samas mobiilsed elanikud saavad olla kogu aeg veekeskkonnas. Samuti linnud, kes toituvad veepiirilt. Mobiilsus on selline omadus, mida saab sobitada keskkonnaga. Kuid liikumatud organismid peavad ise keskkonda sobituma.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577960}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 6.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {\'d6kot\'fc\'fc
bid{\*\bkmkend _Toc532577960}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061
\par \'d6kot\'fc\'fcp t\'e4histab populatsiooni lokaalselt adapteerunud osa. See on r\'fchm kasvukohaga \'f6koloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on p\'e4rilikke ise\'e4rasusi nii morfoloogilistes kui ka p\'e4
rilikes tunnustes.
\par Inglased tegid sellise katse. V\'f5tsid ristiku ja panid kasvama heinamaale, kus oli k\'f5rgtaimestik. Seal andis ta v\'e4he v\'f5sundeid. J\'f5udsid j\'e4reldusele, et taimede adaptsiooni skaala on suhteliselt kitsas. Seda n\'e4itavad k
atsed, kus uuriti taimede adaptsiooni raskemetallide suhtes. Kaevanduste piirkonnas muutus j\'e4rsult tundlike genot\'fc\'fcpide arv. Taimede tolerantsus v\'f5ib tekkida ka m\'fcrkide suhtes.
\par Geneetiline pol\'fcmorfism on vormide olemasolu liigis. Mingi liigi kahe v\'f5i enama katkeliselt eksisteeriva vormi kooseksisteerimine \'fches ja samas kasvukohas niisuguses proportsioonis, et nendest harvemini eksisteeriva vormi esinema j\'e4\'e4
miseks ei piisa \'fcksnes korduvast mutatsioonist ja sisser\'e4ndest. Mitte k\'f5ik variatsioonid ei n\'e4ita proportsioonide mittesobivust. See v\'f5ib juhtuda siis kui \'fche kasvukohaga propagulid satuvad teise vormi kasvukohta. Sobivus ja sobimatus v
\'f5ib juhtuda ka sel juhul kui \'fches kasvukohas on tingimused muutunud sellisel m\'e4\'e4ral, et \'fcks vorm hakkab teise vormiga asenduma, mis sobib n\'fc\'fcd paremini sinna. Sel juhul on tegemist transiit pol\'fcformismiga. K\'f5
ik kooslused on pidevas muutumises. K\'f5ik tavaliselt transiitsed. See n\'e4itab millisel m\'e4\'e4ral vorm ei suuda keskkonna muutustega sammu pidada. Paljudel juhtudel pol\'fcformism s\'e4ilib populatsioonis loodusliku valiku teel.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls19\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls19\adjustright {\fs24\lang1061 Heteros
\'fcgoodid v\'f5ivad olla suurep\'e4rase sobivusega, kuid Mendeli geneetika mehanismi t\'f5ttu genereerivad nad populatsioonis j\'e4rjest v\'e4hem homos\'fcgoote. Niisugune heteroos esineb inimesel kehvveresuse puhul neis paigus, kus esineb malaaria.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls19\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls19\adjustright {\fs24\lang1061 V\'f5
ivad esineda selektiivsete j\'f5udude gradiendid, mille \'fcks ots on soodne \'fche vormi ja teine ots teise vormi arenguks. Kuid gradiendil on keskne, kus produtseeritakse pol\'fcmorfseid populatsioone.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls19\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls19\adjustright {\fs24\lang1061
Selektsioon v\'f5ib seotud olla esinemissagedusega. Nimelt keskkonnas k\'f5ige harvemini esinev vorm v\'f5ib olla k\'f5ige sobivam selles keskkonnas.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls19\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls19\adjustright {\fs24\lang1061
Populatsiooni v\'e4ikestes osades v\'f5ib selektsioon esineda hoopis mitmes suunas/viisil. Sel juhul organismi ja keskkonna vaheline sobivus oleneb propagulite arvust. Mida rohkem propaguleid on seda suurem v\'f5
imalus on sattuda soodsatesse kasvutingimustesse. Teine v\'f5imalus, et organismi eluiga on pikk ja ta on v\'f5imeline liikuma \'fchelt platsilt teisele.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577961}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 7\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Organismide kohanemine erinevate keskkondadega{\*\bkmkend _Toc532577961}
\par {\*\bkmkstart _Toc532577962}{\*\bkmkend _Toc532577962}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 7.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061 \'dckski keskkond ei p\'fcsi muutumatuna. \'dched on p\'fcsivamad kui teised. Organismi vorm ja k\'e4
itumine sobib muutuva keskkonnaga ainult sel juhul kui organism ka ise muutub. On kolm keskkonna muutuste kategooriat:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls20\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls20\adjustright {\fs24\lang1061 Ts\'fc
klilised- r\'fctmiliselt korduvad. Nt aastaajad, looded.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls20\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls20\adjustright {\fs24\lang1061
Suunatud muutused- muutuse suund s\'e4ilub mingi perioodi v\'e4ltel. Mis v\'f5ib olla k\'fcllaltki pikk, \'fcletades organismi eluea, kellele muutus osaks saab.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls20\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls20\adjustright {\fs24\lang1061
Juhuslikku laadi muutused- millel pole ei r\'fctmi ega kindlat suunda. Etteaimamatu kulg. Nt orkaanid, vihmaperioodid, ts\'fcklonite teke.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 Organismi optimaalne kohanemus mitmesuguste keskkondadega eeldab teatud kompromissimomenti muutusega kohanemise ja selle talumise vahel. Nt puud heidavad lehed maha s\'fcgisel.
\par On 3 viisi kuidas organismid ajastavad oma reageeringu muutuste peale, mis toimuvad keskkonnas:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls21\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls21\adjustright {\fs24\lang1061
Organism muutub ise vastavalt keskkonnamuutustele.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls21\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls21\adjustright {\fs24\lang1061
Organism kasutab \'e4ra eelinformatsiooni, et kohe tulevad muutused. Nt p\'e4eval\'fchenemine on v\'e4ga t\'e4htis m\'e4rk, ka \'f6\'f6 pimedus, talve k\'fclmus jne.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls21\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls21\adjustright {\fs24\lang1061
Organismi f\'fcsioloogiline kell. Iga aastaga see kell l\'e4heb t\'e4psemaks.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\b\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577963}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 8\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
28.09 4. loeng (Inge){\*\bkmkend _Toc532577963}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577964}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 9\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Liikide paarid{\*\bkmkend _Toc532577964}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061
\par Keskkonna ja organismide vahel on k\'f5ige suurem sobivus siis kui liikide vahel on kujunenud v\'e4lja s\'f5ltuvus teisest. Sellised suhted valitsevad tarbija ja toiduobjekti vahel. Nt panda, kes s\'f6\'f6b pambusev\'f5rseid ja ei midagi muud.
\par Vormid, k\'e4itumise ja metabolismi s\'fcndroomid suruvad looma kitsasse toiduninissi ja takistavad tema juurdep\'e4\'e4su sellele mis muidu v\'f5iks osutuda alternatiivseks toidunissiks. Kui kaks liiki on teineteisest s\'f5
ltuvad, siis nende sobivus on veelgi tugevam. Parim sobivus organismi ja tema keskkonna vahel on siis kui \'fche liigi elus k\'f5ige t\'e4htsam faktor on teise liigi olemasolu.
\par L\'f5plik taluvus- pikaajalised f\'fc\'fcsikalised muutused.
\par F\'fc\'fcsikaline tegur ei s\'f5ltu organismist. K\'fcll aga saavad 2 organismi \'fcksteist m\'f5jutada. Kumbki neist v\'f5ib genereerida selektsiooni j\'f5u, mis suunab teise evolutsioonilist k\'e4itumist. Eskaleerumine- s\'f5
ltuvus teisest aina kasvab. Nii kujunevad v\'e4lja liikidepaarid, kes suruvad teineteist \'fcha kitsamasse spetsialiseerumise r\'f6\'f6passe.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577965}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 9.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Keskkonna tingimused{\*\bkmkend _Toc532577965}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24\lang1061
\par }{\fs24\lang1061 Tingimus on abiootiline keskkonna faktor, mis varieerub ajas ja ruumis ning millele organismid reageerivad erinevalt. Tingimused on:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls22\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls22\adjustright {\fs24\lang1061
Temperatuur
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls22\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls22\adjustright {\fs24\lang1061
Suhteline niiskus
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls22\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls22\adjustright {\fs24\lang1061 PH tase
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls22\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls22\adjustright {\fs24\lang1061 Soolsus
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls22\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls22\adjustright {\fs24\lang1061
Voolukiirus
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 6.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls22\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls22\adjustright {\fs24\lang1061
Saasteainete kontsentratsioon
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 Tingimusi v\'f5ib modifitseerida teiste organismide olemasolu. Nt mulla PH taset saab muuta taimed, mis seal kasvavad. Organism ei tarvita ega ammenda tingimust. Samuti ei tee ta seda k\'e4
ttesaamatuks teistele organismidele.
\par On olemas optimaalsed tingimused, mille puhul bioloogiline aktiivsus saavutab oma maksimumi. V\'e4ljaspool neid piire organismidel on v\'e4ike produktiivsus. Optimaalsed tingimused on sellised tingimused, mille puhul antud liigi isendid annavad k\'f5
ige rohkem j\'e4rglasi, kuid praktikas pole seda v\'f5imalik kindlaks teha. Seda saab kindlaks teha nt kasvukiiruse abil. Tingimuste m\'f5ju nendele omadustele ei ole alati \'fchesuguse ulatusega.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577966}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 10\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Temperatuur ja indiviid{\*\bkmkend _Toc532577966}
\par {\*\bkmkstart _Toc532577967}{\*\bkmkend _Toc532577967}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 10.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061 Me jagame organismid kahte suurde r\'fchma:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls23\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls23\adjustright {\fs24\lang1061 Hom\'f6
otermsed- p\'fcsisoojased
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls23\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls23\adjustright {\fs24\lang1061
Poikilotermsed- k\'f5igusoojased
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 P\'fcsisoojaste organismide kehatemperatuur on suht s\'f5ltumatu \'fcmbritseva keskkonna temperatuurist. K\'f5igusoojaste temperatuur on kogu aeg s\'f5ltuv \'fcmbritseva kesk
konna temperatuurist. Isegi sellise klassifikatsiooni juures oleme h\'e4das selliste p\'fcsisoojaste organismidega nagu imetajad ja linnud kuna nad v\'f5ivad olla talveunes, mil nende kehatemperatuur langeb v\'e4ga madalale. Osadel k\'f5
igusoojaste organismidel on selline temperatuuri taluvus, et taluvad ainult k\'fcmnendik kraadi juures olevaid muutusi.
\par Endodermide ja ektodermide vahel on veel suuremad erinevused. Endodermid toodavad ise soojust. Ektodermid ise soojust ei tooda. Niisugune erinevus on eelk\'f5ige lindude ja imetajate vahel, kuid ka see pole selgepiiriline.
\par }{\b\fs24\lang1061 Soojusvahetus ektodermides}{\fs24\lang1061
\par Peaaegu k\'f5ik ektodermid muudavad soojushulka, mida vahetatakse \'fcht v\'f5i teist teed. See arsenal on v\'e4ga mitmekesine. K\'f5rbetaimedel on kaitseks l\'e4ikivad lehed ja ka k\'e4itumuslik regulatsioon. Nt roomajad saavad minna varju, kimalased v
\'e4ristavad oma lennumuskleid tootes energiat. Varieerub ektodermide temperatuur. See s\'f5ltub keskkonna temperatuurist. P\'f5hjused:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls24\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls24\adjustright {\fs24\lang1061
Paljude ektodermide soojusregulatsioon on piiratud
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls24\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls24\adjustright {\fs24\lang1061
Ektodermid on suures s\'f5ltuvuses v\'e4lisest soojusallikast
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls24\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls24\adjustright {\fs24\lang1061
Temperatuuri regulatsioonil on oma hind. Nimelt selleks, et oma kehatemperatuuri saavutada ja s\'e4ilitada peab kasutama energiat. Kui kulutused \'fcletavad tulud, siis hakkab toimima vastureaktsioon.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 Organismi temperatuuri regulatsioon on kompromiss tulude ja kulude vahel.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577968}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 11\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
5.10. 5.loeng (Anni){\*\bkmkend _Toc532577968}
\par }\pard\plain \qj\li48\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577969}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 12\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Temperatuur ja ainevahetus.{\*\bkmkend _Toc532577969}
\par }\pard\plain \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright \f2\fs20\lang1061 {\f0\fs24
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls10\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls10\adjustright {\f0\fs24 alumine temp.l\'e4vi-ohtlikult madalad temp.(ainevahetus aeglustub)
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls10\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls10\adjustright {\f0\fs24 k\'f4rge temp.l\'e4vi-ohtlikult k\'f4rged temp.(ainevahetus kiireneb)
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls10\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls10\adjustright {\f0\fs24 optimaalne
\par }\pard \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright {\f0\fs24 Kui t\'f4sta temp. 10}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C v\'f4
rra, kasvab organismi ainevahetus 2,5 korda. Hingamine toimub iga temp. juures, ektodermide paljunemiseks on kitsam temp. vahemik kui see, kus nad kasvavad, kasvuks sobilik temp. vahemik on kitsam kui see, kus ektoderm elama j\'e4\'e4b.
