[ks] Sissejuhatus Üldmaateadusesse


Mõned avaldasid soovi selle raamatu materjali saamiseks, panen siis selle ka listi. Kes tahab vaatab, kes ei taha - pole ka viga. Teks võib olla vigu sisaldav, niiet ärge mind siis süüdistage. Mõnele juba soovisin aga nüüd siis ülejäänutele ka - häid jõule ja head uut aastat.



MSN 8 helps ELIMINATE E-MAIL VIRUSES. Get 2 months FREE*.{\rtf1\ansi\ansicpg1257\deff0\deflang1061{\fonttbl{\f0\fnil\fcharset0 Times New Roman;}{\f1\fnil\fcharset186{\*\fname Times New Roman;}Times New Roman Baltic;}{\f2\fnil\fcharset238{\*\fname Times New Roman;}Times New Roman CE;}{\f3\fnil\fcharset0 Symbol;}{\f4\fswiss\fcharset186{\*\fname Arial;}Arial Baltic;}{\f5\fnil\fcharset2 Symbol;}} \viewkind4\uc1\pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\qc\lang1033\kerning28\b\f0\fs24 SISSEJUHATUS\f1 \f0\'dcLDMAATEADUSESSE\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\par I\f1 . \f0 peat\'fckk\f1 . \f0 TEADUS\f1 \f0 MAAST\f1 - \f0 GEOGRAAFIA\par 1\f1 .\f0 1\f1 . \f0\'dcLDMAATEADUS\f1 .\f0 SELLE\f1 \f0 KOHT\f1 \f0 GEOGRAAFIATEADUSTE\f1 \f0 S\'dcSTEEMIS\par \b0\par Meid\f1 \f0\'fcmbritsev\f1 \f0 loodus\f1 \f0 on\f1 \f0\'fchtne\f1 \f0 tervik\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 uurivad\f1 \f0 erinevatest\f1 \f0 vaatepunktidest\f1 \f0 ja\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 meetoditega\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 loodusteadused\f1 ,\f0 mille\f1 \f0 hulgas\f1 \f0\'fcheks\f1 \f0 iidsemaks\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 ehk\f1 \f0 maateadus\f1 .\par \f0 S\'f5na\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 tuleneb\f1 \f0 kreeka\f1 \f0 keelest\f1 , \f0 kus\f1 \f0 ge\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 Maad\f1 \f0 ja\f1 \f0 graphos\f1 \f0 kirjeldust\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 sisuliselt\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kirjeldus\f1 . \f0 Algas\f1 \f0 see\f1 \f0 kirjeldamine\f1 \f0 meie\f1 \f0 esivanema\f1 \f0 vajadusest\f1 \f0 tunda\f1 \f0 oma\f1 \f0 l\'e4hemat\f1 \f0\'fcmbrust\f1 . \f0 Kindlasti\f1 \f0 n\'f5udis\f1 \f0 see\f1 \f0 neilt\f1 \f0 julgust\f1 \f0 ning\f1 \f0 nutikust\f1 . \f0 Hiljem\f1 \f0 inimteadvuse\f1 \f0 arenedes\f1 \f0 tekkisid\f1 \f0 ka\f1 \f0 teised\f1 , \f0 keerukamad\f1 \f0 k\'fcsimused\f1 . \f0 Nimetagem\f1 \f0 siin\f1 \f0 aastaaegade\f1 \f0 vaheldumist\f1 , \f0 suurvee\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'f5uaperioodide\f1 \f0 tundma\'f5ppimist\f1 , \f0 taimede\f1 \f0 omaduste\f1 \f0 teadmist\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Need\f1 \f0 algsed\f1 \f0 t\'f5ed\f1 \f0 on\f1 \f0 meie\f1 \f0 p\'e4evini\f1 \f0 j\'f5udnud\f1 \f0 enamasti\f1 \f0 uutesse\f1 \f0 teadmistesse\f1 \f0 lahustunult\f1 . \f0 Siiski\f1 \f0 on\f1 \f0 neid\f1 \f0 n\'fc\'fcdisaegses\f1 \f0 maailmas\f1 \f0 olemas\f1 \f0 ka\f1 \f0 ehedal\f1 \f0 kujul\f1 - \f0 kasv\'f5i\f1 \f0 loodusrahvaste\f1 \f0 tabude\f1 \f0 ja\f1 \f0 ohverdustena\f1 .\par \f0 Geograafia\f1 \f0 on\f1 \f0 pika\f1 \f0 ajaloo\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 muutunud\f1 \f0 ja\f1 \f0 arenenud\f1 , \f0 tekkinud\f1 \f0 on\f1 \f0 uued\f1 \f0\'fclesanded\f1 , \f0 uurimismeetodid\f1 \f0 ning\f1 \f0 allteadusharud\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 k\'e4sitletakse\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 kui\f1 \f0 teadust\f1 , \f0 mis\f1 \f0 tegeleb\f1 \f0 geos\'fcsteemide\f1 , \f0 nende\f1 \f0 kujunemise\f1 , \f0 toimimise\f1 \f0 ja\f1 \f0 arengu\f1 \f0 seadusp\'e4rasuste\f1 \f0 uurimisega\f1 . \f0 Geograafia\f1 \f0 on\f1 \f0 m\'f5neski\f1 \f0 m\'f5ttes\f1 \f0 eriline\f1 \f0 teadus\f1 , \f0 sest\f1 \f0 tema\f1 \f0 probleemid\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 nii\f1 \f0 loodus\f1 - \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0\'fchiskonnateaduste\f1 \f0 valdkonda\f1 .\par \i\f0\'dcksk\'f5ik\f1 \f0 millise\f1 \f0 teaduse\f1 \f0 tundma\'f5ppimiseks\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5istmiseks\f1 \f0 on\f1 \f0 vaja\f1 \f0 teada\f1 \f0 selle\f1 \f0 tekke\f1 \f0 ning\f1 \f0 arengu\f1 \f0 ajalugu\f1 .\f0 Geograafia\f1 \f0 on\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 iidsemaid\f1 \f0 teadusi\f1 , \f0 tema\f1 \f0 s\'fcndi\f1 \f0 ja\f1 \f0 arengut\f1 \f0 soodustas\f1 \f0 vajadus\f1 \f0 kauguste\f1 \f0 ja\f1 \f0 pindalade\f1 \f0 m\'f5\'f5tmiseks\f1 , \f0 vee\f1 \f0 ja\f1 \f0 irrigatsioonit\'f6\'f6de\f1 \f0 vajadus\f1 \f0 p\'f5lluviljelemiseks\f1 , \f0 tundmatutesse\f1 \f0 maadesse\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 reiside\f1 \f0 kirjeldamine\f1 \f0 jne\f1 . \f0 T\'e4nu\f1 \f0 pikale\f1 \f0 ja\f1 \f0 kirevale\f1 \f0 ajaloole\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 arenguk\'e4ik\f1 \f0 huvitav\f1 \f0 ning\f1 \f0 osalt\f1 \f0 romantilinegi\f1 , \f0 erinevatel\f1 \f0 ajaj\'e4rkudel\f1 \f0 on\f1 \f0 selle\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 \f0 tsivilisatsiooni\f1 \f0 arengus\f1 \f0 muutuv\f1 .\par \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 inimese\f1 \f0 pilguga\f1 \f0 ajas\f1 \f0 tagasi\f1 \f0 vaadates\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 aregnutendentse\f1 \f0 m\'e4\'e4ratleda\f1 \f0 ja\f1 \f0 piiritleda\f1 \f0 v\'e4gagi\f1 \f0 erinevalt\f1 . \f0 Sankt\f1 -\f0 Peterburgi\f1 \f0\'dclikooli\f1 \f0 prof\f1 . \f0 J\f1 .\f0 Issat\'9aenko\f1 \f0 jagab\f1 \f0 tinglikult\f1 \f0 maateaduse\f1 \f0 arengu\f1 \f0 neljaks\f1 \f0 etapiks\f1 .\par \f0 1\f1 )\f0 Meie\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemate\f1 \f0 omaduste\f1 \f0 v\'e4ljaselgitamine\f1 , \f0 selle\f1 \f0 pinna\f1 \f0\'fcldjoonte\f1 \f0 kirjeldamine\f1 . \f0 Siia\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 suuremad\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 v\'e4iksemad\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 avastused\f1 , \f0 ookeanide\f1 \f0 ja\f1 \f0 mandrite\f1 \f0 asukoha\f1 \f0 ning\f1 \f0 piirjoonte\f1 \f0 kindlakstegemine\f1 . \f0 Samuti\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 siia\f1 \f0 m\'e4eahelike\f1 , \f0 suurte\f1 \f0 j\'f5gede\f1 , \f0 k\'f5rbete\f1 \f0 jne\f1 . \f0 uurimine\f1 \f0 ja\f1 \f0 kirjeldamine\f1 . \f0 See\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 inimese\f1 \f0 jaoks\f1 \f0 romantiline\f1 \f0 tegevus\f1 , \f0 olles\f1 \f0 seotud\f1 \f0 maadeavastusreisidega\f1 , \f0 suurte\f1 \f0 ekspeditsioonidega\f1 , \f0\'fcksikute\f1 \f0 uurijate\f1 \f0 kangelaslike\f1 \f0 retketega\f1 .