\par F\'fcsioloogilne areng-p\'e4ev kraadi(v\'e4hemalt mul on nii kirjas) Temp. m\'f4jutab enam isendi arengut ja kasvu, arengu kiirus on temp.-ga lineaarses s\'f4ltuvuses, v\'e4ike k\'f4rvalekalle vaid madalatel temp. Organism on peaaegu alati allpool k\'f4
rge temp. mitte lineaarset piirkonda. Arenemine vajab f\'fcsioloogilist aega. N\'e4iteks - rohutirtsu munadele (mitte nendele) on vaja, et 70 p\'e4eva oleks 16}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24
C, kui temp. on 20}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C siis kulub 17,5 p\'e4eva, kui temp. on 30}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24
C siis kulub 5 p\'e4eva valgekapsaliblikale munadele on vaja, et oleks 170 p\'e4eva 17}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C.
\par Ektodermide areng (s\'f4ltub temp.) on erinev endodermide arengust. P\'e4evkraadi t\'e4htsus-me saame s\'fcndmusi ette ennustada (p\'f4llumaj.) Temperatuur on kui stiimul, mis m\'f4jub ektodermide arengut soodustavana. N\'e4
iteks-arktika taimedele on vaja vahest, et nad \'e4ra k\'fclmuksid. Taim peab tunnetama k\'fclma, et aru saada, et talv on m\'f6\'f6das ja, et alles siis arenema hakata.(N-sookask vajab idanemiseks fotoperioodi) Kui seemned on teinud l\'e4bi k\'fc
lmumise, pole vaja fotoperioodi ja ta v\'f4ib hakata arenema.
\par
\par }{\b\f0\fs24 Aklimatiseerumine}{\f0\fs24 -\'fcksikute ektodermide reageering temp. pole p\'fcsivalt \'fchesugune vaid oleneb temp., mida neil on minevikus tulnud kogeda. Looduses v\'f4
ivad temp. erinevused parandada sobimust ektodermi temp. reageeringu ja tema keskkonna(KK) muutuva temp. vahel. See protsess v\'f4tab kaua aega, kiire aklimatiseerumine oleks katastroofiline. Eri indiviidid v\'f4
ivad aklim. prots. erinevalt reageerida, see s\'f4ltub millisesse arengufaasi indiviid on j\'f4udud, tolerantseim on ta puhkestaadiumis. K\'f4rged temp. v\'f4ivad org. ohtlikuks saada juba m\'f4ne kraadi v\'f4rra \'fc
le ainevahetuse optimaalset taset. K\'f4rged temp.-p\'f4hjustavad ens\'fc\'fcmide inaktivatsiooni (mitte aktiivsed). Denaturatsioon-valkude valgendamine. K\'f4rged temp. v\'f4ivad viia ainevahetuse tasakaalust v\'e4lja, taimede hingamine \'fcletab fotos
\'fcnteesi, taimed j\'e4\'e4vad n\'e4lga. Looduses avaldab k\'f4rged temp. m\'f4ju kaudselt. N\'e4iteks -taimede veekadu- deh\'fcdratsioon. K\'f4ik kuivamaa loomad peavad vett konsentreerima.
\par Veekadu saab reguleerida-
\par *arumispindade v\'e4hendamine (\'f4hul\'f4hed), ohtlik! aurumine jahutab temp.
\par *transpiratsioon-N\'e4iteks -(taimed vist) suudavad 50}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C alla viia 40}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24
C-ni, fotos\'fcnteesivad kiiresti Sukulendid-kaktused-nende keha pinna ja mahu suhe on viidud madalale, nad on kaetud karvade, ogadega. Taimed on v\'f4imelised k\'f4rgete temp. aklimatiseeruma aga madalate temp. on nad paremini kohastunud. Puhkestaadium-N
\'e4iteks-seemned (k\'f4rrelised) panevad kuivusele k\'f4ige paremini vastu. Madalad temp. On taimi, mis hukkuvad alla -1}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C, j\'e4\'e4kristallid l\'f4
huvad rakumembraane. K\'fclmale vastupanek kasvab taime arenguetappide kaudu. Temp. langused v\'f4ivad p\'f4hjustada taime huku. Ka ektodermsetele loomadele on temp. langus ohtlik, eriti korduvad langused. On olemas rassidevahelised variatsioonid, mis a
ga on t\'fchised liikidevaheliste k\'f4rval.
\par Geneetilised p\'f4hjused- miks \'fched taluvad temp. muutusi N-t\'e4nap\'e4eval on aretatud viljasorte, mis on vastupidavamad.
\par }{\b\f0\fs24 Ektodermid}{\f0\fs24 -
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls12\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls12\adjustright {\f0\fs24 nende hukkumist v\'f4ib p\'f4hjustada l\'fchiajaline madal temp. ja pikemat aega kestvad m\'f4\'f4dukad madalad temp.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls12\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls12\adjustright {\f0\fs24 ainevahetuse optimumist k\'f4rgemal olevad temp. v\'f4ivad osutuda letaalseteks
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls12\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls12\adjustright {\f0\fs24 kui temp. on optimaalsest madalam,v\'f4ib organismil tekkida raskusi toitainete hankimisega
\par }\pard \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright {\f0\fs24 Madalal temp. organismi kasv ja areng aeglustub v\'f4i peatub t\'e4iesti. Ektodermi puhul on olemas optimaalne KKtemp., millel on
\'fclemine ja alumine letaalne piir.
\par }{\b\f0\fs24 Endodermid}{\f0\fs24 -
\par dermoneutraalsel piiril kasutab.......(iga\'fcks t\'e4idab l\'fcnga ise) Me oleme uhked, et oleme endotermid, aga et isegi dermoneutraalses tsoonis tarbime me mitu korda rohkem energiat kui ektodermid. Normaalne temp. 35-40}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst
SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C, et seda s\'e4ilitada peame palju energiat kasutama. insulatisoon- karvkate, suled, rasv nahaalune vereringe - anname liigset kuumust \'e4ra. T\'e4nu nendele oma
dustele on edodermid suutelised (mitte k\'fcll t\'e4ielikult) oma temp. hoida. Me peame palju s\'f6\'f6ma, et saada energiat - energia, et temp. p\'fcsiks .
\par Optimaalne KKtemp.-kulutused on k\'f4ige v\'e4iksemad M\'f4lemal pool optimaalset skaalat muutub KK rohkem mitte sobivaks nii endo- kui ka ektodermidele. Keskkonnatemp.(KKtemp.)
\par Looduses esinevad temp. panevad piirid organismide levikule ja arvukusele.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls13\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls13\adjustright {\f0\fs24 laiuselised
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls13\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls13\adjustright {\f0\fs24 k\'f4rguselised
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls13\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls13\adjustright {\f0\fs24 kontinentaalsed
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls13\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls13\adjustright {\f0\fs24 sessoonsed
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls13\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls13\adjustright {\f0\fs24 \'f6\'f6p\'e4evased
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 6.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls13\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls13\adjustright {\f0\fs24 mikroklimaatilised
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 7.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls13\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls13\adjustright {\f0\fs24 s\'fcgavuselised
\par }\pard \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright {\f0\fs24 Maa kaldenurk muutub koos aastaaegadega - kliimatsoonid 30-40}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol"
\\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C k\'f4ige soojem, mitte ekvaatoril k\'f4rguse muutudes 100m v\'f4rra, muutub temp. 1}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C v\'f4
rra, rannikul aga kus on niiske, vaid 0,6}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C (\'f4hu adiabaatiline levik-\'f4hur\'f4hk langeb k\'f4
rguse suurenedes). Maismaa soojeneb ja jahtub kiiremini, meri peegeldab v\'e4ga h\'e4sti. Mereline kliima on v\'e4iksemate temp. k\'f4ikumistega. Igas temp.v\'f6\'f6ndis on palju lokaalseid variatsioone.
\par S\'fcgavuse m\'f4ju- nii maal kui meres k\'f4igub temp. kui s\'fcgavele minnakse. Temp. muutused v\'e4iksemad liikudes s\'fcgavuti v\'f4i sumbuvad t\'e4ielikult. 1m s\'fcgavusel maapinnast pole temp. k\'f4ikumised (\'f6\'f6p\'e4
evased) enam tunda, mitme meetri s\'fcgavusel (aastaajased) sumbuvad \'fcldse.
\par bioomide levik <-> temp. levik
\par Sama liigi esindajad katavad maismaal laiemaid laiusi kui saartel. N-nuiv\'e4hk (t\'f4usu-m\'f4\'f4na tsoon), kui suvel temp. 25}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C siis nad hukkuvad, 10}{\f0\fs24
{\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C j\'e4\'e4vad nad ellu, ideaalne on 5}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C kuna nad on p\'e4
rit arktilisest merest. Temp. oleneb ka hapnikusisaldusest (j\'f4gede \'fclemjooks)
\par Ja n\'fc\'fcd edasi n\'e4idetega-
\par
\par forell-hapnikulembeline 1l 5- mm/l, 25}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C, optimaalne 17}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C
\par haug-keskmine 1l 4 mm/l, 28-34}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C, optimaalne 14-23}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C
\par karplased- 1l 0,5 mm/l, 34}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C ja rohkem, optimaalne kuni 30}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24 C
\par
\par Isendite v\'e4ljan\'e4gemine s\'f4ltub temp. K\'fclm temp.- l\'fchikesed k\'f4rvad, esileulatuvaid kehaosi pole Allen'i (ma vabandan kui nimi on valesti, Allen'i ees loomulikult) reegel - imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on l\'fchemad k\'fc
lmas temp. elavatel isenditel kui soojas elavatel Bergmann'i reegel-kehapindala on v\'e4iksem k\'fclmadel aladel elavatel kui soojadel aladel elavtel isenditel. N- rebased<->polaarrebased
\par
\par KOKKUV\'d5TE
\par
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls14\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls14\adjustright {\f0\fs24 letaalsed tingimused v\'f4ivad levikut piirata ja kui nad seda teevad, siis ei tarvitse nad esineda pidevalt vaid aegajalt
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls14\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls14\adjustright {\f0\fs24 palju sagedamini limiteerivad levikut regulaarselt optimimumist k\'f4rvale kalduvad tingimused, mis pole otseselt letaalsed, kui pidurdavad kasvu
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls14\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls14\adjustright {\f0\fs24 suboptimaalsed tingimused m\'f4jutavad sageli liikide vahelisi bioloogilisi suhteid
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls14\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls14\adjustright {\f0\fs24 suboptimaalsed ting. toimivad sageli koos teiste teguritega, tihti pole v\'f4imalik teguti m\'f4ju kindlaks teha
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls14\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls14\adjustright {\f0\fs24 suboptimaalsed ting. kahjulikku toimet leevendavad organismide evolutisoonilised, f\'fcsioloogilised ja k\'e4itumuslikud tegurid
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 6.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls14\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls14\adjustright {\f0\fs24 liikide levikupiiride l\'e4heduses on laiguksesi, mis omavad samu h\'e4id omadusi, mis on seal keskel.
\par }\pard \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright {\f0\fs24
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577970}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 13\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
12.10. 6. loeng (Katri){\*\bkmkend _Toc532577970}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577971}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 14\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Suhteline niiskus{\*\bkmkend _Toc532577971}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061 K\'f5ikide organismide biokeemilised ja f\'fc
sioloogilised protsessid toimuvad vees, mis sisaldub nende organismide kudedes ja rakkudes. Kuna me aurume, siis on vaja kompenseerida veekadu. Ainevahetuse k\'e4igus eritame j\'e4\'e4kprodukte, millega kaasneb veelgi veekadu. K
ehas toimuvad mitmesugused mehhanismid, mis reguleerivad veekadu. Peame produtseerima v\'f5imalikult kuivi j\'e4\'e4kaineid, et vett j\'e4\'e4ks rohkem organismi. Organismi elu s\'f5
ltub suhtelisest niiskusest, mida suurem suhteline niiskus on, seda madalam on diferentsiaal looma ja tema keskkonna vahel. Erinevatel loomadel on erinevad v\'f5imed neid kadusid v\'e4hendada ja taastada.
\par Naismaa taimed erinevad maismaa loomadest:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls1\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls1\adjustright {\fs24\lang1061
kuigi nende maapealsed osad kaotavad vett nagu loomadki, suudavad taimede maa-alused osad vett endasse ammutada
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls1\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls1\adjustright {\fs24\lang1061
taimede jaoks on vesi v\'f5rdselt nii ressurss kui tingimus.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061
\par Praktilises elus on suhteline niiskus ja temperatuuri m\'f5ju omavahel l\'e4bi p\'f5imunud ja neid on raske omavahel eraldada. Kui temperatuur t\'f5useb, siis aurumine intensiivistub. Kui suhtelist niiskust m\'f5jutavad teised faktorid, n\'e4iteks tuul (
\'f5hk liigub \'fcle auruva pinna), siis aurumine intensiivistub. Suhtelises \'f5huniiskuses on palju mikroklimaatilisi variatsioone ja need v\'f5ivad olla suuremad kui temperatuuri erinevused.
\par Terve rida organisme ei suuda elada kui suhteline niiskus on alla 100% (paeluss, n\'e4lkjas, osa roomajaid). Teisel grupil on \'f5nnestunud seda piirangut v\'e4ltida (l\'fclijalgsed).
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577972}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 15\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Mulla ja vee pH.{\*\bkmkend _Toc532577972}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061 Mullaorganismide ja veeorganismide levik on seotud tihedalt pH-ga. Sellel on taimedele ja loomadele otsene v\'f5i kaudne m\'f5
ju. Enamik vaskulaarseid taimi taluvad vee pinda, kus pH on 3-9 (neutraalne 5,5). Kui on madalam v\'f5i k\'f5rgem, siis rakkudes sisalduv ts\'fctoplasma saab kahjustatud. Kaudne m\'f5ju, kuidas pH m\'f5utab
toksiliste ainete akumuleerimist taimedesse. Kui pH on alla 4,0-4,5 siis mullas olev alumiiniumiooni kontsentratsioon t\'f5useb v\'e4ga k\'f5rgele mullas. Peale alumiiniumi on ka mangaani ja raua kontsentratsioonid niiv\'f5rd liikuvad vees, et taimed m
\'fcrgitavad end. Aluselistes keskkondades esinevad sellised elemendid nagu raud, mangaan, aga ka fosfor, peaaegu k\'e4ttesaamatutes \'fchendites. Erinevatel taimeliikidel on pH taluvusepiirid v\'e4
ga erinevad. Sama olukord on ka loomade seas, nad kannatavad ph muutuste all. Happelises keskkonnas looma mitmekesisus pidurdub.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls2\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls2\adjustright {\fs24\lang1061
otsene muut, h\'e4iritakse osmoregulatsiooni, ens\'fc\'fcmide talitlust, gaasivahetust l\'e4bi hingamispindade.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls2\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls2\adjustright {\fs24\lang1061
kaudne muut, suurendatakse toksiliste raskemetallide katioonide kaudu.......
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls2\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls2\adjustright {\fs24\lang1061
kaudselt , v\'e4hendatakse organismide toitainete k\'e4ttesaadavust ja kvaliteeti.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061
\par R\'e4nivetikate meetodit kasutatakse, et m\'e4\'e4rata tuhande aasta tagust pH m\'e4\'e4ra.
\par Kern- puur, mis v\'f5imaldab v\'f5tta s\'fcgavalt proovi.
\par Teame, et Kirde-Eestis toodetakse SO2 palju, kuid teame ka seda, et k\'f5ige kesisema t\'f6\'f6stusega alal Kagu - Eestis on rohkem reostust. Fossiilsete k\'fctuste intensiivne p\'f5letamine moodustab happevihmu. Happevihmad p\'f5
hjustavad saasteainete sadenemist saasteallikast v\'e4ga kaugel, muundavad mulla ja vee pH happeliseks. V\'e4hendades eelk\'f5ige okaspuude produktsiooni.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577973}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 15.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {Soolsus
{\*\bkmkend _Toc532577973}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061 Soolsus e saliinsus on vees lahustunud mineraalsoolade hulk promillides (1/1000). Soolsuse j\'e4rgi eristatakse:
\par 1)h\'fcpersaliinsus- \'fcle 40 %
\par 2)eusaliinsed-t\'e4issoolased 30-40%
\par 3) niksosaliinsed - 0,5-30%, vesi, mille saalsus on alla 0,5 on magevesi.
\par {\pntext\pard\plain\f3\lang1061\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls4\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls4\adjustright {\fs24\lang1061 pol
\'fcsaliinsed - paljusoolane 8-30%
\par {\pntext\pard\plain\f3\lang1061\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls4\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls4\adjustright {\fs24\lang1061
mesosaliinsed- keskmise soolsusega 5-8%
\par {\pntext\pard\plain\f3\lang1061\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls4\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls4\adjustright {\fs24\lang1061
oligosaliine 0,5-5%
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061
\par Mesosaliinset ja oligosaliinset vett nimetatakse riimveeks (0,5-18%). Riimvesi tekib merevee ja magevee segunemise tagaj\'e4
rjel. Merevee organismid, kes sattuvad riimvette on sattunud halba keskkonda. Merelistes kasvukohtades on organismid oma keskkonna suhtes isotoomsed- samasuguse osmootse r\'f5huga kui \'fcmbritsev keskkond. Nende rakkudesse ei saa vesi tungida.
\par H\'fcpotoomsed organismid- vesi hakkab voolama sinna, kus on..... Vesi imetakse \'fcmbritsevasse keskkonda.
\par H\'fcpotoomsetel organismidel on vaja reguleerida rakumahla kontsentratsiooni, see n\'f5uab suurt energiahulka. Sellest tulenevalt k\'f5ik liigid seal eksisteerida ei saa. Looduses soolsus k\'f5igub vastavalt merevee t\'f5usudele ja m\'f5\'f5
nadele. seal on organismid tolerantsed. Eriti soovimatu on naatruimi sissetung.
\par Taimed nagu mangroovid, need kasvavad looduses. Sellistes kasvukohtades puutuvad taimed kokku....(l\'f5ppu ei tea)
\par Halof\'fc\'fcdid akumuleerivad oma vakuoolidesse elektrol\'fc\'fcte, mille t\'f5ttu elektrol\'fc\'fctide kontsentratsioon hoitakse ts\'fctoplasmas ja organellides suhteliselt madalana.
\par Niisutamisega kaasneb soolade \'fcleskerge.
\par
\par }{\b\fs24\lang1061 Vee vool
\par }{\fs24\lang1061 Vee vool m\'f5jutab taimede ja loomade liigilist koosseisu. J\'f5e vooluhulk suureneb alamjooksu suunas. Alguses on k\'f5
ige markantsem vee vool, kuna seal on vee turbulents suurem ja on palju hapnikku. Madala profiiliga taimed - koorikvetikad, kinnituvad k\'f5vale substraadile.
\par Keskvoolu osas kasvavad tulikalistest s\'e4rjesilm, kollane vesinupp, tugev ja tihe juurestik. J\'f5e suudmes tekivad koormekohad, seal kasvavad vesih\'fcatsint, v\'e4ike lemmel. Taime h\'f5ljum j\'f5es on reegline j\'e4rve p\'e4ritoluga. J\'f5
gedel ei ole oma planktonit. Loomadest on suhteliselt lameda v\'e4liskujuga isendid, et saksid peituda kivide taha, neil on iminapad v\'f5i s\'f5rad.
\par
\par }{\b\fs24\lang1061 Substraadid}{\fs24\lang1061
\par Substraadid ei ole ainult t\'e4htsad vees, nad on t\'e4htsad maismaataimedele kui ka mullas olevatele organismidele. Taime seemne.......mullamikrotopograafia. Eriti t\'e4htis on mulla j\'e4medus, e s\'f5
merus. Lusteid on mitu liiki ning neil on erineva kujuga seemneid. \'fched on sarvekujulised, teised piklikud. Kui muld on h\'f5re, siis piklik idaneb paremini kui sarvekujuline.
\par
\par }{\b\fs24\lang1061 Mereranniku}{\fs24\lang1061 }{\b\fs24\lang1061 tsonaalsus}{\fs24\lang1061
\par Kui mere rand on kivine, siis see m\'f5jutab organismi suurel m\'e4\'e4ral. Rannikukooslused on merelised ja levik s\'f5ltub mere olekutest (t\'f5us, m\'f5\'f5n, jne) Tsonaalsus - erinevad liigid elutsevad erinevatel k\'f5rgustel. Peale selle m\'f5
jutab merevesi otseselt taimestikku, kuna aeg-ajalt j\'f5uab sinna soolane vesi.
\par Mereranna taimestik
\par \'dclemises tsoonis kasvavad valdavalt rohevetikad.
\par J\'e4rgneb pruunvetikate tsoon, k\'f5ige rohkem punavetiktaimi.
\par Taimed ei ole v\'f5imelised vee liikumisega kaasa minema nad on stabiilsed. osa loomi l\'e4heb t\'f5usu, m\'f5\'f5naga kaasa. T\'f5usu ja m\'f5\'f5naga muutub soolsus. Avatus t\'e4hendab ka kiirguse muutust. Avatus ei ole ise limiteeriv faktor, ta \'fc
ksnes loob pinna bioloogiliste suhte...
\par
\par }{\b\fs24\lang1061 Saasteained}{\fs24\lang1061
\par Kaevandustes on sasteainete hulk v\'e4ga suur. \'dclisaastatud piirkondades on palju taimi, kuid nad on v\'e4ga tolerantsed. see on osa geneetilisest mitmekesisusest suguliselt paljunevates organisatsioonides. Sellised isendid v\'f5
ivad populatsioonit ainukesena ellu j\'e4\'e4da ja annavad aluse uuele populatsioonile.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577974}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 16\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 \'d6koni\'9a
\'9a{\*\bkmkend _Toc532577974}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\lang1061 M\'f5iste on kasutusel olnud juba pool sajandit
\par Mistahes liigi organismid saavad ellu j\'e4\'e4da, kasvada, paljuneda ja s\'e4ilitada eluj\'f5ulise populatsiooni teatud temperatuurivahemikus. See temperatuurivahemik ongi liigi \'f6koloogiline ni\'9a\'9a. Ni\'9a\'9ai piirid on t\'f5en\'e4
osuslikud, \'fcksk\'f5ik millise m\'f5\'f5tme puhul ei ulatu liigi ni\'9a\'9a maksimaalsest v\'e4\'e4rtusest kaugemale, st ta ei h\'f5lma alati kogu vahemikku, kus elluj\'e4\'e4mine ja paljunemine on v\'f5imalik. Peame arvesse v\'f5
tma palju keerulisemad tegurid (temperatuurik\'f5ikumised, \'f6\'f6p\'e4evased, sessoonsed k\'f5ikumised jne). Organismile ei m\'f5ju kunagi ainult temperatuur, vaid kombineerib alati ka mingi teise teguriga. Temperatuur koos niiskusega moodustab kahem
\'f5\'f5tmelise ni\'9a\'9ai.
\par \'d6koloogilise ni\'9a\'9ai v\'f5imalused:
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li408\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx408{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls7\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls7\adjustright {\fs24\lang1061 \'fchem\'f5
\'f5tmeline - temperatuur
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li408\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx408{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls7\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls7\adjustright {\fs24\lang1061 kahem\'f5
\'f5tmelised -temperatuur ja niiskus
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li408\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx408{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls7\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls7\adjustright {\fs24\lang1061 kolmem\'f5
\'f5tmelised- temperatuur ja niiskus ja voolukiirgus
\par }\pard \qj\li48\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 Kuid tegelikult tuleb neid k\'f5rvaltegureid palju juurde, n\'e4iteks h\'fcperkeha - 11 m\'f5\'f5tmeline. Seda ni\'9a\'9ai kontseptsiooni tuntakse Hadsindsoni (?).... H
adsinson lisas keskkonnateguritele veel juurde ressurssid, mineraalsed toitanied taimedele, toit ja pesitsusained loomadele...
\par Kui paik pakub liigile k\'f5iki vastuv\'f5etavaid tingimusi ja vajalikke ressursse, siis v\'f5ib liik seal potentsiaalselt eksiteerida ja kasvada. Arvesse tuleb v\'f5tta 2 faktorit.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li408\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx408{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls8\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls8\adjustright {\fs24\lang1061
liik peab olema suuteline sinna paika j\'f5udma, mis s\'f5ltub liigi organiseerimisv\'f5imelisusest
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li408\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx408{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls8\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls8\adjustright {\fs24\lang1061
liigi esinemist v\'f5ib takistada teise liiki kuuluvad konkurendid
\par }\pard \qj\li48\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 Liigi \'f6koni\'9a\'9a oleks palju avaram kui ei esineks kiskjaid. On olemas teatud tegurite ja ressursside kombinatsioonid, mis v\'f5imaldavad liigil s\'e4ilda eluj\'f5
ulisena, seda juhul kui seal ei esine konkurendi tegevust.
\par Eeltoodust l\'e4htudes jaotab Hadsindson ni\'9a\'9aid fudamentaalseteks ja realiseerunud ni\'9a\'9aideks.
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li408\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx408{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls9\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls9\adjustright {\fs24\lang1061 fun
damentaalne ni\'9a\'9a kajastab liigi \'fcle\'fcldidi potentsiaalseid v\'f5imalusi, see on tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks
\par {\pntext\pard\plain\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li408\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx408{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls9\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls9\adjustright {\fs24\lang1061
seevastu realiseerinud ni\'9a\'9a on seotud limiteerinud tegurite spektriga (reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, aga ka herbivooride ja parasiitide olemasolu korral...
\par }\pard \qj\li48\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061 On oluline teada, et ni\'9a\'9ai me ei n\'e4e, see on abstraktne kontseptsioon, mis v\'f5tab kokku h\'fcpoorganismi vajadused, st k\'f5
ik keskkonnategurid, mis on vajalikud selleks, et organism saaks s\'e4ilitada eluj\'f5ulise populatsiooni ja k\'f5igi selleks vaajaliku ressursside suurusi.
\par \'d6koloogiline ni\'9a\'9a on see, et organism kui laiemalt v\'f5ttes, on liigi iseloomulik tunnus.
\par Habitaadid on paigad, kus organismid elavad, kasvavad, mis sisaldavad arvukaid ni\'9a\'9ae.