\par \f0 2\f1 )\f0 Maakera\f1 \f0 looduse\f1 \f0\'fcksikelementide\f1 \f0 uurimine\f1 . \f0 See\f1 \f0 arenguetapp\f1 \f0 on\f1 \f0 tihedalt\f1 \f0 seotud\f1 \f0 eelmisega\f1 , \f0 ent\f1 \f0 ometi\f1 \f0 sai\f1 \f0 ta\f1 \f0 tekkida\f1 \f0 alles\f1 \f0 p\'e4rast\f1 \f0 seda\f1 , \f0 kui\f1 \f0 inimteadvuses\f1 \f0 tekkis\f1 \f0 m\'f5te\f1 \f0 jagada\f1 \f0 loodust\f1 \f0\'fcksikosadeks\f1 . \f0 Meieni\f1 \f0 j\'f5udnud\f1 \f0 antiikfilosoofide\f1 \f0 t\'f6\'f6des\f1 \f0 on\f1 \f0 palju\f1 \f0 t\'e4helepanu\f1 \f0 p\'f6\'f6ratud\f1 \f0 nn\f1 . \f0 alg\f1 - \f0 ehk\f1 \f0\'fcrgelementidele\f1 \f0 ja\f1 \f0 siit\f1 \f0 on\f1 \f0 arenenud\f1 \f0 teadmine\f1 \f0 sellest\f1 , \f0 et\f1 \f0 loodus\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 kliimast\f1 (\f0 temperatuur\f1 ,\f0 sademed\f1 \f0 jne\f1 .),\f0 veest\f1 (\f0 ookeanid\f1 , \f0 mered\f1 ,\f0 j\'f5ed\f1 , \f0 j\'e4\'e4\f1 \f0 jne\f1 .),\f0 mullast\f1 \f0 ja\f1 \f0 kividest\f1 \f0 ning\f1 \f0 taimedest\f1 , \f0 loomadest\f1 , \f0 putukatest\f1 ...\par \f0 3\f1 )\f0 Looduse\f1 \f0\'fcksikute\f1 \f0 komponentide\f1 \f0 omavaheliste\f1 \f0 vastastikuste\f1 \f0 seoste\f1 \f0 leidmine\f1 . \f0 Selle\f1 \f0 arenguetapi\f1 \f0 tekkeks\f1 \f0 oli\f1 \f0 vaja\f1 \f0 tunda\f1 \f0\'fcksikute\f1 \f0 elementide\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 jaotust\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcldisi\f1 \f0 k\'e4itumisseadusp\'e4rasusi\f1 . \f0 See\f1 \f0 viis\f1 \f0 uurijad\f1 \f0 arusaamisele\f1 , \f0 et\f1 \f0 erinevad\f1 \f0 looduse\f1 \f0 komponendid\f1 \f0 ei\f1 \f0 paikne\f1 \f0 ega\f1 \f0 arene\f1 \f0 juhuslikult\f1 , \f0 vaid\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 p\'f5hjustab\f1 \f0 teise\f1 . \f0 Looduse\f1 \f0 komponendid\f1 \f0 on\f1 \f0 vastastikuses\f1 \f0 s\'f5ltuvuses\f1 .\par \f0 4\f1 )\f0 N\'fc\'fcdisajal\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 p\'f5hik\'fcsimuseks\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 komplekside\f1 \f0 ehk\f1 \f0 geos\'fcsteemide\f1 \f0 uurimine\f1 . \f0 Et\f1 \f0 looduse\f1 \f0 komponendid\f1 \f0 on\f1 \f0 omavahel\f1 \f0 vastastikku\f1 \f0 seotud\f1 , \f0 siis\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 nad\f1 \f0 seadusp\'e4raseid\f1 \f0 ruumilisi\f1 \f0 komplekse\f1 . \f0 Need\f1 \f0 looduskompleksid\f1 \f0 ehk\f1 \f0 geos\'fcsteemid\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 m\'f5\'f5tmetega\f1 \f0 ja\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 teatava\f1 \f0 taksonoomilise\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 . \f0 Suurim\f1 \f0 neist\f1 \f0 on\f1 \f0 geograaafiline\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 , \f0 mis\f1 \f0 h\'f5lmab\f1 \f0 maakera\f1 \f0 tervikuna\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafiline\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 \f0 unikaalne\f1 , \f0 ta\f1 \f0 on\f1 \f0 ainus\f1 \f0 teadaolev\f1 . \f0 V\'e4ikseim\f1 \f0 on\f1 \f0\'fcldlevinud\f1 \f0 arvamuse\f1 \f0 kohaselt\f1 \f0 nn\f1 . \f0 faatsies\f1 (\f0 ehk\f1 \f0 paik\f1 ), \f0 mille\f1 \f0 suurusj\'e4rguks\f1 \f0 v\'f5iks\f1 \f0 lugeda\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 L\'f5una\f1 -\f0 Eesti\f1 \f0 k\'fcngastel\f1 \f0 l\'f5una\f1 - \f0 v\'f5i\f1 \f0 p\'f5hjan\'f5lva\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 mingi\f1 \f0 muu\f1 \f0 ekspositisooniga\f1 \f0 n\'f5lva\f1 \f0\'fcla\f1 -, \f0 kesk\f1 - \f0 v\'f5i\f1 \f0 alaosa\f1 . \f0 Nimetatud\f1 \f0 kahe\f1 \f0 looduskompleksi\f1 \f0 vahel\f1 \f0 on\f1 \f0 terve\f1 \f0 rida\f1 \f0 erineva\f1 \f0 suuruse\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'e4hendusega\f1 \f0 komplekse\f1 .\par \f0 Muidugi\f1 \f0 on\f1 \f0\'fclaltoodud\f1 \f0 etappideks\f1 \f0 jagamine\f1 \f0\'e4\'e4rmiselt\f1 \f0 tinglik\f1 . \f0 On\f1 \f0 ju\f1 \f0 teada\f1 , \f0 et\f1 \f0 p\'f5hjapoolus\f1 \f0 vallutati\f1 \f0 alles\f1 \f0 k\'e4esoleva\f1 \f0 sajandi\f1 \f0 algul\f1 , \f0\'fcle\f1 \f0 8000\f1 \f0 meetriliste\f1 \f0 m\'e4gede\f1 \f0 tippu\f1 \f0 ronisid\f1 \f0 inimesed\f1 \f0 p\'e4rast\f1 \f0 2\f1 \f0 WW\f1 -\f0 d\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Siiski\f1 \f0 annab\f1 \f0 selline\f1 \f0 jaotus\f1 \f0 m\'f5nesuguse\f1 \f0 ettekujutuse\f1 \f0 maateaduse\f1 \f0 arengust\f1 \f0 ja\f1 \f0 aitab\f1 \f0 m\'f5ista\f1 \f0 seda\f1 , \f0 miks\f1 \f0 algul\f1 \f0\'fchtne\f1 \f0 goegraafia\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 jagunenud\f1 \f0 paljudeks\f1 \f0 eridistsipliinideks\f1 . \f0 Kirjaliku\f1 \f0 ajaloo\f1 \f0 andmetel\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 geograafilisi\f1 \f0 teadmisi\f1 \f0 leida\f1 \f0 juba\f1 \f0 vanast\f1 \f0 Mesopotaamiast\f1 , \f0 kus\f1 \f0 saviplaatidele\f1 \f0 oli\f1 \f0 kantud\f1 \f0 linnade\f1 \f0 ja\f1 \f0 maade\f1 \f0 skeeme\f1 , \f0 andmeid\f1 \f0 veeseisude\f1 \f0 ja\f1 \f0 vee\f1 \f0 jagamise\f1 \f0 kohta\f1 \f0 jne\f1 .\par \f0 Antiikajast\f1 \f0 on\f1 \f0 s\'e4ilinud\f1 \f0 vanade\f1 \f0\'f5petlaste\f1 \f0 nagu\f1 \f0 Hekataios\f1 , \f0 Herodoteos\f1 , \f0 Ptolemaios\f1 , \f0 Strabon\f1 , \f0 Eratosthenes\f1 \f0 k\'e4sikirjad\f1 \f0 v\'f5\'f5raste\f1 \f0 maade\f1 \f0 kirjeldustega\f1 . \f0 Vanad\f1 \f0 kreeklased\f1 \f0 pidasid\f1 \f0 Maad\f1 \f0 kerakujuliseks\f1 , \f0 tundsid\f1 \f0 looduslikke\f1 \f0 v\'f6\'f6ndeid\f1 \f0 ja\f1 \f0 seostasid\f1 \f0 seda\f1 \f0 p\'e4ikesekiirte\f1 \f0 langemise\f1 \f0 kaldenurgaga\f1 . \f0 Keskajal\f1 \f0 viljelesid\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 eriti\f1 \f0 araabia\f1 \f0\'f5petlased\f1 , \f0 kellest\f1 \f0 tuntuim\f1 \f0 oli\f1 \f0 vast\f1 \f0 Ibn\f1 \f0 Batuuta\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 Eestimaa\f1 \f0 kandis\f1 \f0 maakaardile\f1 \f0 araaablane\f1 \f0 Al\f1 \f0 Idrisi\f1 , \f0 kes\f1 \f0 muuseas\f1 \f0 1154\f1 . \f0 a\f1 . \f0 m\'e4rkis\f1 \f0\'e4ra\f1 \f0 ka\f1 \f0 Tallinna\f1 . \f0 16\f1 .\f0 saj\f1 . \f0 l\'f5pus\f1 \f0 17\f1 . \f0 saj\f1 . \f0 kujunes\f1 \f0 ajalooline\f1 \f0 geograafia\f1 , \f0 mille\f1 \f0 rajajaks\f1 \f0 oli\f1 \f0 P\f1 .\f0 Cl\'fcver\f1 (\f0 1580\f1 -\f0 1620\f1 ). \f0 Suurte\f1 \f0 maadeavastuste\f1 \f0\'fcldistusena\f1 \f0 kujunes\f1 \f0\'fcldine\f1 \f0 geograafia\f1 - \f0\'fcldmaateadus\f1 . \f0 Sellise\f1 \f0 nime\f1 \f0 andis\f1 \f0 oma\f1 \f0 raamatule\f1 \f0 B\f1 .\f0 Varenius\f1 (\f0 1622\f1 -\f0 1650\f1 ). \f0 18\f1 . \f0 saj\f1 . \f0 arenes\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 tihedas\f1 \f0 seoses\f1 \f0 statistikaga\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'e4iendas\f1 \f0 oluliselt\f1 \f0 kirjeldatavat\f1 \f0 riigiteadust\f1 , \f0 selle\f1 \f0 perioodi\f1 \f0 v\'e4ljapaistev\f1 \f0 esindaja\f1 \f0 oli\f1 \f0 A\f1 .\f0 F\f1 . \f0 B\'fcsching\f1 (\f0 1724\f1 -\f0 1793\f1 ). \f0 19\f1 . \f0 saj\f1 . \f0 alguses\f1 \f0 hakkas\f1 \f0 A\f1 . \f0 von\f1 \f0 Humbodti\f1 \f0 ja\f1 \f0 C\f1 . \f0 Ritteri\f1 \f0 t\'f6\'f6de\f1 \f0 m\'f5jul\f1 \f0 kujunema\f1 \f0 goegraafia\f1 \f0 kui\f1 \f0 paljusid\f1 \f0 spetsialiseerunud\f1 \f0 geograafiateadusi\f1 \f0 h\'f5lmav\f1 \f0 teaduste\f1 \f0 s\'fcsteem\f1 . \f0 Oluliselt\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 edendanud\f1 \f0 vene\f1 \f0 geograafid\f1 \f0 P\f1 . \f0 Semjonov\f1 -\f0 Tjan\f1 -\f0\'8aanski\f1 , \f0 D\f1 .\f0 Anut\'9ain\f1 \f0 ja\f1 \f0 V\f1 . \f0 Dokutajev\f1 , \f0 kelle\f1 \f0 teaduslikule\f1 \f0 p\'e4randile\f1 \f0 tuginevad\f1 \f0 mitmed\f1 \f0 kaasajalgi\f1 \f0 p\'fcsivad\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 koolkonnad\f1 .