\par \'d6koloogiline ni\'9a\'9a on polulatsiooni p\'fcsimiseks tarviklike keskkonnategurite olemasolu e kompleks, piirid on t\'f5en\'e4osuslikud, sest organismide reaktsioonid abiootilistele teguritele s\'f5ltuvad tegurite koosm\'f5
just aga ka teiste organismide m\'f5just, suhtest teiste organismidega. V\'f5imalikud on alternatiivsed asendused. Ni\'9a\'9ai v\'f5ib kujutleda h\'fcperkehana, mis asetseb paljum\'f5\'f5tmelises h\'fc
perruumis, mille telgedeks on keskkonnategurid. Arvatakse, et ni\'9a\'9airuumis t\'fchikuid ei ole, v\'f5i kui on, siis nad t\'e4idetakse peatselt uute liikide v\'f5i populatsioonidega, siis ni\'9a\'9ai piirid nihkuvad.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577975}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 17\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
19.10. 7.loeng (Anni){\*\bkmkend _Toc532577975}
\par }\pard\plain \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright \f2\fs20\lang1061 {\b\f0\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577976}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 17.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {Ressurssid:
{\*\bkmkend _Toc532577976}
\par }\pard\plain \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright \f2\fs20\lang1061 {\f0\fs24 Ressurssid e varud on organismi eluks, kasvuks ja paljunemiseks vajalikud ained ja tingimused, kui me r
\'e4\'e4gime eluruumist. Dillman \'fctleb, et k\'f4ik asjad, mida organism tarbib on selle organismi jaoks ressurssid N-l\'e4mmastik ja fosfor taimedele, \'f5ietolm mesilastele, p\'e4hklid, seemend, auk puut\'fcves- oravale. Tarbimine ei ole \'fcksnes s
\'f6\'f6mine ega ka inkorporeerimine biomassi....(siis on vahepeal midagi puudu)..kuid oravad ei s\'f6\'f6 ju auke puut\'fc
ves. Nii kaua kui rebane istub urus, teine rebane seda ressurssina kasutada ei saa. Ress. ei ole tingimused, ress. esindavad kvantiteeti, mis v\'e4heneb organismi tegevuse tulemusena. Eluso
rganismi ressurssid on ained, millest nende kehad koosnevad, samuti ka energia, mida k\'e4tkeb nende tegevus, kohad ja paigad, kus nad teevad l\'e4bi oma eluts\'fcklid. N-p\'e4ikesekiirgus p\'fc\'fctakse kinni fotos\'fcnteesi k\'e4
igus on energiaressurss. Rohus\'f6\'f6jad on hea ressurss kiskjatele, organismide kehad on ressurssiks parasiitidele.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577977}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 18\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Radiatsioon kui ressurss{\*\bkmkend _Toc532577977}
\par }\pard\plain \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright \f2\fs20\lang1061 {\f0\fs24 P\'e4
ikesekiirgus on ainus energiallikas, mida rohelised taimed ainevahetuses saavad kasutada. Valguseenergia j\'f5uab taimeni kui p\'e4ikeseenergia voog, ta v\'f5ib tulla, kas otse v\'f4i hajutatult v\'f5
i peegelduda. Kui palju taim sealt valgust saab, on seotud atmosf\'e4\'e4ri tolmusisaldusega ja p\'e4ikese ja taime vahele j\'e4\'e4vast \'f5hukihist. Otsest kiirgust saavad k\'f4ige rohkem madalamatel laiuskraadidel kasvavad taimed. Leht p\'fc\'fc
ab kinni osa kiirgusenergiast, see v\'f5ib peegelduda v\'f5i neelduda, kuid lainepikus j\'e4\'e4b samaks. Osa neeldunud fraktsioonist v\'f5ib ulatuda kloroplastini ja k\'e4ivitada fotos\'fcnteesi. Fotos\'fcnteesi k\'e4
igus muundatakse kiirgusenergia energiarikasteks keemilisteks s\'fcsiniku\'fchenditeks, mis l\'f4hutakse respiratsiooni (ainevahetuse) k\'e4igus. Kui kiirgus on kinnip\'fc\'fctud sel hetkel kui ta langeb, siis just see energia, mida k\'e4
ivitamisel taim kasutas, on lootusetult kaduma l\'e4inud. Valgust saab kasutada 380-710 nanom, fotos\'fcnteesi aktiivne kiirgus, n\'e4htav valgus. Valgus ei ole p\'e4ris ressurss. 56% on v\'e4ljaspool fotos\'fcnteetiliselt aktiivset piirkonda. Klorof\'fc
lli kandvad organismid kasutavad kiirgust 800-850, 870,890 nanom.
\par Roheliste taimede klorof\'fclli pigmendid panevad fundamentaalsed piirid kiirgusele, mida rohelised taimed saavad tarbida kui ressurssi ja m\'e4\'e4ravad \'e4
ra energia hulga, mille rohelised taimed annavad keskkonda, kus nad elavad. Liikidel on erinev omadus kiirgust kasutada.
\par Fotos\'fcnteesi intensiivsus- kiirguse hulk rahuldav, temp. optimaalne, suht.niiskus k\'f4rge, C02 ja 02 konsentratsioon normaalne. Nii saame teha j\'e4reldusi, milline leht on intensiivsem fotos\'fcnteesi j\'e4rgi.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532577978}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 18.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
Taimi klassifitseerime{\*\bkmkend _Toc532577978}
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard\plain \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls17\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls17\adjustright \f2\fs20\lang1061 {\f0\fs24 C3 taimed - fotos\'fcnteesi (hiljem FS) esmased produktid on 3 s\'fcsinkuaatomiga sahhariidid, m\'f4\'f4duka kliimaga kasvukohtades on C3 fotos\'fcntees t\'f4
husam, kui C4, CAM t\'fc\'fcpi taimedel. C3 hulka kuulub enamik taimeliike.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls17\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls17\adjustright {\f0\fs24 CAM on paksuleheliste t\'fc\'fcpi kuuluvad taimed, erinevus, neil on \'f6\'f6p\'e4evane r\'fctmimuutus-p\'e4eval on C3 ja \'f6\'f6sel C4 t\'fc\'fcpi (neelab CO2)
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls17\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls17\adjustright {\f0\fs24 C4 taimed, mille fotos\'fcnteesi esmased produktid on 4 s\'fcsinikuaatomiga orgaanilised happed.
\par }\pard \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright {\f0\fs24 Fotos\'fcnteesi erinevused on suurim C3 ja C4 vahel. C4- k\'f5rbe sukulendid, mais, kaktus, \'e4mmakeel, suhkruroog C3-fotos\'fc
nteesi platoon (k\'f4rgpunkt) t\'f4useb. C3- samblad, nisu, rukis, kerahein, p\'f4lduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamme liigid, kase ja m\'e4nni liigid. On v\'f4imalik, et \'fches perekonnas on nii C3 kui C4 t\'fc\'fcpi taimi. K\'f4ige k\'f4rgem fot
os\'fcntees k\'f4rbes kasvavatel taimedel on peale vihmaperioodi. Looduses v\'f4ib taimede potentsiaalne fotos\'fcntees langeda alla nende suutlikust, sest kiirgused on l\'fchikesed, temp. madalad. kiirguses v\'f4ib olla nii \'f6\'f6p\'e4
vaseid, sessoonseid muutusi. Seal, kus keskkonnas toimuvad muutused on s\'fcstemaatiliselt korduvad, on v\'e4lja kujunenud kindel mudel, mille j\'e4rgi toimub lehe nurga muutumine. P\'e4
ikesepaistelistes ja varjuliste kasvukohtades kasvavad taimed reageerivad kiirguse intensiivsusele erinevalt. \'dcldreeglina kasutavad varjutaimed madalama intensiivsusega kiirgust paremini \'e4ra kui avamaal kasvavad taimed. Kuid oma fotos\'fcnteesil j
\'f5uavad platooni palju madalama kiirguse korral.
\par P\'e4ikesetaimede lehed on p\'f6\'f6ratud teravnurga all keskp\'e4evase p\'e4ikese poole, siis levib kiir lehepinnal k\'f4ige paremini. Kui valgus langeb 90}{\f0\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 176 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\f0\fs24
C nurga all, on tema intensiivsus fotos\'fcnteesis superoptimaalne.
\par P\'e4ikesetaimede lehe pindala on v\'e4iksem, on paksemad lehed, sooned tihedamad, kloroplastid on tihedamalt pakitud. Varjutaimede lehtede pindala on suuremad, l\'e4bipaisvamad, lehed \'fchekordse kihina, et saada max kiirgust, mis nendeni j\'f5
uab. Nende fotos\'fcnteetiline aktiivsus on kuni 5x madalam.
\par Millise intensiivsusega taim fotos\'fcnteesib, oleneb taime teiste osade n\'f4udlikkusest. Fotos\'fcntees v\'f4ib langeda isegi ideaalsetes tingimustes, kuna pole n\'f4udlust uuteks osadeks. Kinnipeetud kiirgus ei kutsu esile fotos\'fc
nteesi kui pole C02 mis "tuleb sisse" l\'e4bi \'f4hul\'f4hede ja sealt aurustub vett (mis on t\'e4htis).
\par }\pard \s15\qj\fi48\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright {\f0\fs24
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls16\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls16\adjustright {\f0\fs24 Taimedele v\'f4ib olla l\'fchike elu kuid k\'f4rge fotos\'fcnteesi aktiivsus veerohketel perioodidel, kuid seej\'e4rel peavad nad j\'e4\'e4ma puhkestaadiumi. N-k\'f4rbetaimed(1 a.)
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls16\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls16\adjustright {\f0\fs24 Pika elueaga taimed v\'f4ivad produtseerida veerohkel perioodil lehti, p\'f4ua ajal lasevad lehed maha
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls16\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls16\adjustright {\f0\fs24 Taim v\'f4ib produtseerida pika elueaga lehed, kui nad hingavad aeglaselt ja taluvad veevaegust, eriline lehtede strukt. alla vajunud \'f4hul\'f4
hed, mis on enamuses lehe alumisel poolel, mis v\'e4hendab veekadu.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls16\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls16\adjustright {\f0\fs24 C4 t\'fc\'fcpi taimed v\'f5ivad rakuvahelises ruumis C02 konsentratsiooni viia tunduvalt madalamale kui C3 t\'fc\'fcpi taimed. Nad on v\'f4imelised tunduvalt intensiivsemaks fotos
\'fcnteesiksks \'f4hul\'f4hede \'fchesuguse avatuse puhul, sealjuures v\'e4iksema veekaoga. C4 taimede vee kasutamise intensiivsus v\'f4ib olla 2 korda suurem C3 taimede omast. C4 s\'fcsteemil on k\'f5
rge valguse kompensatsioonipunkt ning ei toimi efektiivselt madalate valguste intensiivsuste puhul. C4 ei sobi \'fcldse kasvama varju, nad on avatud p\'e4ikesetaimed. C4 vajavad k\'f4rgemat optimaalset temp. kui C3. C4 taimi on ka parasv\'f6\'f6
tmes, rannikualadel, kus m\'f5jutab soolane vesi, suurt rolli m\'e4ngib ka osmoos, nad on harjunud vett endas hoidma. NB! C4 taimed ei kasuta oma k\'f4rget veekasut. inten. noorte v\'f4rsete kasvatamiseks, vaid ennek\'f4ike arendavad v\'e4lja h\'e4
sti funktsionaalse juurestiku.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls16\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls16\adjustright {\f0\fs24 CAM \'f4hul\'f4hed on avatud \'f6\'f6sel, millal C02 seotakse, C3 happed muudetakse C4 hapeteks. \'d5hul\'f4hed sulguvad p\'e4evaks ja C4 happed vabastavad C02 ja edasin fotos\'fc
ntees toimub nagu tavalistel taimedel. CAM liigid piirduvad oma levikuga avatud kasvukohtadega, kuivades kohtades. M\'f4ned CAM taimel j\'e4\'e4vad p\'e4eva ajal \'f4hul\'f4hed suletuks ja \'f6\'f6sel taim laiskleb, minimaalne fotos\'fc
ntees toimub produtseeritud C02 arvel. N-\'e4mmakeel.
\par }\pard \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright {\f0\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577979}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 18.2\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {Assimilatsioon
{\*\bkmkend _Toc532577979}
\par }\pard\plain \s15\qj\nowidctlpar\widctlpar\tx0\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631\adjustright \f2\fs20\lang1061 {\f0\fs24 Fotos\'fcnteesi intensiivsusega m\'f4\'f4detakse kiirguse energia koguhulka, mille taim kinni p\'fc\'fc
ab ja seob s\'fcsiniku\'fchenditeks. Praktikas on lihtsam m\'f5\'f5ta puhast kasumit. Neto assimilatsioon on kuivaine suuremine/v\'e4henemine ja neto assimilatsioon on fotos\'fcnteesis hingamise v\'f5i hukkumise tagaj\'e4rje
l aset leidnud kadude vahe. Neto assimilatsioon on pimedas negatiivne.
\par Kompensatsioonipunkt on fotos\'fcnteesilt aktiivse kiirguse selline intensiivsus, mille puhul fotos\'fcnteeist saadav juurdekasv on kadudega t\'e4pselt tasakaalus. Varju eelistavate liikide hingamiskaod on v\'e4iksemad kui p\'e4ikese k\'e4
es kasvavatel taimeledel.
\par
\par KOKKU kiirgusest kui ressurssist
\par
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Parasv\'f6\'f6tme kliimas enamus aastast ja kuivas kliimas kogu aasta, ei kata lehestik kogu maapinda. Enamus kiirgusest langeb paljastele okstele v\'f5i maapinnale.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Fotos\'fcnteesi intensiivsust limiteerivad mitmed tingimused, n\'e4iteks temp., suhteline niiskus, teised ressurssid, eriti vee k\'e4
ttesaadavus. Vastuolu vee taimes konserveerimise ja fotos\'fcnteesi k\'f5rge intensiivsuse s\'e4ilimise vahel on ainult osaliselt lahendatav l\'e4bi metaboolsete morfoloogiliste ja k\'e4itumuslike kohastumiste abil.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Ligi 56% on sellisest lainekiirgusest, mis maale langedes on sellise lainepikkusega, mis fotos\'fcnteesiks ei sobi.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Fotos\'fcnteesi intensiivsus lehtedes on k\'f4ige k\'f4rgem, kui produkte vajatakse (pungad,v\'f4rsed, lehti)
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Kui fotos\'fcnteesi aktiivne kiirguse intensiivistub, suureneb siis fotos\'fcntees intensiivistub, kuid C3 taimedes j\'f4uab ta platooni tublisti allpool p\'e4
ikese kiirguse intensiivsust.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 6.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Kuna kiirguse intensiivsus varieerub p\'e4evast p\'e4eva ja p\'e4eva jooksul, siis mitte \'fchegi lehe morfoloogia, f\'fcsioloogia v\'f4
i orientatsioon ei saa olla kogu aeg optimaalne.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 7.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Lehtede fotos\'fcnteetiline suutlikus korreleerub lehe l\'e4mmastiku sisaldusega. 75% lehe l\'e4mmastikust investeeritakse kloroplastidesse. See lubab oletada , et l\'e4
mmastik kui ressurssi k\'e4ttesaadavus v\'f4ib seada ranged piirid taime v\'f4imele salvestada C02 ja energiat fotos\'fcnteesi k\'e4igus.
\par {\pntext\pard\plain\s15 \lang1061 \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 8.\tab}}\pard \s15\qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\tx0\jclisttab\tx360\tx959\tx1918\tx2877\tx3836\tx4795\tx5754\tx6713\tx7672\tx8631{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls15\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls15\adjustright {\f0\fs24 Rohelised taimed suudavad efektiivselt \'e4ra kasutada k\'f4ige rohkem 3-4% kiirgusest, troopiliste metsade rohelised taimed kasutavad 1-3% ja parasv\'f6\'f6
tme metsade taimed 0,6-1,2%, sellest kiirguseenergiast sellised taimed m\'e4\'e4ravad \'e4ra koosluste energiatoodangu.
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577980}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 19\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
26.10 8 loeng (Liis){\*\bkmkend _Toc532577980}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577981}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 20\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 Anorgaanili
sed molekulid.{\*\bkmkend _Toc532577981}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par S\'fcsinikdioksiid on p\'e4rit atmosf\'e4\'e4rist 0,4-0,5% suureneb iga aasta atmosf\'e4\'e4ris. K\'f5ige rohkem tekib riisip\'f5ldudel ja lehmakasvatuse juures. P\'e4ikeseliste p\'e4evadega CO}{\fs24\sub 2}{\fs24 voog on \'fclevalt alla. Erinevalt \'f6
\'f6sel 2-12 ppm ja p\'e4eval 2-14 ppm (miljondik). CO}{\fs24\sub 2 }{\fs24 pole limiteerivaks ressursiks. CO}{\fs24\sub 2 }{\fs24 lendub vabalt \'f5hus.
\par Veekogus, mis inkorpo eritakse taime kasvu jooksul, on v\'e4ga v\'e4ike, mis hingamisel l\'e4heb \'f5hku tagasi. Vesi tekib toidu ja metabolismi k\'e4igus.
\par Maismaa taimed saavad p\'f5hilise osa veest, mullast. Muld on neile nagu reservuaar. Mulla vesi p\'e4rineb sademetest, v\'f5ib olla mitmesugustes olekutes.
\par Veeauruna sisaldub mulla\'f5hus. Vabaveena liigub mulla kapillaarides, kapillaarvesi. On ka poorides mittekapillaarset vett. Kui mulla poorid on v\'e4ga laiad, siis n\'f5rgub vett alla poole, kuni aluskorrani, vatt kandva kihini.
\par
\par }{\b\fs24 P\'f5hjavesi}{\fs24 .
\par }\pard\plain \s16\qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid {Mulla mahtuvus \endash alumine siduvuse piir, vett kitsamatest pooridest v\'e4lja imeda. Nimetatakse permanentseks n\'e4rtsimise punktiks. Selle tulemusel taim n\'e4rbub.
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Osmootilised j\'f5ud on tuntavad soolastes piirkondades.
\par Vesi v\'f5ib liikuda l\'e4bi mulla juure suunas v\'f5i vastupidi. Tekitab enda \'fcmber veevaba tsooni \endash m\'e4\'e4ravad vee potensiaali gradiendi mulla pooride vahel. Vaba vesi liigub sinna, kus vett enam pole.
\par Kui juur imab pinnasest vett kiiresti, siis tekitab enda \'fcmber veevaba tsooni, vesi saab m\'f6\'f6da seda voolata v\'e4ga aeglaselt.
\par Taimede juure s\'fcsteemi omap\'e4ra imab vastavalt vett. Esialgu j\'e4\'e4b vesi \'fclemistesse kihtidesse, juurdetulev vesi surub eelmist alla poole. Juured kasvavad pikkusesse, need arenevad radiaalselt emajuurest l\'e4htudes. See v\'f5
imaldab selgitada, milline on mullas vaba vee hulk.
\par
\par }{\b\fs24 Niiskete}{\fs24 }{\b\fs24 pinnaste}{\fs24 }{\b\fs24 taimestik}{\fs24
\par
\par Hakkavad arenema juurestiku pindmises kihis. Kuivuse vastu eriti n\'f5rgad.
\par Mulla l\'f5imis \endash takistus. N\'e4iteks kivi, juur peab \'fcmber selle minema.
\par
\par }{\b\fs24 Mineraalsed}{\fs24 }{\b\fs24 toitained}{\fs24
\par
\par Jaotatakse kahte r\'fchma:
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls31\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls31\adjustright {\fs24
Makrotoitained (elemendid) vajatakse suurtes kogustes, l\'e4mmastik, fosfor, Ca, K, Mg, Fe, S. Vajavad v\'e4hem raskemetalle: tsink, vask, Br jne.
\par }\pard \qj\li360\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 R\'e4ni on vajalik r\'e4nivetikale.
\par K\'f5ik rohelised taimed vajavad k\'f5iki p\'f5hielemente. Boori kasutavad m\'f5ned vetikad, koobalt on vajalik kaunviljalistele, jood meile ja k\'f5rgema taseme loomadele. Juur ei kasuta kuiva, j\'e4\'e4
b mineraalainete ressurss kasutamata. Nitraatioonid liiguvad k\'f5ige vabamalt. Ressursi ammendamise tsoonide konseptsioon on t\'e4htis sellep\'e4rast, et n\'e4itab, kuidas \'fcks liik m\'f5jutab teise liigi ressursside k\'e4ttesaadavust.
\par Difusioon m\'e4\'e4rab ioonide puhul ressursi ammendumise tsooni. Lahjendunud lahuses on absorbeerumata ioonide difusioonide konfitsent 10}{\fs24\super 5}{\fs24 cm}{\fs24\super 2}{\fs24 /sek-s. Tugevasti absorbeerunud anioonide puhul 10}{\fs24\super -9}{
\fs24 cm}{\fs24\super 2}{\fs24 /sek-s.
\par Hapniku lahustuvus vees on v\'e4ga madal. Liigniiskes piirkonnas muutub limiteerivaks teguris. Kalad uuendavad vesikeskkonda uimedega.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577982}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 21\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 O
rganism kui ressurss.{\*\bkmkend _Toc532577982}
\par }\pard\plain \qj\li360\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par }\pard\plain \s17\qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid {Aurotroopsed organismid (rohelised taimed) assimileerivad anorgaanilisi ressursse orgaaniliste molekulide pakettidena \endash proteiinid, s\'fcsivesikud jne.
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Heterotroofid vajavad orgaanilisi energia rikkaid ressursse.
\par Toiduaine ahela puhul on kolm teed:
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li720\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx720{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls32\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}\ls32\adjustright {\fs24 Lagunemine \endash
orgaaniliste kehaosade suremine. Lagundajad: bakterid, seened,
\par }\pard \qj\li720\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlcont\ilvl0\ls0\pnrnot0\pndec }\adjustright {\fs24 kudemes\'f6\'f6jad. Ei suuda toituda elusast organismist.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li720\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx720{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls32\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}\ls32\adjustright {\fs24 Parasitism \endash
veel elusolevat organismi kasutatakse kui ressurssi. Parasiit on
\par }\pard \qj\li720\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlcont\ilvl0\ls0\pnrnot0\pndec }\adjustright {\fs24 organism, kes ei tapa peremees organismi. Toitub \'fchest v\'f5i \'fcksikutest peremeesorganismidest.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li720\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx720{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls32\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}\ls32\adjustright {\fs24 R\'f6\'f6vtoitumine
\endash tapetakse objekt ja s\'fc\'fcakse \'e4ra. N\'e4iteks seemikut r\'fcndab
\par }\pard \qj\li720\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 seen. J\'e4nesest toitub l\'f5vi.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 Konsumendid v\'f5ivad olla pol\'fcfaagid (putukad). Konsument v\'f5ib spetsialiseeruda m\'f5nele kindlale toidu osale. N\'e4ites maksalutikad.
\par Monofaag. N\'e4iteks vaarikatest toituv puuviljak\'e4rbes.
\par Spetsialiseerumine kajastub suuehituses.
\par
\par Taimede ja loomade toitainete sisaldus kui toit.
\par Taimerakkudel on tselluloosist seinad, sisaldab rikkalikult kiudainet, sisaldab s\'fcsinikku. N\'e4iteks s\'fcsiniku suhe l\'e4mmastikku 40:1.
\par Rohus\'f6\'f6jad, ka bakterid, seened \endash kasutavad k\'f5ik toiduressurssi, mille s\'fcsiniku sisaldus k\'f5rge ja proteiini sisaldus madal. \'dcleminekult taimelt konsumerile kaasneb s\'fcsiniku p\'f5letamine. Rohus\'f6\'f6
jad ja konsumendid e nendest toitujad on oma koostiselt palju sarnasemad. N\'e4iteks kiskjate energia vajadus rahuldatakse toiduobjekti proteiini ja rasvade arvelt. V\'e4ljaheited on l\'e4mmastikurikkad.
\par Taimed on rikas energia allikas, kuid enamus energiat pole konsumendile k\'e4ttesaadav. Et seda k\'e4tte saada peab ta vastavaid ens\'fc\'fcmi sisaldama. Enamusel taimest toituvatel loomadel puuduvad vastavad ens\'fc\'fcmid.
\par Erbifooride seedetrakt on miniatuurne keskkond, kus tselluloosi bakterid p\'e4\'e4sevad kergesti raku seinale. Soojavereliste loomade vats on reguleeritud temperatuuriga kamber, kuhu voolab juba l\'f5hutud rakuseinu.
\par M\'e4letsejate puhul toimub sellise bakteriaalse hermetatsiooni kaasproduktide absorbeerimine peremees organismi poolt. (t\'f6\'f6tlevad \'fcmber)
\par Kui taime osad on lagundatud, siis k\'f5rge s\'fcsiniku sisaldusega materjal kommeteeritakse mikroobseteks kehadeks, millede C sisaldus on madal.
\par L\'e4mmastiku ja mineraalide k\'f5ige k\'f5rgemad kontseratsioonid on v\'f5rsete tippudes, pungades. S\'fcsivesiniku k\'f5rgem konsentratsioon on mugulates, juures. K\'f5ige v\'e4\'e4rtuslikum toit: seemned.
\par }\pard \qj\li48\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061
\par {\*\bkmkstart _Toc532577983}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 22\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
02.11. 9 loeng{\*\bkmkend _Toc532577983}
\par }\pard\plain \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par }{\i\fs24\ul Kaitsemehhanismid: }{\fs24 (toiduressurssidel):morfoloogilised, k\'e4itumuslikud, f\'fc\'fcsikalised ja keemilised.
\par \tab Tuiduressurss, kes on h\'e4sti kaitstud, avaldab m\'f5ju konsumendile (astelp\'f5\'f5sa lehed on kaitstud ogadega, ei ole tarbeline tamme kedrikule).
\par Paljudel taimedel on pinnal epitermilised karvakesed, mis p\'fc\'fcab kinni r\'f6\'f6vs\'f6\'f6diku (aeduba ja lehet\'e4i).
\par Organismi elustiili ise\'e4rasus, mis paneb kiskja tema leidmiseks palju energiat kulutama, on selle org. koosluse trumbliks. Taimel on ka palju tselluloosi\u8594\'3fr\'f6\'f6vlid ei taha neid. Karpidel on k\'f5vad poolmelihased.
\par Kaitstuvuse aste ei tohi \'fcletada teatud piiri, seemnete k\'f5ige ohtlikum aeg on siis, kui nad valmis saavad. Metsikul nisul ja rukkil valmivad seemned eriaegadel. See tagab,et see liik s\'e4ilib.
\par Taimeriik on v\'e4ga rikas keemiliste kaitsevahendite poolest (oblikhape, ts\'fcaniid). Valge ristiku populatsioon on pol\'fcmorfsed ja nad vabastavad vesinikts\'fcaniidi kui r\'fcnnatakse nende kudesid.
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls44\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls44\adjustright {\fs24 M\'fc
rgised (toksilised) kemikalid, mis on m\'fcrgised isegi v\'e4ikestes kogustes (kvalitatiivsed kemikalid)
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls44\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls44\adjustright {\fs24 Kvantitatiivsed (kui neid s
\'fc\'fcakse palju v\'e4hendavad seedimist)
\par }\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 Tammelehed sisaldavad palju taniini, neid ei kasutata s\'f6\'f6giks ja nad k\'f5dunevad halvasti.
\par Pika eluajaga liikide tulekut on ette teada (lehed puul, rohi pargis)
\par Paljud taimed produtseerivad mitmeid kemikale (kilpjalg toodab suvel ts\'fcaniidi)
\par Ka loomadel on keemilised kaitsevahendid. See mis on vastuv\'f5etamatu \'fchele kiskjale v\'f5ib olla meelistoit teisele. Tihti sulavad loomad oma keskkonnaga kokku, v\'f5i meenutab selle keskkonna mittes\'f6\'f6
davat objekti. Ookeanis on selgrootud loomad l\'e4bipaistvad.
\par }{\fs24\ul Aposematism}{\fs24 - m\'fcrgised loomad on k\'f5ige erksamad/ilusa mustriga. Kehakatte muster teeb mittes\'f6\'f6dava/h\'e4sti kaitstud looma eriti silmapaistvaks, v\'e4ltides soofaagide kallaletungimise. \'c4hvardav k\'e4itumine ja matkitud h
\'e4\'e4led on tavalised.
\par S\'f6\'f6giks mittek\'f5lblikud loomad peletavad kiskjaid eemale oma kuju ja v\'e4rvusega. S\'f6\'f6dav loom matkib mittes\'f6\'f6davaid loomi.