\par \f0 Geograafia\f1 \f0 ainet\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fclesandeid\f1 \f0 on\f1 \f0 tema\f1 \f0 pika\f1 \f0 arenguloo\f1 \f0 kestel\f1 \f0 m\'f5istetud\f1 \f0 mitmeti\f1 . \f0\'dche\f1 \f0 tunnustatuima\f1 , \f0 koroloogilise\f1 \f0 kontseptsiooni\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 uurib\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 Maa\f1 \f0 pindmiku\f1 \f0 eri\f1 \f0 paikkondi\f1 ( \f0 paigaseid\f1 , \f0 paigastikke\f1 ,\f0 rajoone\f1 , \f0 riike\f1 , \f0 mandreid\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 paikkondade\f1 \f0 ruumilisi\f1 \f0 vahekordi\f1 . \f0 Tuntud\f1 \f0 on\f1 \f0 kontseptsioonid\f1 , \f0 mille\f1 \f0 kohaselt\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 uurib\f1 \f0 kohtade\f1 \f0 unikaalsust\f1 \f0 ja\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 determinismi\f1 \f0 avaldusi\f1 . \f0 1950\f1 . \f0 aastail\f1 \f0 p\'e4\'e4ses\f1 \f0 tolleaegses\f1 \f0 NSV\f1 \f0 Liidus\f1 \f0 m\'f5jule\f1 \f0\'fchtse\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 v\'f5imalikkust\f1 \f0 eitav\f1 \f0 suund\f1 , \f0 mis\f1 \f0 vastandas\f1 \f0 loodusteaduste\f1 \f0 hulka\f1 \f0 kuuluvat\f1 \f0 f\'fc\'fcsilist\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 majandusgeograafiale\f1 . \f0 1970\f1 . \f0 aastaist\f1 \f0 alates\f1 \f0 on\f1 \f0 j\'f5udsalt\f1 \f0 levinud\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 aine\f1 \f0 ja\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 uus\f1 , \f0 s\'fcsteemne\f1 \f0 m\'f5istmine\f1 . \f0 S\'fcsteemkontseptsiooni\f1 \f0 kohaselt\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 arenenud\f1 \f0 sisestruktuuriga\f1 \f0\'fchtne\f1 \f0 taedus\f1 , \f0 mis\f1 \f0 h\'f5lmab\f1 \f0 paljusid\f1 \f0 spetsialiseerunud\f1 \f0 geograafiateadusi\f1 \f0 kui\f1 \f0 oma\f1 \f0 alls\'fcsteeme\f1 . \f0 Paljud\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 eriteadused\f1 \f0 on\f1 \f0\'fchteaegu\f1 \f0 nii\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0 nende\f1 \f0 teaduste\f1 \f0 osad\f1 , \f0 mille\f1 \f0 p\'f5imumise\f1 \f0 ehk\f1 \f0 s\'fcnteesintegratsiooni\f1 \f0 tulemusena\f1 \f0 nad\f1 \f0 on\f1 \f0 tekkinud\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 taimegeograafia\f1 \f0 on\f1 \f0 nii\f1 \f0 botaanika\f1 \f0 kui\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 osa\f1 \f0 ehk\f1 \f0 haruteadus\f1 , \f0 geomorfoloogia\f1 \f0 on\f1 \f0 geoloogia\f1 \f0 ja\f1 \f0 goegraafia\f1 \f0 osa\f1 , \f0 rahvastikugeograafia\f1 \f0 on\f1 \f0 demograafia\f1 \f0 ja\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 osa\f1 , \f0 majandusgeograafia\f1 \f0 on\f1 \f0 majandusteaduse\f1 \f0 ja\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 osa\f1 \f0 jne\f1 .\par \f0 Geograafia\f1 -\f0 alaste\f1 \f0 teadmiste\f1 \f0 kogunemisel\f1 \f0 tekkis\f1 \f0 vajadus\f1 \f0 sellega\f1 \f0 tegelevate\f1 \f0 inimeste\f1 \f0 omavaheliseks\f1 \f0 suhtlemiseks\f1 . \f0 Selleks\f1 \f0 loodi\f1 \f0 eri\f1 \f0 maadesse\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 seltsid\f1 . \f0 Vanim\f1 \f0 nendest\f1 \f0 on\f1 \f0 Kuninglik\f1 \f0 Geograafiaselts\f1 , \f0 mis\f1 \f0 asutati\f1 \f0 1830\f1 .\f0 a\f1 . \f0 Londonis\f1 . \f0 Maailma\f1 \f0 suuremate\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'e4htsamate\f1 \f0 hulka\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 Venemaa\f1 \f0 Geograafiaselts\f1 , \f0 asutatud\f1 \f0 1845\f1 .\f0 a\f1 . \f0 Sankt\f1 -\f0 Peterburis\f1 , \f0 Ameerika\f1 \f0 Geograafiaselts\f1 \f0 asus\f1 \f0 t\'f6\'f6le\f1 \f0 1852\f1 .\f0 a\f1 . \f0 New\f1 \f0 Yorgis\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Eesti\f1 \f0 Geograafia\f1 \f0 Selts\f1 \f0 asutati\f1 \f0 1955\f1 .\f0 a\f1 . \f0 Rahvusvahelisi\f1 \f0 geograafia\f1 -\f0 kongresse\f1 \f0 peetakse\f1 \f0 alates\f1 \f0 1971\f1 . \f0 aastast\f1 . \f0 Alguses\f1 \f0 korraldasid\f1 \f0 neid\f1 \f0\'fcritusi\f1 \f0 geograafiaseltsid\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 alates\f1 \f0 1925\f1 . \f0 aastast\f1 \f0 teeb\f1 \f0 seda\f1 \f0 samal\f1 \f0 aastal\f1 \f0 loodud\f1 \f0 Rahvusvaheline\f1 \f0 Geograafialiit\f1 (\f0 EGU\f1 ). \par \i0\f0\par \'dcht\f1 \f0\'fcldist\f1 \f0 tunnustust\f1 \f0 leidnud\f1 \f0 geograafiateaduse\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 tutvustame\f1 \f0 allpool\f1 .\par \par \f0 Loodust\f1 \f0 uurivat\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 osa\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 loodusgeograafiaks\b0\f1 , \f0 vanemas\f1 \f0 kirjanduses\f1 \f0 ka\f1 \f0 f\'fc\'fcsiliseks\f1 \f0 geograafiaks\f1 . \f0 Ta\f1 \f0 jaguneb\f1 \f0 omakorda\f1 \f0 terveks\f1 \f0 reaks\f1 \f0 teadusharudeks\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 f\'fc\'fcsiline\f1 \f0 geograafia\f1 , \f0 geomorfoloogia\f1 ,\f0 h\'fcdroloogia\f1 ,\f0 okeanograafia\f1 ,\f0 maastikuteadus\f1 , \f0 biogeograafia\f1 , \f0 geo\'f6koloogia\f1 , \f0 paleogeograafia\f1 \f0 jt\f1 . \f0 Loodusgeograafilisi\f1 \f0 eriteadusi\f1 \f0 k\'e4sitleme\f1 \f0 p\'f5gusalt\f1 \f0 allpool\f1 .\par \f0\'dchiskonnateaduste\f1 \f0 hulka\f1 \f0 kuuluvaid\f1 \f0 geograafilisi\f1 \f0 probleeme\f1 \f0 uurib\f1 \b\f0\'fchiskonnageograafia\b0\f1 , \f0 mida\f1 \f0 veel\f1 \f0 hiljaaegu\f1 \f0 nimetati\f1 \f0 majandusgeograafiaks\f1 . \f0 Siia\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 sellised\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 haruteadused\f1 \f0 nagu\f1 \f0 majandusgeograafia\f1 , \f0 t\'f6\'f6stusgeograafia\f1 , \f0 rahvastikugeograafia\f1 , \f0 poliitiline\f1 \f0 geograafia\f1 , \f0 s\'f5jageograafia\f1 , \f0 sotsiaalgeograafia\f1 , \f0 kultuurigeograafia\f1 \f0 jt\f1 .\par \f0 Loodus\f1 - \f0 ja\f1 \f0\'fchiskonnateaduste\f1 \f0 piiril\f1 \f0 asub\f1 \b\f0\'fcleminekuteaduste\f1 \f0 geograafia\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 h\'f5lmab\f1 \f0 selliseid\f1 \f0 eriteadusi\f1 \f0 nagu\f1 \f0 meditsiinigeograafia\f1 , \f0 looduskasutuse\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 jms\f1 .\par \f0 Geograafia\f1 \f0 paljuharulisusest\f1 \f0 ja\f1 \f0 laiast\f1 \f0 probleemideringist\f1 \f0 hoolimata\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5igil\f1 \f0 neil\f1 \f0 harudel\f1 \f0\'fchishuvisid\f1 , \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 teooria\f1 , \f0 metodoloogia\f1 \f0 ja\f1 \f0 uurimismeetodite\f1 \f0 vallas\f1 . \f0 Neid\f1 \f0\'fcldprobleeme\f1 \f0 uurib\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fchtlasi\f1 \f0\'fchendab\f1 \f0 k\'f5iki\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 eriteadusi\f1 \b\f0 teoreetiline\f1 \f0 geograafia\b0\f1 .\par \f0 Geograafilised\f1 \f0 eriteadused\f1 \f0 on\f1 \f0 tihti\f1 \f0 seotud\f1 \f0 sootuks\f1 \f0 teiste\f1 (\f0 f\'fc\'fcsika\f1 ,\f0 keemia\f1 ,\f0 majanduse\f1 \f0 jne\f1 .) \f0 teadusharudega\f1 . \f0 Kuid\f1 \f0 nende\f1 \f0 t\'e4hendus\f1 \f0 geograafiale\f1 \f0 on\f1 \f0 erinev\f1 , \f0 seostudes\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 n\'e4htuse\f1 \f0 p\'f5hjuslikkuse\f1 \f0 ja\f1 \f0 ruumilise\f1 \f0 interpretatsiooniga\f1 .