\par }{\fs24\ul Mimikri}{\fs24 - pette/hoiatus v\'e4rv
\par }{\fs24\ul Patensi mimikri}{\fs24 - loom sarnaneb v\'e4rvuselt kujult ja olemuselt (sirelased)
\par }{\fs24\ul M\'fclleri mimikri}{\fs24 - mitme erineva s\'f6\'f6damatu looma v\'e4rvi makimine.
\par }{\fs24\ul Mimees}{\fs24 - organismi kaitse sarnasus eluta organismiga (kiviga v\'f5i liivaga).
\par }{\fs24\ul F\'fctominees}{\fs24 - sarnasus kuivanud lehele/taime osale. (raagritsikas)
\par Mimikri on levinud ka taimede seas.
\par Urgudes elavatel loomadel on seltsiv eluviis, kuna urg alati ei kaitse. P\'f5genemine v\'e4hendab v\'e4imalust olla kinnip\'fc\'fctud ja \'e4ra s\'f6\'f6dud. On olemas paar kiskjat, kes suudavad ka h\'e4sti kaitstud looma kinni p\'fc\'fcda.
\par {\*\bkmkstart _Toc532577984}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 23\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Ruum kui ressurss{\*\bkmkend _Toc532577984}
\par }\pard\plain \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 \tab Organismid konkureerivad ruumi/valguse p\'e4rast. Kui taimed/loomad kasutavad ruumi kui ressurssi ei saa teda kasutada teised loomad/taimed (pesa).
\par }{\i\fs24
\par }{\fs24\ul ressursside klassifikatsioon}{\fs24
\par
\par B - on 0-punkt kus taim s\'e4ilitab end, kuid ei kasva ega paljune.
\par A - annab negatiivse kasvu.
\par C - v\'f5imaldab taimel juurde kasvada ja paljuneda.
\par Algpunktist kaugemal olevad ressursid n\'e4itavad suuremaid taimekasvu kiirusi. Olulised on nad siis kui \'fcht ei saa teisega asendada. Nad on paralleelsed sellep\'e4rast, et \'fche ressursi olemasolev kogus m\'e4\'e4rab \'e4ra v\'f5imaluse kasvu, s\'f5
ltudest teisest ressursist. \'dcks ressurss v\'f5ib teist asendada.
\par Asendatavad ressursid v\'f5ivad olla ka t\'e4iendavad ressursid. Kui liik saab m\'f5lemat ressurssi koos siis kulub neid v\'e4hem, eraldi kulutatakse rohkem.
\par Parem oleks tarbida \'fcht ressurssi kui kahte korraga, eriti toksiliste ainete puhul.
\par Ei ole raske leida ressurssi mis on vajalik, kuid liigsel tarbimisel muutuvad ohtlikuks.
\par
\par }{\b\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577985}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 24\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Organismi elu ja surm{\*\bkmkend _Toc532577985}
\par }\pard\plain \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par Teatud piirkonna asutanud liigi arv:
\par
\par Arv praegu =arv siis + s\'fcnd - surm + immigrandid - emmigrandid
\par
\par Arv tulevikus =arv praegu + s\'fcnd - surm + immigrandid - emmigrandid
\par
\par Need elufaktid m\'e4\'e4ravad \'f6koloogia p\'f5hieesm\'e4rgi \u8594\'3f kirjeldada liikide arvukust.
\par Uuring on \'f6koloogia kohapealt t\'e4htis siis kui uuritav m\'f5jutab organismi s\'fcndi/surma/migratsiooni.
\par }{\fs24\ul Unitaarne organism}{\fs24 - kindla kujuga org. (koeral nelu jalga kalal \'fcks suu jne. )
\par }{\fs24\ul Modulaarne organism}{\fs24 - organismi areng on teistsugune, s\'fcgoot areneb mooduliks, mis hakkab produtseerima teisi mooduleid (taimed ja m\'f5ned loomad). Taime suuruse m\'e4\'e4rab moodulite kogu. Moodulitel on v\'e4ga erinevad t\'e4
htsused: orienteeritud sigimisele. Moodulitel on kalduvus ise eksisteerida.
\par }{\fs24\ul Ramet}{\fs24 - osaorganism, k\'e4nnise ja populatsiooni potensiaalneiseseisev osa.
\par }{\fs24\ul K\'e4nnis}{\fs24 - liitorganismide osa(\'fcsna iseseisev).vegetatiivsed organismid (maasikad)
\par Puul on peatelg, millele moodulid kinnitatakse. Mida vanem on puu, seda paksem ta on. Puitunud osa on surnud.
\par Sageli v\'f5ib eristadamitme modulaarsega tasandit:1. \'dched moodustavad v\'f5sundid
\par 2. \'fched kasvatavad taimi
\par }{\fs24\ul genet }{\fs24 - kirjeldab geneetilisi indiviide
\par moodulid praegu=moodulid siis + moodulite s\'fcnd - moodulite s\'fcrm
\par modulaarne struktuuriline org. (bakter) v\'f5ib t\'e4ita mitu ha maad.
\par Modulaarse ja unikaalseorg. erinevused: 1. Taksunoomilised ise\'e4rasused
\par 2. modulaarse struktuuri org. Suhted m\'e4\'e4rab \'e4ra org. struktuur.
\par
\par }\pard\plain \s1\qj\keepn\nowidctlpar\widctlpar\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 {\*\bkmkstart _Toc532577986}16.11 10 loeng (Katrin){\*\bkmkend _Toc532577986}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532575503}{\*\bkmkstart _Toc532577987}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 25\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright
\b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 Raunkiaeri eluvormide teooria{\*\bkmkend _Toc532575503}{\*\bkmkend _Toc532577987}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24
\par Fanerof\'fc\'fcdid\emdash }{\fs24 uuenemispungad e. moodulid asetsevad rohkem kui 25 cm maapinnast. Maapealsed osad p\'fcsivad ka ebasoodsal aastaajal\emdash k\'f5rgtaimed.
\par {\*\bkmkstart _Toc532575504}{\*\bkmkstart _Toc532577988}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 25.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {K\'f5rgtaimed{\*\bkmkend _Toc532575504}{\*\bkmkend _Toc532577988}
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard\plain \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls25\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls25\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
megafanerof\'fc\'fcdid- \'fcle 30 m (puud)
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls25\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls25\adjustright {\fs24 mikrofanerof\'fc\'fcdid- 2
-30 m (puud ja p\'f5\'f5sad)
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls25\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls25\adjustright {\fs24 nanofanerof\'fc\'fc
did- 25cm-2m (p\'f5\'f5sad)
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls25\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls25\adjustright {\fs24 epif\'fc\'fc
did- taimed mis kasvavad teiste taimede peal (puuv\'f5\'f5rik)
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 5.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls25\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls25\adjustright {\fs24 t\'fcvisukulendid- k\'f5
rvetaimed
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532575505}{\*\bkmkstart _Toc532577989}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 25.2\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {Kamef\'fc\'fcdid\emdash }{\b0 pungad on maapinnast kuni 25 cm k\'f5rgusel ja osa maapealsetest osadest talvitub.{\*\bkmkend _Toc532575505}{\*\bkmkend _Toc532577989}
\par {\*\bkmkstart _Toc532575506}{\*\bkmkstart _Toc532577990}{\pntext\pard\plain\s2 \lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \s2\qj\fi-360\li360\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls26\pnrnot0
\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls26\outlinelevel1\adjustright {\b0 passiivsed kamef\'fc\'fcdid- p\'fcsivate n\'f5rkade v\'f5sudega mis roomavad maapinnal v\'f5i selle l\'e4hedal{\*\bkmkend _Toc532575506}{\*\bkmkend _Toc532577990}
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard\plain \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls26\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls26\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
aktiivsed kamef\'fc\'fcdid- roomavad maapinnal v\'f5i selle l\'e4hedal ja ta kasvud on p\'fcsivad
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls26\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls26\adjustright {\fs24
padjandtaimed- tavaliselt tundrav\'f6\'f6ndis
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532575507}{\*\bkmkstart _Toc532577991}{\listtext\pard\plain\s3 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 25.2.1\tab}}\pard\plain \s3\qj\fi-720\li720\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx720\ls45\ilvl2\outlinelevel2\adjustright
\b\lang1061\cgrid {Hemikr\'fcptof\'fc\'fcdid\emdash }{\b0 uuenemispungad paiknevad ebasoodsal aastaajal maapinnal v\'f5i mulla pinnakihis{\*\bkmkend _Toc532575507}{\*\bkmkend _Toc532577991}
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard\plain \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls27\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls27\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
protohemikr\'fcptof\'fc\'fcdid- taimed sirutavad oma kasvud \'fcles \'f5hku, v\'f5ra alumised lehed on harvemini kui tipu omad
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls27\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls27\adjustright {\fs24 osalised rosettaimed- v\'f5
sud asuvad l\'fchikestel v\'f5rsetel
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls27\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls27\adjustright {\fs24 rosettaimed- lehestik \'fc
mber varre maapinna vastas
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par }{\b\fs24 Kr\'fcptof\'fc\'fcdid\emdash }{\fs24 nende s\'e4ilinud pungad v\'f5i v\'f5rse tipud on vee all v\'f5i mullas. Maapealsed osad h\'e4vivad talvel
\par }\pard\plain \s16\qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid {Geokr\'fcptof\'fc\'fcdid e. geofr\'fc\'fcdid- vormid millel on risoomid, mugulad, varrepaksendid v\'f5i juurepaksendid aga samuti sootaimed (erof\'fc\'fcdid) ja veesisesed taimed (h
\'fcdrof\'fc\'fcdid)
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24
\par Terof\'fc\'fcdid\emdash }{\fs24 eluts\'fckkel kestab seemnest seemneni. Nad surevad sessooni v\'e4ltel. Iseloomulikud h\'f5reda taimkattega aladele nt. k\'f5rbedele, j\'e4\'e4t- ja haritavaile maadele
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532575508}{\*\bkmkstart _Toc532577992}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 25.3\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {ISENDITE LOENDAMINE{\*\bkmkend _Toc532575508}{\*\bkmkend _Toc532577992}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par }{\b\fs24\lang1061 Populatsioon-}{\fs24 r\'fchm \'fche liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas.
\par Populatsiooni piirid ei ole alati kindlad (kindel on n\'e4iteks ogalike popul. \'fches tiigis).N\'e4iteks v\'f5ime uurida lehet\'e4isid \'fchel lehel, puul, metsatukas.
\par Taimeuurijad v\'f5tavad tavaliselt mingi ruudu ja uurivad seal olevaid taimi. Veesiseste uuringute puhul t\'f5mmatakse mingi maa v\'f5rguga l\'e4bi, saadakse mahu\'fchik ja tehakse \'fcldistused. Ka mullas ja p\'f5hjasetetes kasutatakse mahu\'fc
hikut. Saadud andmete p\'f5hjal saab hinnata populatsiooni tihedust s.o. isendite arv m\'f5\'f5t\'fchiku kohta.
\par Loomade puhul on kaks meetodi veel:
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls28\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls28\adjustright {\fs24 populatsioonist v\'f5
etakse proov juhuvaliku alusel, m\'e4rgistatakse ja lastakse uuesti lahti, et ta uuesti seguneks. Tehakse taasp\'fc\'fck ja arvutatakse m\'e4rgistatute j\'e4rgi populatsiooni tihedus
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls28\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls28\adjustright {\fs24 arvukuse indeksmeetod
\emdash andmed saadakse populatsiooni suhtelise tiheduse kohta
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532575509}{\*\bkmkstart _Toc532577993}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 25.4\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {Eluts\'fcklid, surma ja s\'fcnni kavandifikatsioon{\*\bkmkend _Toc532575509}{\*\bkmkend _Toc532577993}
\par {\*\bkmkstart _Toc532577994}{\*\bkmkend _Toc532577994}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 25.5\tab}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24 }{\fs24 Liigid on kas }{\b\fs24 semelpaarsed}{\fs24 (paljunevad \'fche korra elu jooksul) v\'f5i }{\b\fs24 iteropaarsd}{\fs24 (paljunevad korduvalt elu jooksul).
\par }\pard\plain \s17\qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid {Aastane eluts\'fckkel kestab tavaliselt 12 kuud v\'f5i v\'e4hem s.t. organism v\'f5i indiviid paaritub teatud kindlal ajal aastas, kuid sureb enne kui saabub sama aeg j\'e4
rgmisel aastal. J\'e4rglased paljunevad alles p\'e4rast vanemate surma\emdash diskreetsed liigid\emdash v\'f5ib olla ka pikem kui kaksteist kuud.
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24 N:}{\fs24 Rohutirtsu esimesed n\'fcmfid ilmuvad hiliskevadel (s\'f6\'f6vad, kasvavad)\emdash moonduvad teise astme n\'fcmfideks\emdash j\'e4rgneb veel kaks n\'fcmfi perioodi\emdash
moonduvad rohutirtsudeks. Novembriks on nad surnud, vahepeal on aga mullas hakanud arenema munadest uus p\'f5lvkond.
\par }{\b\fs24 Seemnepank}{\fs24 e. seemnevaru on idanemisv\'f5imeliste seemnete kogu mullas, mis v\'f5imaldab taimekoosluste uuenemist. \'dchel ruutmeetril v\'f5ib olla kuni tuhat seemet. Seal on erineva vanusega seemneid.