\par \f0 Traditsioonilise\f1 \f0 k\'e4sitluse\f1 \f0 kohaselt\f1 \f0 vaadeldakse\f1 \f0 geograafiateduste\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 harulisena\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 heirarhilisena\f1 . \f0 St\f1 . ,\f0 et\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 tervikuna\f1 \f0 jaguneb\f1 \f0 loodus\f1 - \f0 ja\f1 \f0\'fchiskonnateaduste\f1 \f0 vahel\f1 , \f0 edasi\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 nii\f1 \f0 loodus\f1 \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0\'fchiskonnageograafia\f1 \f0 tervest\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 teadusharude\f1 \f0 kompleksist\f1 . \f0 Kuid\f1 \f0 ka\f1 \f0\'fcksik\f1 \f0 teadusharu\f1 \f0 jaguneb\f1 \f0 veel\f1 \f0 rea\f1 \f0 eriteaduste\f1 \f0 vahel\f1 .\par \f0\'dcldmaateadus\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 loodusgeograafia\f1 \f0 kompleksi\f1 , \f0 kuigi\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 on\f1 \f0 tekkinud\f1 \f0 rida\f1 \f0 probleeme\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 loodus\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fchiskonnateaduste\f1 \f0 piirimaile\f1 (\f0 nt\f1 . \f0 inimese\f1 \f0 tegevuse\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \f0 looduskeskkonnale\f1 , \f0 loodusressursside\f1 \f0 kasutamine\f1 \f0 jms\f1 .).\par \f0 N\'e4itlikkuse\f1 \f0 m\'f5ttes\f1 \f0 kujutame\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 puuna\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 1\f1 .\f0 1\f1 ; \f0 koopia\f1 \f0 leht\f1 ). \f0 Selle\f1 \f0 puu\f1 \f0 juured\f1 \f0 on\f1 \f0 teadusharud\f1 , \f0 mille\f1 \f0\'fclesandeks\f1 \f0 on\f1 \f0 uurida\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemates\f1 \f0 joontes\f1 \f0 p\'f5hilisi\f1 \f0 Maa\f1 \f0 sf\'e4\'e4re\f1 . \f0 Puu\f1 \f0 oksad\f1 \f0 ja\f1 \f0 lehed\f1 \f0 on\f1 \f0 moodustunud\f1 \f0 mitmesugustest\f1 \f0 geograafilistest\f1 \f0 eriteadustest\f1 .\par \f0 Allj\'e4rgnevalt\f1 \f0 vaatleme\f1 \f0 p\'f5gusalt\f1 \f0 nendest\f1 \f0 teadusharudest\f1 \f0 t\'e4htsamaid\f1 .\par \f0 Geograafiline\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 \f0 moodustub\f1 \f0 nelja\f1 \f0 geosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 \f0 tulemusena\f1 . \f0 Need\f1 \f0 oleksid\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 ,\f0 h\'fcdro\f1 -,\f0 lito\f1 - \f0 ja\f1 \f0 bio\f1 -. \f0 P\'f5hilisi\f1 \f0 sf\'e4\'e4re\f1 \f0\'fcldiselt\f1 \f0 uurivad\f1 \f0 teadused\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 geograafiapuu\f1 \f0 juurtesse\f1 .\par \f0 Atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ja\f1 \f0 temas\f1 \f0 toimuvaid\f1 \f0 f\'fc\'fcsikalisi\f1 \f0 protsesse\f1 \f0 uurib\f1 \b\f0 meteoroloogia\f1 -\f0 klimatoloogia\b0\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 tihti\f1 \f0 selle\f1 \f0 teaduse\f1 \f0 nimetamisel\f1 \f0 terminit\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4rif\'fc\'fcsika\f1 .\par \b\f0 H\'fcdroloogia\b0\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 laiemas\f1 \f0 m\'f5ttes\f1 \f0 teadus\f1 \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4rist\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 maakeral\f1 \f0 olevast\f1 \f0 veest\f1 . \f0 Kitsamas\f1 \f0 t\'e4henduses\f1 \f0 m\'f5istetakse\f1 \f0 selle\f1 \f0 all\f1 \f0 sageli\f1 \f0 teadust\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 vetest\f1 (\f0 j\'f5gedest\f1 , \f0 j\'e4rvedest\f1 , \f0 soodest\f1 \f0 jne\f1 .). \f0 Osa\f1 \f0 autoreid\f1 \f0 kasutab\f1 \f0 sellisel\f1 \f0 juhul\f1 \f0 terminit\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 h\'fcdroloogia\f1 . \f0 See\f1 \f0 teadus\f1 \f0 uurib\f1 \f0 j\'f5gede\f1 , \f0 j\'e4rvede\f1 \f0 jne\f1 . \f0 teket\f1 , \f0 asendit\f1 , \f0 nende\f1 \f0 re\f2\'9e\f0 iime\f1 \f0 ja\f1 \f0 muid\f1 \f0 k\'fcsimusi\f1 \f0 seoses\f1 \f0 teiste\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 komponentidega\f1 .\par \f0 Ookeane\f1 \f0 ja\f1 \f0 meresid\f1 \f0 uurivat\f1 \f0 teadust\f1 \f0 t\'e4histatakse\f1 \f0 terminitega\f1 \f0 okeanoloogia\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 okeanograafia\f1 . \par \f0 Litosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ehk\f1 \f0 maakoort\f1 \f0 uurivad\f1 \f0 mitmed\f1 \f0 teadusharud\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 valdavalt\f1 \b\f0 geoloogia\b0\f1 \f0 valdkonda\f1 . \f0 Geoloogia\f1 \f0 uurimisobjekt\f1 \f0 on\f1 \f0\'fcldiselt\f1 \f0 laiem\f1 , \f0 geograafia\f1 \f0 seisukohalt\f1 \f0 pakub\f1 \f0 suurimat\f1 \f0 huvi\f1 \f0 kvaternaarigeoloogia\f1 ,\f0 mille\f1 \f0 tulemustele\f1 \f0 baseerub\f1 \f0 rida\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 eriharusid\f1 .\par \f0 Biosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 kujunemise\f1 , \f0 funktsioneerimise\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemate\f1 \f0 seadusp\'e4rasuste\f1 \f0 uurimisega\f1 \f0 tegeleb\f1 \b\f0 bioloogia\b0\f1 . \f0 N\'fc\'fcdisaegse\f1 \f0 bioloogia\f1 \f0 ees\f1 \f0 seisvate\f1 \f0 k\'fcsimuste\f1 \f0 ring\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 lai\f1 \f0 ja\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 huvitab\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 taimede\f1 , \f0 loomade\f1 \f0 ja\f1 \f0 teiste\f1 \f0 organismide\f1 \f0 liigiline\f1 \f0 mitmekesisus\f1 , \f0 nende\f1 \f0 levik\f1 , \f0 kasvutingimused\f1 \f0 jms\f1 . \f0 Geograafias\f1 \f0 m\'f5istetakse\f1 \f0 biosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 all\f1 \f0 taimede\f1 ,\f0 putukate\f1 \f0 jne\f1 ., \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 organismide\f1 \f0 kogumit\f1 . \f0 Bioloogias\f1 \f0 kasutusel\f1 \f0 olev\f1 \f0 biosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 m\'f5iste\f1 \f0 on\f1 \f0 m\'f5nev\'f5rra\f1 \f0 teistsugune\f1 , \f0 ta\f1 \f0 vaatleb\f1 \f0 biootat\f1 \f0 s\'fcsteemina\f1 \f0 ja\f1 \f0 seoses\f1 \f0 teiste\f1 \f0 looduse\f1 \f0 komponentidega\f1 . \f0 Osaliselt\f1 \f0 kattub\f1 \f0 biosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 m\'f5iste\f1 , \f0 mille\f1 \f0 formuleeris\f1 \f0 akadeemik\f1 \f0 Vernadski\f1 , \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 m\'f5istega\f1 .\par \f0\'dclalnimetatud\f1 \f0 neli\f1 \f0 fundamentaalteadust\f1 \f0 uurivad\f1 \f0 nelja\f1 \f0 t\'e4htsama\f1 \f0 goesf\'e4\'e4ri\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemaid\f1 \f0 omadusi\f1 \f0 ja\f1 \f0 nad\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 kujunenud\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0 ammu\f1 . \f0 Geograafia\f1 \f0 arenedes\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 puu\f1 \f0 kasvades\f1 , \f0 on\f1 \f0 tekkinud\f1 \f0 aegadejooksul\f1 \f0 palju\f1 \f0 eriteadusi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 geograaafiapuu\f1 \f0 oksad\f1 \f0 ja\f1 \f0 lehed\f1 . \f0 Muidugi\f1 \f0 on\f1 \f0 nende\f1 \f0 hulgas\f1 \f0 enamarenenuid\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'e4htsamate\f1 \f0 probleemidega\f1 \f0 tegelevaid\f1 , \f0 mis\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 selle\f1 \f0 kujutleva\f1 \f0 puu\f1 \f0 t\'fcve\f1 \f0 ja\f1 \f0 j\'e4medad\f1 \f0 harud\f1 . \f0 Aga\f1 \f0 samas\f1 \f0 on\f1 \f0 ka\f1 \f0\'f5ige\f1 \f0 noori\f1 \f0 ja\f1 \f0 alles\f1 \f0 kujunevaid\f1 \f0 teadusharusid\f1 \f0 ning\f1 \f0 nemad\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 peeni\f1 \f0 oksi\f1 \f0 ja\f1 \f0 noori\f1 \f0 v\'f5rseid\f1 .\par \f0\'dcks\f1 \f0 vanemaid\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 harusid\f1 \f0 on\f1 \b\f0 maadeteadus\b0\f1 . \f0 See\f1 \f0 k\'e4sitleb\f1 \f0 Maad\f1 \f0 piirkondade\f1 , \f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0 mandrite\f1 , \f0 looduslike\f1 \f0 regioonide\f1 , \f0 ka\f1 \f0 riikide\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 osade\f1 \f0 kaupa\f1 . \f0 Maadeteadus\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 endast\f1 \f0 s\'fcnteetilist\f1 \f0 eriteadust\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 uurib\f1 \f0 riiki\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 mingit\f1 \f0 muud\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0\'fcksust\f1 \f0 kui\f1 \f0 teatud\f1 \f0 suurusj\'e4rku\f1 \f0 looduslik\f1 -\f0 sotsiaalset\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 . \f0 Maadeteadus\f1 \f0 k\'e4sitleb\f1 \f0 piirkonna\f1 \f0 tootlike\f1 \f0 j\'f5udude\f1 \f0 arengutaset\f1 , \f0 tootmissuhteid\f1 , \f0 poliitilist\f1 \f0 orientatsiooni\f1 , \f0 looduslikku\f1 \f0 ja\f1 \f0 majanduslikku\f1 \f0 potentsiaali\f1 \f0 ning\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fclal\'f6eldu\f1 \f0 rolli\f1 \f0 geograafilises\f1 \f0 t\'f6\'f6jaotuses\f1 , \f0 ajaloo\f1 \f0 ja\f1 \f0 kultuuri\f1 \f0 arengus\f1 \f0 jne\f1 .\par \b\f0 Geomorfoloogia\b0\f1 .\f0 Geograafia\f1 \f0 ja\f1 \f0 geoloogia\f1 \f0 piirimail\f1 \f0 asuv\f1 \f0 teadusharu\f1 ,\f0 mille\f1 \f0 nimetus\f1 \f0 p\'e4rineb\f1 \f0 kreeka\f1 \f0 keelest\f1 \f0 ja\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 j\'e4rgmistest\f1 \f0 osadest\f1 : \f0 ge\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 Maad\f1 , \f0 morphe\f1 \f0 vormi\f1 \f0 ning\f1 \f0 logos\f1 \f0\'f5petust\f1 . \f0 Geomorfoloogia\f1 \f0 uurib\f1 \f0 litosf\'e4\'e4ri\f1 \f0\'fclemist\f1 \f0 osa\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 tihedas\f1 \f0 koosm\'f5jus\f1 \f0 teiste\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 komponentidega\f1 . \f0 Selle\f1 \f0 vastastikkuse\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 \f0 tulemuseks\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 reljeef\f1 , \f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0 m\'e4eahelikud\f1 , \f0 orud\f1 , \f0 k\'fcnkad\f1 , \f0 n\'f5od\f1 , \f0 tasandikud\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Geomorfoloogia\f1 \f0 uurib\f1 \f0 reljeefivormide\f1 \f0 mitmekesisust\f1 , \f0 nende\f1 \f0 ehitust\f1 , \f0 m\'f5\'f5tmeid\f1 , \f0 kuju\f1 \f0 jne\f1 ., \f0 samuti\f1 \f0 nende\f1 \f0 teket\f1 \f0 ja\f1 \f0 arengut\f1 .\par \b\f0 Biogeograafia\b0\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 endast\f1 \f0 bioloogia\f1 \f0 ja\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 piirimail\f1 \f0 olevat\f1 \f0 s\'fcnteesivat\f1 \f0 teadust\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 uurib\f1 \f0 organismide\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 koosluste\f1 \f0 levikut\f1 \f0 maakeral\f1 , \f0 samuti\f1 \f0 tegeleb\f1 \f0 nende\f1 \f0 funktsioneerimise\f1 \f0 seadusp\'e4rasuste\f1 \f0 tundma\'f5ppimisega\f1 .\par \b\f0 Klimatoloogia\b0\f1 \f0 paikneb\f1 \f0 meteoroloogia\f1 \f0 ja\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 piirimail\f1 . \f0 Teaduse\f1 \f0 nimi\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 kreeka\f1 \f0 keelest\f1 , \f0 milles\f1 \f0 klima\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 kallet\f1 \f0 ja\f1 \f0 logos\f1 \f0 on\f1 \f0\'f5petus\f1 . \f0 Klimatoloogia\f1 \f0 on\f1 \f0 teadus\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 uurib\f1 \f0\'f5humasside\f1 \f0 teket\f1 \f0 ja\f1 \f0 arenemist\f1 \f0 ajas\f1 \f0 ning\f1 \f0 ruumis\f1 . \f0 Geograafile\f1 \f0 pakub\f1 \f0 ennek\'f5ige\f1 \f0 huvi\f1 \f0\'f5humasside\f1 \f0 omaduste\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \f0 looduse\f1 \f0 teistele\f1 \f0 komponentidele\f1 .\par \b\f0 Mullageograafia\b0\f1 \f0 on\f1 \f0 teadus\f1 \f0 erilisest\f1 \f0 Maa\f1 \f0 koostisosast\f1 - \f0 mullast\f1 \f0 ja\f1 \f0 selle\f1 \f0 jaotusest\f1 . \f0 Selle\f1 \f0\'f5hukese\f1 \f0 kihi\f1 \f0 omap\'e4raks\f1 \f0 on\f1 \f0 asjaolu\f1 , \f0 et\f1 \f0 seal\f1 \f0 esineb\f1 \f0 k\'f5igi\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 komponentide\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 . \f0 Muld\f1 \f0 on\f1 \f0 elusa\f1 \f0 ja\f1 \f0 eluta\f1 \f0 aine\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 \f0 tulemus\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 kujuneb\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 erinevates\f1 \f0 klimaatilistes\f1 \f0 ja\f1 \f0 geomorfoloogilistes\f1 \f0 tingimustes\f1 .\par \b\f0 Glatisioloogia\b0\f1 . \f0 Selle\f1 \f0 teaduse\f1 \f0 nimi\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 kahest\f1 \f0 vanast\f1 \f0 kultuurkeelest\f1 . \f0 Ladina\f1 \f0 keelest\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5etud\f1 \f0 s\'f5na\f1 \f0 glacies\f1 \f0 ehk\f1 \f0 j\'e4\'e4\f1 \f0 ning\f1 \f0 kreeka\f1 \f0 keelest\f1 \f0 logos\f1 \f0 ehk\f1 \f0\'f5petus\f1 . \f0 See\f1 \f0 teadus\f1 \f0 uurib\f1 \f0 j\'e4\'e4d\f1 , \f0 selle\f1 \f0 teket\f1 , \f0 arengut\f1 , \f0 erinevate\f1 \f0 vormide\f1 \f0 kujunemist\f1 (\f0 nagu\f1 \f0 liustikud\f1 , \f0 merej\'e4\'e4\f1 , \f0 lumi\f1 , \f0 laviinid\f1 \f0 jne\f1 .) \f0 ning\f1 \f0 nende\f1 \f0 jaotusest\f1 \f0 maakeral\f1 . \f0 Litosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 olevat\f1 \f0 j\'e4\'e4d\f1 \f0 ehk\f1 \f0 igij\'e4\'e4d\f1 (\f0 ka\f1 \f0 maa\f1 -\f0 alune\f1 \f0 j\'e4\'e4tumine\f1 ) \f0 uurib\f1 \f0 geokr\'fcolitoloogia\f1 .\par \b\f0 Geo\'f6koloogia\f1 , \f0 maastiku\'f6koloogia\f1 \b0\f0 on\f1 \f0\'f6koloogia\f1 \f0 ja\f1 \f0 maastikuteaduse\f1 (\f0 eriti\f1 \f0 maastikuteaduse\f1 ) \f0 piiriteadus\f1 , \f0 mis\f1 \f0 uurib\f1 \f0\'f6kos\'fcsteemide\f1 \f0 siseseid\f1 \f0 ja\f1 \f0 vahelisi\f1 \f0 suhteid\f1 \f0 maastikulises\f1 \f0 kontekstis\f1 , \f0 samuti\f1 \f0 maastku\f1 \f0 aineringet\f1 \f0 ja\f1 \f0 energiavoogusid\f1 . \f0 Geo\'f6koloogia\f1 \f0 annab\f1 \f0 aluse\f1 \f0 maastikuhoolduse\f1 \f0 ja\f1 \f0 keskkonnakaitse\f1 \f0 korraldamisele\f1 .