\par Vanus\emdash ajavahemik, mis on m\'f6\'f6dunud sellest hetkest millal seeme produtseeriti. V\'f5rreldes pikaajaliste taimedega annavad \'fcheaastased seemnepangale rohkem seemneid.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532575510}{\*\bkmkstart _Toc532577995}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 26\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright
\b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 ENERGIAVOO PARADIGMA{\*\bkmkend _Toc532575510}{\*\bkmkend _Toc532577995}
\par {\*\bkmkstart _Toc532577996}{\*\bkmkend _Toc532577996}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 26.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Pandi t\'e4hele, et lihas\'f6\'f6jaid on v\'e4hem kui rohus\'f6\'f6jaid. Saadi kett kes kellest toitus. Esimesena tegid seda kalauurijad ja nimetasid selle toiduahelaks. }{\b\fs24
Toitumisahel }{\fs24 on jada organisme mida seostab j\'e4rjestikune toitumine ja toiduobjektiks olemine.
\par N: f\'fctoplankton}{\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 174 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\fs24 zooplankton}{\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 174 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\fs24 r\'e4im}{\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 174 \\f
"Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\fs24 h\'fcljes
\par m\'e4nnipuu}{\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 174 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\fs24 lehet\'e4i}{\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 174 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\fs24 \'e4mblik}{\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 174 \\f "Symbol"
\\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\fs24 tihane}{\fs24 {\field{\*\fldinst SYMBOL 174 \\f "Symbol" \\s 12}{\fldrslt\f3\fs24}}}{\fs24 kull
\par
\par S. Elton oli esimene mees kes tegi j\'e4reldusi selle kohta kes keda s\'f6\'f6b (1987 a. arktilises saarestikus). Ta \'fchendas toiduahela nooltega ja tegi toiduv\'f5rgu.
\par Toiduv\'f5rk\emdash palju toiduahelaid kokku p\'f5imitud.
\par Ta r\'e4\'e4kis toiduts\'fcklist mille aluseks v\'f5ttis l\'e4mmastiku liikumise l\'e4bi koosluse. Elton v\'f5ttis aluseks h\'e4vimatu aine\emdash l\'e4mmastiku. L\'e4mmastik liikus m\'f6\'f6da toiduahelat \'fc
les ja alla tagasi. Ta formaleeris selle, et suuri loomi on v\'e4hem kui v\'e4ikseid. Ta koostas arvude p\'fcramiidi. Elton m\'f5istis, et p\'fcramiid koosneb tasemetest ( nt. \'fcks tase on k\'f5ik rohus\'f6\'f6jad). T\'e4nap\'e4
eval nimetatakse neid troofilisteks tasanditeks. Ta eesm\'e4rgiks oli kirjeldada vundamentalaseid seoseid looduses.
\par Elton j\'e4reldas, et:
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1.\tab}}\pard \qj\fi-360\li540\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls29\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls29\adjustright {\fs24 kisk
jad on tavaliselt suuremad kui loomad keda nad murravad
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2.\tab}}\pard \qj\fi-360\li540\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls29\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta .}}\ls29\adjustright {\fs24
toiduahelad hoiavad kooslusi koos
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\lang1024 {\shp{\*\shpinst\shpleft7416\shptop241\shpright8280\shpbottom384\shpfhdr0\shpbxcolumn\shpbypara\shpwr3\shpwrk0\shpfblwtxt0\shpz1\shplid1026
{\sp{\sn shapeType}{\sv 1}}{\sp{\sn fFlipH}{\sv 0}}{\sp{\sn fFlipV}{\sv 0}}}{\shprslt{\*\do\dobxcolumn\dobypara\dodhgt8193\dprect\dpx7416\dpy241\dpxsize864\dpysize143
\dpfillfgcr255\dpfillfgcg255\dpfillfgcb255\dpfillbgcr255\dpfillbgcg255\dpfillbgcb255\dpfillpat1\dplinew15\dplinecor0\dplinecog0\dplinecob0}}}
{\shp{\*\shpinst\shpleft7704\shptop97\shpright7992\shpbottom241\shpfhdr0\shpbxcolumn\shpbypara\shpwr3\shpwrk0\shpfblwtxt0\shpz2\shplid1027
{\sp{\sn shapeType}{\sv 1}}{\sp{\sn fFlipH}{\sv 0}}{\sp{\sn fFlipV}{\sv 0}}}{\shprslt{\*\do\dobxcolumn\dobypara\dodhgt8194\dprect\dpx7704\dpy97\dpxsize288\dpysize144
\dpfillfgcr255\dpfillfgcg255\dpfillfgcb255\dpfillbgcr255\dpfillbgcg255\dpfillbgcb255\dpfillpat1\dplinew15\dplinecor0\dplinecog0\dplinecob0}}}}{\fs24 T\'e4naseks on tehtud parandusi, nt. parasiit on oma ohvrist palju v\'e4iksem.
\par }{\lang1024 {\shp{\*\shpinst\shpleft7128\shptop109\shpright8568\shpbottom253\shpfhdr0\shpbxcolumn\shpbypara\shpwr3\shpwrk0\shpfblwtxt0\shpz0\shplid1028
{\sp{\sn shapeType}{\sv 1}}{\sp{\sn fFlipH}{\sv 0}}{\sp{\sn fFlipV}{\sv 0}}}{\shprslt{\*\do\dobxcolumn\dobypara\dodhgt8192\dprect\dpx7128\dpy109\dpxsize1440\dpysize144
\dpfillfgcr255\dpfillfgcg255\dpfillfgcb255\dpfillbgcr255\dpfillbgcg255\dpfillbgcb255\dpfillpat1\dplinew15\dplinecor0\dplinecog0\dplinecob0}}}}{\fs24 Eltoni p\'fcramiidi esimene ise\'e4rasus on p\'fcramiidi astmelisus.
\par Astmed n\'e4itavad, et \'fcksteisele j\'e4rgnevad loomad on diskreetselt erineva suurusega. Eltoni p\'fcramiid \'fctleb, et iga j\'e4rgneva troofilise taseme loomad on suuremad eelneva troofilise taseme loomadest. Elton v\'e4itis, et t\'fc\'fc
pilised kiskjad peavad olema suuremad, et nad tuleksid toime ilma end ohtu seadmata. Need kiskjad kes on ohvritest tugevalt suuremad ja v\'f5imsamad sobivad Eltoni p\'fcramiidi. Kuid m\'f5
ned kiskjad ei pea sugugi nii jahti nagu Elton seda kirjeldas nt. hunt murrab karjaga.
\par Eltoni suurim viga oli see, et ta ei osanud energiat arvutada, seega ei osatud tema p\'fcramiidi kirjeldada.
\par Judai oli linnuurija kes tegi ka mingi p\'fcramiidi.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532575511}{\*\bkmkstart _Toc532577997}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 26.2\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright
\b\lang1061\cgrid {Raimond Lindemann }{\b0 (1942) v\'f5ttis kasutusele kaasaegse seletuse, mis tugines energiavool. Samal ajal tegi sama t\'f6\'f6 ka Atsenson.{\*\bkmkend _Toc532575511}{\*\bkmkend _Toc532577997}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532577998}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 27\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 \'d6
KOLOOGIA JA TERMOD\'dcNAAMIKA TEINE SEADUS{\*\bkmkend _Toc532577998}
\par {\*\bkmkstart _Toc532577999}{\*\bkmkend _Toc532577999}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 28\tab}
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 Esimene e. energia j\'e4\'e4vuse seadus \'fctleb, et kui energia moondub \'fchest vormist teise siis ta ei kao ega ei teki teda ka juurde.
\par Teine seadus: \'fclekande tulemusena v\'e4heneb s\'fcsteemis oleva vaba energia hulk.
\par Energia teiseneb ja kogu energiat ei saa enam kasutada. Et herbivoor saaks kasutada seda energiat mis on taimedes fotos\'fcnteesil seotud peab ta muundama taimsetest s\'fc
sivesikutest loomseteks. Kuna energia hulk ei ole kunagi 100% peab olema esimese astme kiskjaid v\'e4hem kui taimedest toitujaid.
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls30\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls30\adjustright {\fs24 loomad ja taimed p
\'f5letavad kaloreid nad ei transformeeri neid }{\b\fs24
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'b7\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls30\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'b7}}\ls30\adjustright {\fs24 loomadel
on omadus mitte end kergelt toiduks anda}{\b\fs24
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 Organismid ei loobu kergelt oma raskelt k\'e4ttev\'f5idetud kaloritest. }{\b\fs24
\par {\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 28.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid { {\*\bkmkstart _Toc532578000}
{\*\bkmkend _Toc532578000}
\par {\*\bkmkstart _Toc532578001}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 29\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
23.11. 11 loeng{\*\bkmkend _Toc532578001}
\par }\pard\plain \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\b\fs24
\par {\*\bkmkstart _Toc532578002}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 29.1\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {
koosluste energeetika empiirilised mudelid{\*\bkmkend _Toc532578002}
\par }\pard\plain \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par 1935 a. v\'f5eti kasutusele termin \'f6kosusteem ja energia vao paradigma mudel.
\par }{\fs24\ul Biomass}{\fs24 - organismide mass, kus iganes, elus aine hulk g/m}{\fs24\super 2}{\fs24 ja energia \'fchikutes kcal/m}{\fs24\super 2}{\fs24
\par }{\fs24\ul Hetke biomass}{\fs24 - orgaaniline mass teatud aja\'fchikus teatud pinna kohta g/m}{\fs24\super 2}{\fs24
\par Kui p\'fcramiid on tagurpidi siis energiat ei salvestada vaid kasutatakse. Haruldus ja laia maaala kasutamine on amavahel seotud, eriti siis kui toiduvarud on napid. Spetsialiseerunud toidule loomad peavad ette v\'f5tma r\'e4nnakuid.
\par }{\i\fs24\ul Optimaalse toitumise teooria}{\fs24
\par \tab Energia varu on olulise t\'e4htsusega. Individidesse on salvestatud, et nad peavad varuma maksimaalselt energiat organismi.
\par }{\fs24\ul McNaby}{\fs24
\par \tab K\'fctid hangivad k\'f5ige v\'e4hema energia hulgaga suurt energiat. Toiduotsija peab kinni p\'fc\'fcdma objekti millest tal ka kasu on. Energia voog annab rahuldava tulemuse looduslike koosluste k\'f5
igi struktuuri elementidele. Taimed saavad oma energia taevast. Loomi ei saa olla rohkem kui 1/10 taimede biomassist.
\par
\par {\*\bkmkstart _Toc532578003}{\listtext\pard\plain\s2 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 29.2\tab}}\pard\plain \s2\qj\fi-576\li576\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx576\ls45\ilvl1\outlinelevel1\adjustright \b\lang1061\cgrid {Loomade \'f6
koloogiline efektiivsus{\*\bkmkend _Toc532578003}
\par }\pard\plain \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par \tab See on toiduahela energia kasutuse ja kao vahekord. Seda n\'e4idatakse toiduahela energia suhtega protsentides.
\par }{\fs24\ul \'dcldproduktsioon}{\fs24 - energia mida esindab toodetud biomass + selle energiaks toodetud energia hulk.
\par }{\fs24\ul Netoproduktsioon}{\fs24 - puhas produktsioon, energia mida esindab produtseeritud biomass.
\par }{\fs24\ul Respiratsioon }{\fs24 - hingamine, \'fcldproduktsiooni ja netoproduktsioni vahe.
\par Esimese astme kons\'fcmendid - karnivoorid e. lihas\'f6\'f6jad
\par Teise astme kons\'fcmendid - sekundaarsed karnivoorid
\par K\'f5ige tippus on kiskjad.
\par }{\fs24\ul Redutsendid}{\fs24 - lagundajad kes toituvad surnud organismidest.
\par
\par }{\i\fs24\ul Soojusbilanss}{\fs24
\par \tab Loom saab palju energiat toidust.
\par }{\fs24\ul Metaboonne}{\fs24 - ainevahetusest tulenev energia. Loom kaotab rohkem energiat mustast
\par kehast.
\par {\*\bkmkstart _Toc532578004}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 30\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24
Migratsioon ja dispersioon ruumis ja ajas{\*\bkmkend _Toc532578004}
\par {\*\bkmkstart _Toc532578005}{\*\bkmkend _Toc532578005}{\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 31\tab}
\par }\pard\plain \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24\ul Migratsioon}{\fs24 - suunatud liikumine \'fchest kohast teise.
\par }{\fs24\ul Dispersioon}{\fs24 - \'fchtede organismide eemaldumine teiste organismide juurest. (lahkumine vanemate juurest).
\par Organismide liikumisest olenev levik:
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx-699\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls42\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls42\adjustright {\fs24
Juhuslik - otsitakse sobivaid elutingimusi ja ei m\'f5jutatta teisi organisme.
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx-699\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls42\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls42\adjustright {\fs24
Regulaarne - \'fchtlane ja korrap\'e4rane, kui v\'e4lditakse teisi organisme.
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx-699\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls42\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls42\adjustright {\fs24
Agrekatiivne - kogumite levik kui eelistatakse teatud piirkondi
\par }\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx-699\adjustright {\fs24 Migratsiooni mudelid:
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls43\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls43\adjustright {\fs24 \'d6\'f6p\'e4evased ja lo
odetega seotud liikumised - ulatub tundidesse kuid ka aastaaegadega seotud.
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls43\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls43\adjustright {\fs24
Kasvukohtade vahel toimuvad sessoonsed liikumised - organismid liiguvad \'fchelt lapikeselt teisele (m\'e4gilambad, p\'f5hjap\'f5drad).
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls43\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls43\adjustright {\fs24 Kaugmigratsioon - r\'e4
nnatakse kaugele (linnud)
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls43\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls43\adjustright {\fs24 \'dchekordne r\'e4
nne - iseloomulik paljudele kala liikidele (angerjas, l\'f5he).