\par \b\f0 Paleogeograafia\f1 \f0 ja\f1 \f0 ajalooline\f1 \f0 gaograafia\b0\f1 \f0 uurivad\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 objektide\f1 \f0 minevikku\f1 ,\f0 nende\f1 \f0 teket\f1 \f0 ja\f1 \f0 arengut\f1 . \f0 Paleogeograafia\f1 \f0 uurib\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ning\f1 \f0 selle\f1 \f0 komponentide\f1 , \f0 samuti\f1 \f0 erinevat\f1 \f0 j\'e4rku\f1 \f0 geos\'fcsteemide\f1 \f0 teket\f1 \f0 ja\f1 \f0 arengut\f1 . \f0 Paleogeograafia\f1 \f0 uurib\f1 \f0 meie\f1 \f0 maad\f1 \f0 geoloogilises\f1 \f0 ajaskaalas\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 aastatuhandete\f1 \f0 ja\f1 \f0 miljonite\f1 \f0 taguses\f1 \f0 minevikus\f1 .\par \f0 Ajalooline\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 uurib\f1 \f0 geograafilisi\f1 \f0 avastusi\f1 \f0 ja\f1 \f0 ideid\f1 , \f0 samuti\f1 \f0\'f5petab\f1 \f0 tundma\f1 \f0 looduslik\f1 -\f0 sotsiaalsete\f1 \f0 territoriaalsete\f1 \f0 s\'fcsteemide\f1 \f0 teket\f1 \f0 ja\f1 \f0 arengut\f1 .\par \b\f0 Maastikuteadus\b0\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 endast\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 s\'fcnteesivat\f1 \f0 osa\f1 , \f0 mis\f1 \f0 uurib\f1 \f0 looduses\f1 \f0 esinevaid\f1 \f0 erinevat\f1 \f0 j\'e4rku\f1 \f0 geos\'fcsteeme\f1 . \f0 Ta\f1 \f0 kasutab\f1 \f0\'fcksikute\f1 \f0 komponentide\f1 \f0 kohta\f1 \f0 kogutud\f1 \f0 teadmisi\f1 , \f0 nende\f1 \f0 vastastikuste\f1 \f0 seoste\f1 \f0 tundmist\f1 \f0 seadusp\'e4raste\f1 \f0 looduslike\f1 \f0 koosluste\f1 \f0 leidmiseks\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0 k\'f5rgem\f1 \f0 j\'e4rk\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 suurim\f1 \f0 geos\'fcsteem\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafiline\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 .\par \f0 Muidugi\f1 \f0 on\f1 \f0 geograaafilisi\f1 \f0 eriteadusi\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 siis\f1 \f0 kitsamadi\f1 \f0 distsipliine\f1 \f0 veel\f1 \f0 palju\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 oma\f1 \f0 geograafiapuu\f1 \f0\'fchiskonnageograafilised\f1 \f0 teadmised\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 neid\f1 \f0 k\'f5iki\f1 \f0 k\'e4sitletakse\f1 \f0 erinevate\f1 \f0\'f5ppeainete\f1 \f0 juures\f1 . \f0 Ke\f1 \f0 eelnimetatuid\f1 \f0 loodusgeograafia\f1 \f0 allosasid\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 siin\f1 \f0 k\'e4sitletud\f1 \f0 t\'e4ielikult\f1 . \f0 See\f1 \f0 anal\'fc\'fcs\f1 \f0 on\f1 \f0 vastavate\f1 \f0 ainete\f1 \f0 l\'e4biv\'f5tmise\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'f5ib\f1 -\f0 olla\f1 \f0 ka\f1 \f0 tulevaste\f1 \f0\'f5pikute\f1 \f0\'fclesanne\f1 . \par \f0 Kui\f1 \f0 kujutletava\f1 \f0 geograafiapuu\f1 \f0 v\'f5rale\f1 \f0 t\'f5mmata\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 joon\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 nad\f1 \f0\'fchendab\f1 \f0 lehestikuks\f1 , \f0 oksadeks\f1 , \f0 t\'fcveks\f1 \f0 jne\f1 ., \f0 siis\f1 \f0 seda\f1 \f0 joont\f1 \f0 v\'f5iks\f1 \f0 piltlikult\f1 \f0 nimetada\f1 \b\f0\'fcldmaateaduseks\b0\f1 . \f0 See\f1 \f0 on\f1 \f0 kompleksse\f1 \f0 f\'fc\'fcsilise\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 haru\f1 , \f0 mis\f1 \f0 uurib\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemas\f1 \f0 plaanis\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 struktuuri\f1 , \f0 diferentseerumise\f1 , \f0 funktsioneerimise\f1 , \f0 d\'fcnaamika\f1 \f0 ja\f1 \f0 evolutsiooni\f1 \f0 seadusp\'e4rasusi\f1 .\par \f0\'dcldisematest\f1 \f0 k\'fcsimustest\f1 \f0 k\'e4sitleb\f1 \f0\'fcldmaateadus\f1 \f0 j\'e4rgmisi\f1 :\par \f0 1\f1 )\f0 Uurib\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 kui\f1 \f0 maakera\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcmbritseva\f1 \f0 universumi\f1 \f0 osa\f1 , \f0 seejures\f1 \f0 vaadeldakse\f1 \f0 v\'e4liseid\f1 (\f0 kosmilisi\f1 \f0 ja\f1 \f0 planetaarseid\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 sisemisi\f1 (\f0 Maast\f1 \f0 enesest\f1 \f0 tingitud\f1 \f0 ehk\f1 \f0 telluriaalseid\f1 ) \f0 m\'f5jusid\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 sf\'e4\'e4rile\f1 .\par \f0 2\f1 )\f0 Uurib\f1 \f0 k\'f5ikide\f1 \f0 m\'f5jude\f1 \f0 muundumist\f1 \f0 ehk\f1 \f0 transformatsiooni\f1 \f0 geograafilises\f1 \f0 sf\'e4\'e4ris\f1 .\par \f0 3\f1 )\f0 Uurib\f1 \f0 geograaafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ehitust\f1 , \f0 selle\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 ning\f1 \f0 erinevat\f1 \f0 geosf\'e4\'e4ride\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 . \par \f0 4\f1 )\f0 Uurib\f1 \f0 aine\f1 , \f0 energia\f1 \f0 ja\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 ringk\'e4igu\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemaid\f1 \f0 seadusp\'e4rasusi\f1 \f0 geograafilises\f1 \f0 sf\'e4\'e4ris\f1 .\par \f0 5\f1 )\f0 Uurib\f1 \f0 geograafilises\f1 \f0 sf\'e4\'e4ris\f1 \f0 toimuvaid\f1 \f0 r\'fctmilisi\f1 ,\f0 ts\'fcklilisi\f1 \f0 ja\f1 \f0 kindlasuunalisi\f1 \f0 protsesse\f1 .\par \f0 6\f1 )\f0 Uurig\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 territoriaalse\f1 (\f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 horisontaalse\f1 \f0 ehk\f1 \f0 m\'f6\'f6da\f1 \f0 maapinda\f1 \f0 toimuva\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 vertikaalse\f1 \f0 diferentseerumise\f1 (\f0 ehk\f1 \f0 jagunemise\f1 ) \f0 p\'f5hilisi\f1 \f0 seadusp\'e4rasusi\f1 .\par \f0 Geograafilist\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 tihti\f1 \f0 ka\f1 \f0 maastikuliseks\f1 \f0 sf\'e4\'e4riks\f1 . \f0 Tema\f1 \f0\'fclemiseks\f1 \f0 piiriks\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 pidada\f1 \f0 tropopausi\f1 , \f0 sest\f1 \f0 troposf\'e4\'e4r\f1 \f0 oma\f1 \f0\'f5humassidega\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 pinnaga\f1 \f0 vahetus\f1 \f0 ja\f1 \f0 aktiivses\f1 \f0 kontaktis\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 koores\f1 \f0 loetakse\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ulatuseks\f1 \f0 kihti\f1 \f0 umbes\f1 \f0 4\f1 -\f0 5\f1 \f0 km\f1 \f0 s\'fcgavuseni\f1 , \f0 mis\f1 \f0 vastab\f1 \f0 settekivimite\f1 \f0 kihi\f1 \f0 keskmisele\f1 \f0 paksusele\f1 . \f0 Samuti\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 maastikulisse\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4r\f1 \f0 kogu\f1 \f0 paksuses\f1 ,\f0 mist\'f5ttu\f1 \f0 ta\f1 \f0 h\'f5lmab\f1 \f0 ka\f1 \f0 maailmamere\f1 \f0 s\'fcvikuid\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 paksuseks\f1 \f0 lugeda\f1 \f0 30\f1 -\f0 35\f1 \f0 km\f1 . \f0 See\f1 \f0 oleks\f1 \f0\'fcksikute\f1 \f0 geosf\'e4\'e4ride\f1 \f0 vastastikuse\f1 \f0 kokkupuute\f1 \f0 ning\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 \f0 tulemusena\f1 \f0 tekkinud\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 .