\par {\pntext\pard\plain\f3\cgrid \loch\af3\dbch\af0\hich\f3 \'a8\tab}}\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls43\pnrnot0\pnf3\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'a8}}\ls43\adjustright {\fs24 \'dc
heotsa pilet - liblikate r\'e4nne (punane admiral)
\par }\pard \qj\ri-58\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par {\listtext\pard\plain\s1 \b\lang1061\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 32\tab}}\pard\plain \s1\qj\fi-432\li432\keepn\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx432\ls45\outlinelevel0\adjustright \b\fs28\lang1061\cgrid {\fs24 Soojusbilanss ja eluvormid (EMT)
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 P\'e4ikeseen.omastavad taimed 2%. Org.peavad SB hoidma v\'f5im. tasakaalus. Seda tuleb omastada ja vabastada. \'dc
lekuumenemisel hakkavad proteiinid settima, org.sureb. Eriti suured en.l\'f5xud on taimed. Neil peavad olema head termoregulacioonimehhanismid. Endotermia - SB reguleerimine sisemise soojusallika toimel. Ektotermia \endash v\'e4
lise soojusallika kasut.org. soojusbilansi reguleerimisex. Taimedel on veejahutusmeetodil toimiv termoregulacioon. Seal kus jahutamisex \'fcleliigsett vett k\'e4tte saada pole on taimedel kuj.v\'e4lja l\'fcliline kuju, mis takistab soojuse tungimist/v\'e4
ljumist taimest.
\par }{\b\fs24 Loom saab energiat}{\fs24 :
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls46\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls46\adjustright {\fs24 Oce p\'e4ixelt \endash
punktalllikas
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls46\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls46\adjustright {\fs24 Taevav\'f5
lvilt tagasipeegelduv en.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 3)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls46\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls46\adjustright {\fs24
Esemetelt tagasipeegelduv kiirgus
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 4)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls46\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls46\adjustright {\fs24
Infrapunane kiirgus, mis peegeldub tagasi pilvedelt
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 Kui \'fcmbricev kk.on tunduvalt kuumem kui loomorg.saadaxe en.konvekciooni teel. Toidust saab metaboolset energiat.
\par Soojusbilansi teises servas kaotab loom en. \endash musta keha kiirguse/soojusjuhtivuse/higistamise/konvekciooni teel.
\par Metaboolne en. +oce p\'e4ikesest tulnud en.+taevavalgusest absorbeeritud en.+maapinnalt tulevast kiirgusest absorb.en.+pilvedest peegelduvast kiirgusest absorb.en.= musta keha kiirgusest kaotatud en.+konvekciooni tagaj\'e4
rjel kot.en.+aurumisel kaot.en.+soojusjuhtivuse tagaj\'e4rjel kaot.en.
\par Loomorg savad keha soojusbilanssi muuta \endash regul.en.sisse/v\'e4ljaminekut. Kui palju en.sisse tuleb oleneb kk.st
\par Loomorg saavad k\'e4itumuslikult SB muuta \endash liikudes p\'e4ixe k\'e4tte/varju, elades m\'f5ni aeg maa all.
\par Metaboolset en.ei suuda loom racionaalselt reguleerida, see s\'f5ltub s\'f6\'f6gist.
\par }{\b\fs24 Kuidas regul.en. kadu?
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls47\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls47\adjustright {\fs24
Kadu musta keha kiirguse kaudu oleneb keha absol. Temp. Seda saab loom regul.kui tal on isolacioonikiht (rasvakiht/karvkate/suled \endash hoiavad keha v\'e4lispinna temp.madalamal kui see on keha tuumas.
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls47\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls47\adjustright {\fs24
En. kadu kiirguse/konvekciooni tagaj\'e4rjel v\'e4heneb kui keha v\'e4lispinna temp.on sama keha tuuma temp.-ga.(k\'f5rbeloomad \endash neil on suured vaskulaarsed koed, mida nad saavad kasut.radiaatoritena. N:k\'f5rbej\'e4neste, elevantide suured k\'f5
rvad \endash jahutavad looma maha.)
\par {\pntext\pard\plain\f14\cgrid \loch\af14\dbch\af0\hich\f14 \'fc\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls48\pnrnot0\pnf14\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'fc}}\ls48\adjustright {\fs24 Allaini? Reegel
\endash kuumades piirk.on loomadel pikemad v\'e4ljaulatuvad kehaosad, eesk\'e4tt k\'f5rvad. N: j\'e4\'e4karu k\'f5rvad on v.v\'e4ixed. Kera erald.k\'f5ige v\'e4hem soojust.
\par {\pntext\pard\plain\f14\cgrid \loch\af14\dbch\af0\hich\f14 \'fc\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls48\pnrnot0\pnf14\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'fc}}\ls48\adjustright {\fs24 K\'f5iki SB m\'f5
jutab ka vee aurumine keha pinnalt ~590kcal/kg. T\'e4nu sellele kaotab keha suurema osa temp.aurumise teel. Koerad saavad keele kaudu konvekciooni teel en.\'e4ra anda. K\'f5ik org.ei suuda SB v\'f5rdselt kontr.all hoida.
\par {\pntext\pard\plain\f14\cgrid \loch\af14\dbch\af0\hich\f14 \'fc\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls48\pnrnot0\pnf14\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'fc}}\ls48\adjustright {\fs24 K\'f5
rbes saab hakkama keskmise suurusega org. V\'e4ikestel kulub palju rohkem vett. Taimed peavad vee aurustumise tagaj\'e4rjel \endash transpiraciooni teel SB juhtima. Mistahes taime v\'f5i loomaliig
il on piiratult viise kuidas oma kehapinna vee-eritust regul., et tagada oma kehapinna norm.temp.ja hoida SB tasakaalus.
\par {\pntext\pard\plain\f14\cgrid \loch\af14\dbch\af0\hich\f14 \'fc\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls48\pnrnot0\pnf14\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'fc}}\ls48\adjustright {\fs24
Suured loomad, kes ei kehatuuma temp.metabolismi abil ei sobi elux k\'fclma piirk. (sisalik, kukkurrott). Putukad sobivad extremsesse piirk. Nende t\'e4isk.isendid ei ela kunagi talve \'fcle. Nad s\'fcnteesivad antifriisseid \'fc
hendeid, mis takistavad nende org. k\'fclmumist.
\par {\pntext\pard\plain\f14\cgrid \loch\af14\dbch\af0\hich\f14 \'fc\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls48\pnrnot0\pnf14\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'fc}}\ls48\adjustright {\fs24 Bergmani reegel
\endash k\'fclmas kliimas elavad p\'fcsisoojased loomad on suuremad kui nende kaaslased troopilistes maades.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par {\pntext\pard\plain\f14\cgrid \loch\af14\dbch\af0\hich\f14 \'fc\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls49\pnrnot0\pnf14\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'fc}}\ls49\adjustright {\b\fs24 SB mudel
id loomadel.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 Lihcustame looma \endash silindrikujulisex
\par Loom koosn.kehatuumast, mida \'fcmbr.nahaga kaetud isoleeriv rasvakiht + sulg- v\'f5i karvkate.
\par M \endash metaboolne en. v\'e4ljendatune cal/cm2 kohta minutis, mis genereeritaxe keha pinnal.
\par E1 \endash higistamise l\'e4bi kaot.en. cal/cm2/min
\par E2 \endash respiraciooni pinnalt aurumise teel kaot.en.
\par Ka \endash isolacioonijuhtivus (karvad, suled)
\par Kc \endash keha rasvakihi juhtivus
\par Tc \endash keha tuuma temp.
\par Ts \endash keha pinna temp.
\par Q \endash keha pinnal neeldunud radiaciooni hulk, hc \endash konvekciooni koeficent
\par Ta \endash \'f5hutemp.(\'fcmbricevas kk.)
\par E \endash naha pinna emissiooniv\'f5ime
\par \'85.. \endash Stefan-Boltzmani konstant kiirguse kohta
\par Tr \endash efektiivselt kiirgava pinna temp.v\'e4ljaspool isolacioonikihti
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 1)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls50\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls50\adjustright {\fs24
Keha tuumast keha pinnale juhitav en.
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar{\*\pn \pnlvlcont\ilvl0\ls0\pnrnot0\pndec }\adjustright {\fs24 M=Kc*(Tc-Ts)+E2
\par {\pntext\pard\plain\cgrid \hich\af0\dbch\af0\loch\f0 2)\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlbody\ilvl0\ls50\pnrnot0\pndec\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxta )}}\ls50\adjustright {\fs24
Kui loomal pole sulgi ega karvu
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24 Kc*(Tc-Ts)+Q=hc(Ts-Ta)+E1
\par M+Q=E\'85+hc(Ts-T..)+E1+E2
\par Puudu valemid
\par V\'f5rreldes reptiilide ja kaladega on imetajatel/lindudel kehapinna/tuuma temp.erinavus suurem. P\'fcsisoojased loomad suudavad vastu panna l\'e4bi nende kk.voolava en.suurematele variacioonidele. Selline erinevus annab v\'f5
imaluse luua erin.konstrukcioone. Seda tehaxe sisemise en.varal.
\par \tab Pinnatemp.manipuleerimine vastukulgevate voolude abil:
\par Vastukulgev vool \endash see en.mis laborist v\'e4lja imetaxe soojendab \'fcles \'f5hu, mis v\'e4ljast tuleb. Labor on alati soe.
\par \tab Looduses: tuuma ja perifreeria vah.j\'e4rsku temp.gradienti on v\'f5im.suurendada isolacioonikihi abil. Jahedad ja soojad vedelikud voolavad k\'f5rvuti vastupidistes suundades N: Arktilistes vetes ujuvate kalade uimedes \endash selle temp.
on ~sama mis mere temp., soojakadu on minimaalne. Delfiini uimes iga verd naha juurde viiva kapillaari \'fcmber on kimbuke veene. Venoosne veri jahutab arteriaalset verd \endash sooned on k\'f5rvuti.
\par Naine on sooj\'e4tkamisel t\'e4htsam, tal on alati rasvakiht naha all.
\par Vastupidised voolud \endash k\'f5rbes elavatel loomadel: kui hingab v\'e4lja l\'e4heb soe \'f5hk v\'e4lja \endash ninakoobas soojeneb, niiskus konts.ninakoopasse, s\'e4ilitataxe veebilanss. Sissevoolav \'f5hk jahutab v\'e4
lja voolavat, tek.niiskus. N:kaamel saab oma kehavedelikku korduvalt kasutada.
\par {\pntext\pard\plain\f14\cgrid \loch\af14\dbch\af0\hich\f14 \'fc\tab}}\pard \qj\fi-360\li360\nowidctlpar\widctlpar\jclisttab\tx360{\*\pn \pnlvlblt\ilvl0\ls51\pnrnot0\pnf14\pnstart1\pnindent360\pnhang{\pntxtb \'fc}}\ls51\adjustright {\b\fs24
Taimede soojusbilansid ja temp.regulacioon\'85 puudu!!!
\par }\pard \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24
\par }\pard\plain \s16\qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid {\lang1033 Taime akt osad on lehed, v.\'f5hukesed, nende temp.~v\'e4liskk.temp. Taimedel pole isolacioonikihti, peegeldavad en.
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24 \tab Lehtede reakc.=n\'e4rcimine (\'fclekuumenemisel) N: k\'f5rvicalehed
\par \tab Taime kuju on energeetiliselt v.t\'e4htis. N:kaktus \endash kuju soodustab vee s\'e4ilitamist enda sees, pinna ja ruumala suhe on v\'e4ike, pind kaetud paksu kutiikulaga, v.piiratud arv \'f5hul\'f5hesid, mis on varjatud lohkudesse.
\par \tab Eluvormid, kes tarbivad/v\'e4ljastavad rohkelt vett \endash troopiliste vihmamecade taimed \endash lehed lamedad, valgus on limiteeriv faktor. SB hoiavad tasakaalus vee pumpamisega l\'e4bi iseenda. Keskm.laiuskraadid \endash
puud, mis lasevad lehed maha, talvisel perioodil on raagus.
\par }\pard\plain \s16\qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \lang1061\cgrid {\lang1033 \tab Boreaalsete mecade p\'f5hjapoolsetel aladel on puude lehed okkad. MIX? \endash so k\'fclmakindlam, vahakiht kaiceb. Puupiir \endash \'fc
hel pool mec, teisel pool mecatu ala. Arktikas piir 5-10km raadiuses. Igikelca peal sulab \'fcles v.v\'e4ike osa mullast, puude jaox j\'e4\'e4b veest v\'e4hesex, nad ei saa piisavalt fotos\'fcnteesida. N: tundras kasvav paju, mis roomab maapinnal. SB
\endash nii l\'fchikese ajaga kui tundras on veg.periood ei suuda puud kohaneda.
\par \tab Soojusbilansside tasakaalustamine m\'e4\'e4rab \'e4ra \'f6kos\'fcsteemi. Taimede reageerimine erinevatele en. reziimidele m\'e4\'e4rab \'e4ra nende leviku kogu maal.
\par \tab Soojas/niiskes troopikas saavad taimed \'fcleliigsest soojusest lahti lastes osa veest auruda.
\par \tab K\'f5rbes \endash lehed on n\'f5elakuj., hoiavad konvekciooni teel temp.sama k\'f5rge kui kk.
\par \tab Parasv\'f6\'f6tme m\'f5\'f5dukas temp. \endash suvel on v\'f5im.veejahutus, talvel heidetaxe lehed maha.
\par \tab P\'f5hjas \endash okkad igihaljad, takistab kudede k\'fclmumist. K\'f5ikides kliimas\'fcst.k\'f5iguvad temp. suuremal/v\'e4hemal m\'e4\'e4ral
\par }\pard\plain \qj\nowidctlpar\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {\fs24
\par }\pard \qj\li48\nowidctlpar\widctlpar\adjustright {\fs24\lang1061
\par }}
Other related posts:
- » [ks] Ökoloogia KS-11-le