\par \f0\'dcldmaateaduse\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 \f0\'f5ppeainena\f1 \f0 seisneb\f1 \f0 veel\f1 \f0 selles\f1 , \f0 et\f1 \f0 lisaks\f1 \f0 maastikulise\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tundma\'f5ppimisele\f1 \f0 k\'e4sitletakse\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemalt\f1 \f0 ka\f1 \f0 k\'f5iki\f1 \f0 p\'f5hilisi\f1 \f0 geosf\'e4\'e4re\f1 , \f0 mis\f1 \f0 annab\f1 \f0 aluse\f1 \f0 eridistsipliinide\f1 \f0\'f5ppimiseks\f1 . \par \f0 Geograafia\f1 \f0 muutub\f1 \f0 ja\f1 \f0 areneb\f1 \f0 koos\f1 \f0 teaduse\f1 \f0 arenemisega\f1 . \f0 Sellest\f1 \f0 juhtuvalt\f1 \f0 leiame\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 uurijate\f1 \f0 k\'e4sitlustes\f1 \f0 ka\f1 \f0 erinevaid\f1 \f0 seisukohti\f1 \f0 selle\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 kohta\f1 . \f0 Allj\'e4rgnevalt\f1 \f0 tutvustame\f1 \f0 Bristoli\f1 \f0\'dclikooli\f1 \f0 professori\f1 \f0 Peter\f1 \f0 Haggetti\f1 \f0 seisukohti\f1 .\par \par \f0\tab\b 1\f1 .\f0 2\f1 . \f0 GEOGRAAFIATEADUSTE\f1 \f0 STRUKTUUR\par \b0\tab\tab\f1 (\f0 P\f1 . \f0 Haggetti\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 , \f0 t\'e4iendustega\f1 )\par \par \f0 1\f1 ) \f0 Geograafid\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 maad\f1 \f0 uurivad\f1 \f0 teadused\f1 \f0 omavad\f1 \f0\'fchte\f1 \f0 ja\f1 \f0 sama\f1 \f0 uurimisobjekti\f1 - \f0 maa\f1 \f0 pindmist\f1 \f0 osa\f1 . \f0 Erinevalt\f1 \f0 teistest\f1 \f0 teadustest\f1 , \f0 kus\f1 \f0 maa\f1 \f0 pindmikku\f1 \f0 k\'e4sitletakse\f1 \f0 abstraktse\f1 \f0 ruumina\f1 , \f0 vaatavad\f1 \f0 geograafid\f1 \f0 maad\f1 \f0 kui\f1 \f0 inimese\f1 \f0 elukeskkonda\f1 \f0 ja\f1 \f0 tegevusareeni\f1 , \f0 mis\f1 \f0 m\'f5jutab\f1 \f0 nii\f1 \f0\'fchiskonna\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 ja\f1 \f0 elulaadi\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 mis\f1 \f0 saab\f1 \f0 ka\f1 \f0 ise\f1 \f0 m\'f5jutusi\f1 \f0\'fchiskonna\f1 \f0 poolt\f1 .\par \f0 2\f1 )\f0 Geograafia\f1 \f0 seisukohalt\f1 \f0 on\f1 \f0 oluline\f1 \f0\'fchiskonna\f1 \f0 ruumilise\f1 \f0 organiseerituse\f1 \f0 uurimine\f1 \f0 ja\f1 \f0 inimese\f1 \f0 ning\f1 \f0 tema\f1 \f0 elukeskkonna\f1 \f0 vaheliste\f1 \f0\'f6koloogiliste\f1 \f0 seoste\f1 \f0 v\'e4ljaselgitamine\f1 . \f0 Geograafiateadus\f1 \f0 otsib\f1 \f0 teid\f1 \f0 maastiku\f1 \f0 ja\f1 \f0 ressursside\f1 \f0 paremaks\f1 \f0\'e4rakasutamiseks\f1 , \f0 uurides\f1 \f0 selleks\f1 \f0 juba\f1 \f0 v\'e4ljakujunenud\f1 \f0 ruumilisi\f1 \f0 organisatsioone\f1 .\par \f0 3\f1 )\f0\'dchiskonnageograafia\f1 \f0 huvitub\f1 \f0 eriti\f1 \f0 arengu\f1 \f0 eba\'fchtlusest\f1 \f0 ja\f1 \f0 elutingimuste\f1 \f0 mitmekesisusest\f1 . \f0\'dcksk\'f5ik\f1 \f0 mis\f1 \f0 tasemel\f1 \f0 objekti\f1 \f0 uurides\f1 \f0 on\f1 \f0 oluline\f1 \f0 objekti\f1 \f0 liigestmine\f1 \f0 ja\f1 \f0 selle\f1 \f0 t\'fc\'fcpiliste\f1 \f0 tunnuste\f1 \f0 eraldamine\f1 .\par \f0\'dclaltoodud\f1 \f0 olatusliku\f1 \f0 valdkonna\f1 \f0 uurimisel\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 diferentssrunud\f1 \f0 iseseisvatesse\f1 \f0 harudesse\f1 , \f0 millest\f1 \f0 iga\'fchel\f1 \f0 on\f1 \f0 oma\f1 \f0 kitsas\f1 \f0 uurimisobjekt\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 1\f1 .\f0 2\f1 . \f0 koopia\f1 \f0 leht\f1 ). \f0 Traditsiooniliselt\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 jagatud\f1 \f0 regionaalseks\f1 \f0 ja\f1 \f0 harukondlikuks\f1 . \f0 Esimene\f1 \f0 suur\f1 \f0 r\'fchm\f1 \f0 sisaldab\f1 \f0 endas\f1 \f0 seega\f1 \f0 maade\f1 , \f0 v\'f6\'f6ndite\f1 , \f0 ookeanide\f1 \f0 piirkondade\f1 , \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 Aasia\f1 , \f0 uurimist\f1 . \f0 Teine\f1 \f0 r\'fchm\f1 \f0 liigendub\f1 \f0 omakorda\f1 \f0 paljudeks\f1 \f0 distsipliinideks\f1 , \f0 mis\f1 \f0 uurivad\f1 \f0 n\'e4htusi\f1 \f0\'fcle\'fcldse\f1 , \f0 s\'f5ltumata\f1 \f0 konkreetsest\f1 \f0 asupaigast\f1 . \f0 Toome\f1 \f0 siia\f1 \f0 n\'e4itena\f1 \f0 geomorfoloogia\f1 , \f0 klimatoloogia\f1 , \f0 linnade\f1 \f0 geograafia\f1 , \f0 p\'f5llukultuuride\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Omalaadne\f1 \f0\'fchendav\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'fcnteesiv\f1 \f0 teadusharu\f1 \f0 teise\f1 \f0 r\'fchma\f1 \f0 distsipliinidele\f1 \f0 on\f1 \f0 maastikuteadus\f1 , \f0 mis\f1 \f0 Ameerikas\f1 \f0 on\f1 \f0 traditsiooniliselt\f1 \f0 olnud\f1 \f0 rohkem\f1 \f0\'f6kos\'fcsteemikeskne\f1 , \f0 Euroopas\f1 \f0 aga\f1 \f0 maastikukeskne\f1 .\f0 Paljud\f1 \f0 teadlased\f1 \f0 ongi\f1 \f0 maastikuteaduse\f1 \f0 nimetanud\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 s\'fcnon\'fc\'fcmiks\f1 . \f0 Maastikuna\f1 \f0 k\'e4sitatakse\f1 \f0 siinjuures\f1 \f0 mitte\f1 \f0 ainult\f1 \f0 p\'f5llumajanduslikke\f1 \f0 avatud\f1 \f0 alasid\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 ka\f1 \f0 metsa\f1 , \f0 linnu\f1 \f0 jne\f1 ., \f0 lugedes\f1 \f0 kogu\f1 \f0 inimtegevuse\f1 \f0 antud\f1 \f0 paigas\f1 \f0 maastiku\f1 \f0 koostisosaks\f1 \f0 j\f1 \f0 avaadates\f1 \f0\'fchiskonnageograafilisi\f1 \f0 n\'e4htusi\f1 \f0 maastiku\f1 \f0 kontekstis\f1 .\par \f0 Geograafilisi\f1 \f0 uuringui\f1 \f0 iseloomustab\f1 \f0 kolm\f1 \f0 p\'f5hilist\f1 \f0 l\'e4henemisviisi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 sageli\f1 \f0 on\f1 \f0 omavahel\f1 \f0 kombineeritud\f1 . \f0 Need\f1 \f0 oleksid\f1 :\par \f0 1\f1 )\f0 Ruumiline\f1 \f0 anal\'fc\'fcs\f1 . \f0 Uurib\f1 \f0 n\'e4htuste\f1 \f0 territoriaalse\f1 \f0 leviku\f1 \f0 ja\f1 \f0 paiknemise\f1 \f0 seadusp\'e4rasusi\f1 (\f0 rahvastiku\f1 \f0 tihedus\f1 , \f0 osooniaukude\f1 \f0 suurus\f1 \f0 ja\f1 \f0 d\'fcnaamika\f1 \f0 jne\f1 .). \f0 Eesm\'e4rgiks\f1 \f0 on\f1 \f0 leida\f1 \f0 vastuseid\f1 \f0 k\'fcsimusele\f1 , \f0 miks\f1 \f0 mingi\f1 \f0 n\'e4htus\f1 \f0 on\f1 \f0 ruumiliselt\f1 \f0 paigutatud\f1 \f0 just\f1 \f0 nii\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 me\f1 \f0 teame\f1 .\par \f0 2\f1 )\f0\'d6koloogiline\f1 \f0 anal\'fc\'fcs\f1 . \f0 Uurib\f1 \f0 looduslike\f1 \f0 ja\f1 \f0 antropogeensete\f1 \f0 protsesside\f1 \f0 vastastikust\f1 \f0 seost\f1 , \f0 koosm\'f5ju\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'f5ltuvusi\f1 \f0\'fche\f1 \f0 maastikulise\f1 \f0 rajooni\f1 \f0 piires\f1 . \f0 N\'e4itena\f1 \f0 olgu\f1 \f0 toodud\f1 \f0 veeringe\f1 \f0 uurimine\f1 \f0 j\f1 \f0 aselle\f1 \f0 s\'f5ltuvus\f1 \f0 maakasutusest\f1 , \f0 v\'e4etamisest\f1 \f0 jne\f1 .\par \f0 3\f1 )\f0 Regionaalne\f1 \f0 kompleksanal\'fc\'fcs\f1 . \f0 Siin\f1 \f0\'fchendatakse\f1 \f0 eelneva\f1 \f0 kahe\f1 \f0 l\'e4henemisviisi\f1 \f0 ideoloogia\f1 , \f0 eraldades\f1 \f0 k\'f5igepealt\f1 \f0 piirkonnad\f1 , \f0 milles\f1 \f0 antud\f1 \f0 n\'e4htusi\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 uurida\f1 \f0 ja\f1 \f0 omavahel\f1 \f0 v\'f5rrelda\f1 \f0 ja\f1 \f0 seoste\f1 \f0 selgitamine\f1 \f0 toimub\f1 \f0 juba\f1 \f0 aine\f1 -, \f0 energia\f1 - \f0 jt\f1 . \f0 voogude\f1 \f0 uurimise\f1 \f0 kaudu\f1 , \f0 mis\f1 \f0\'fchendavad\f1 \f0 erinevaid\f1 \f0 territooriume\f1 .\par \f0 P\f1 .\f0 Haggett\f1 \f0 loeb\f1 \f0 oma\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 teaduste\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 k\'e4sitluse\f1 \f0 eeliseks\f1 \f0 asjaolu\f1 , \f0 et\f1 \f0 selles\f1 \f0 tehakse\f1 \f0 panus\f1 \f0 looduslike\f1 \f0 ja\f1 \f0 antropogeensete\f1 \f0 elementide\f1 \f0\'fchisjoontele\f1 , \f0 samal\f1 \f0 ajal\f1 \f0 kui\f1 \f0 traditsioonilises\f1 \f0 k\'e4sitluses\f1 \f0 r\'f5hutatakse\f1 \f0 nende\f1 \f0 erijooni\f1 .\par \f0 Ajaloo\f1 \f0 k\'e4igus\f1 \f0 on\f1 \f0 olnud\f1 \f0 perioode\f1 , \f0 kus\f1 \f0 populaarsemad\f1 \f0 on\f1 \f0\'fched\f1 \f0 meetodid\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'e4henemisviisid\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 siis\f1 \f0 hiljem\f1 \f0 on\f1 \f0 vaheldunud\f1 \f0 teistega\f1 . \f0 Regionaalk\'fcsimused\f1 \f0 olid\f1 \f0 moes\f1 \f0 1930\f1 . \f0 aastatel\f1 , \f0 ruumiline\f1 \f0 anal\'fc\'fcs\f1 \f0 1950\f1 -\f0 1960\f1 -\f0 ndatel\f1 \f0 aastatel\f1 . \f0 Viimane\f1 \f0 on\f1 \f0 andnud\f1 \f0 aluse\f1 \f0 ka\f1 \f0 uuele\f1 \f0 teadusharule\f1 \b\f0 maastiku\'f6koloogiale\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 uurib\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 populatsioonide\f1 , \f0 aine\f1 \f0 ja\f1 \f0 energia\f1 \f0 jaotust\f1 \f0 maastikus\f1 , \f0 maastike\f1 \f0 ajalist\f1 \f0 ja\f1 \f0 ruumilist\f1 \f0 mitmekesisust\f1 \f0 ning\f1 \f0 selle\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \f0 biootilistele\f1 \f0 ja\f1 \f0 abiootilistele\f1 \f0 protsessidele\f1 .\par \par \f0\tab\b 1\f1 .\f0 3\f1 . \f0 TEOORIA\f1 \f0 JA\f1 \f0 GEOGRAAFIATEADUS\b0\par \par Geograafia\f1 \f0 laiahaardelisuse\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 on\f1 \f0 seda\f1 \f0 keerulist\f1 \f0 teadusharude\f1 \f0 kompleksi\f1 \f0 h\'f5lmavate\f1 \f0 teoreetiliste\f1 \f0 kontseptsioonide\f1 \f0 loomine\f1 \f0 raske\f1 \f0\'fclesanne\f1 . \f0 Paljud\f1 \f0 autorid\f1 \f0 ongi\f1 \f0 v\'e4itnud\f1 , \f0 et\f1 \f0 geograafial\f1 \f0 puudub\f1 \f0 oma\f1 \f0 teooria\f1 , \f0 et\f1 \f0 ta\f1 \f0 kasutab\f1 \f0 vaid\f1 \f0 teiste\f1 \f0 fundamentaalteaduste\f1 \f0 saavutusi\f1 .\par \f0 Tartu\f1 \f0\'dclikooli\f1 \f0 professor\f1 \f0 S\f1 .\f0 N\'f5mmik\f1 \f0 oli\f1 \f0 veendunud\f1 , \f0 et\f1 \f0 geograafiateadusel\f1 \f0 ei\f1 \f0 puudu\f1 \f0 oma\f1 \f0 teooria\f1 . \f0 Tema\f1 \f0 k\'e4sitluse\f1 \f0 kohaselt\f1 \f0 muutub\f1 \f0 geograaafias\f1 \f0 viimasel\f1 \f0 ajal\f1 \f0 paradigma\f1 \f0 oma\f1 \f0 objekti\f1 \f0 s\'fcsteemse\f1 \f0 tunnetamise\f1 \f0 suunas\f1 . \f0 Sellel\f1 \f0 alal\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafias\f1 \f0 m\'f5ndagi\f1 \f0 tehtud\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 on\f1 \f0 veel\f1 \f0 palju\f1 \f0 teha\f1 \f0 ja\f1 \f0 seda\f1 \f0 eriti\f1 \f0 siis\f1 , \f0 kui\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 tahab\f1 \f0 k\'e4tte\f1 \f0 v\'f5ita\f1 \f0 v\'e4\'e4rikat\f1 \f0 kohta\f1 \f0 teiste\f1 \f0 teaduste\f1 \f0 sesas\f1 , \f0 tehab\f1 \f0 eksisteerida\f1 \f0 ja\f1 \f0 areneda\f1 . \f0 D\f1 .\f0 Harvey\f1 , \f0 B\f1 .\f0 Berry\f1 , \f0 J\f1 .\f0 Blaut\f1 \f0 jt\f1 . \f0 v\'e4idavad\f1 , \f0 et\f1 \f0 just\f1 \f0 spetsiaalsete\f1 \f0 teooriate\f1 \f0 v\'e4lja\'f6\'f6tamine\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 seletavad\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 n\'e4htuste\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 , \f0 saab\f1 \f0 kindlustada\f1 \f0 geograafiateaduse\f1 \f0 s\'f5ltumatuse\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 seisukohta\f1 \f0 jagavad\f1 \f0 ka\f1 \f0 eesti\f1 \f0 geograafid\f1 .\par \f0 Geograafia\f1 \f0 teooria\f1 \f0 peab\f1 \f0 eriti\f1 \f0 silmas\f1 \f0 pidama\f1 \f0 oma\f1 \f0 objekti\f1 \f0 ruumilisust\f1 \f0 ja\f1 \f0 aine\f1 \f0 s\'fcnteetilisust\f1 . \f0 D\f1 .\f0 Harvey\f1 \f0 kirjutab\f1 , \f0 et\f1 \f0 olemasolevaid\f1 \f0 teoreetilisi\f1 \f0 kontseptsioone\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 kokku\f1 \f0 v\'f5tta\f1 \f0 j\'e4rgnevalt\f1 : \f0 need\f1 \f0 on\f1 \f0 territoriaalne\f1 \f0 diferentseerimine\f1 , \f0 maastikkude\f1 \f0 teema\f1 , \f0 inimese\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcmbritseva\f1 \f0 keskkonna\f1 \f0 suhted\f1 (\f0\'f6koloogiline\f1 \f0 teema\f1 ), \f0\'fchiskonna\f1 \f0 territoriaalne\f1 \f0 organiseerimine\f1 , \f0 s\'fcsteemne\f1 \f0 juurdeminek\f1 \f0 ja\f1 \f0 modelleerimine\f1 . \f0 N\'fc\'fcdisaegse\f1 \f0 geos\'fcsteemse\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 v\'e4ljaarendamisel\f1 \f0 on\f1 \f0 olulised\f1 \f0 ka\f1 \f0 vene\f1 \f0 geograafide\f1 \f0 D\f1 . \f0 Armandi\f1 , \f0 J\f1 .\f0 Issat\'9aenko\f1 , \f0 V\f1 .\f0 Sot\'9aava\f1 \f0 jt\f1 . \f0 t\'f6\'f6d\f1 .\par \f0 Ei\f1 \f0 saa\f1 \f0 mingil\f1 \f0 juhul\f1 \f0 v\'e4ita\f1 , \f0 et\f1 \f0\'fcksnes\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 autorite\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 teooriad\f1 \f0 oleksid\f1 \f0 nimetamisv\'e4\'e4rsed\f1 . \f0 On\f1 \f0 veel\f1 \f0 palju\f1 \f0 kontseptsioone\f1 , \f0 nii\f1 \f0 loodus\f1 - \f0 kui\f1 \f0\'fchiskonnageograafia\f1 \f0 alal\f1 , \f0 mis\f1 \f0 arenevad\f1 \f0 s\'fcsteemse\f1 -\f0 s\'fcnteetilise\f1 \f0 paradigma\f1 \f0 alusel\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'e4idavad\f1 \f0 olulisi\f1 \f0 funktsioone\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 arengus\f1 .\par \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 geograafiateaduses\f1 \f0 leiame\f1 \f0 terve\f1 \f0 rea\f1 \f0 mitmesuguseid\f1 \f0 teoreetilisi\f1 \f0 kontseptsioone\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 terviklikku\f1 \f0 loodus\f1 - \f0 ja\f1 \f0\'fchiskonnageograafilist\f1 \f0 teooriat\f1 \f0 need\f1 \f0 ei\f1 \f0 moodusta\f1 .\par \f0 Geograafiateaduse\f1 \f0 teoorialt\f1 \f0 ootame\f1 :\f0 1\f1 )\f0 geograafia\f1 \f0 kui\f1 \f0 erilaadi\f1 \f0\'fchiskondlik\f1 -\f0 looduslikke\f1 \f0 ruums\'fcsteeme\f1 (\f0 geograafilisi\f1 \f0 suhteid\f1 ) \f0 uuriva\f1 \f0 teaduse\f1 \f0 olemuse\f1 \f0 teadvustamist\f1 , \f0 2\f1 )\f0 selle\f1 \f0 s\'fcsteemse\f1 \f0 struktuuri\f1 , \f0 metodoloogia\f1 (\f0\'fcldiste\f1 \f0 maailmavaateliste\f1 \f0 juurdeminekute\f1 \f0 m\'f5istete\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 ja\f1 \f0 konkreetsete\f1 \f0 uurimismeetodite\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 arengu\f1 \f0 seadusp\'e4rasuste\f1 \f0 terviklikku\f1 \f0 m\'f5testamist\f1 . \f0 Geograafiateaduse\f1 \f0 teooria\f1 \f0 peab\f1 \f0 aitama\f1 \f0 tunnetada\f1 \f0 looduse\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fchiskonna\f1 \f0 ajalis\f1 -\f0 ruumilise\f1 \f0 arengu\f1 \f0 fundamentaalseid\f1 \f0 seadusi\f1 \f0 ja\f1 \f0 lahendada\f1 \f0\'fchiskonna\f1 \f0 territoriaalse\f1 \f0 organiseerimise\f1 \f0 praktilisi\f1 \f0\'fclesandeid\f1 .\par \par \f0\tab\b 1\f1 .\f0 4\f1 . \f0 GEOGRAAFIA\f1 \f0 SEOS\f1 \f0 TEISTE\f1 \f0 TEADUSTEGA\par \par \b0 Geograafia\f1 \f0 kasutab\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 paljude\f1 \f0 teaduste\f1 \f0 ideid\f1 \f0 ja\f1 \f0 meetodeid\f1 . \f0 Piltlikult\f1 \f0\'f6eldes\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 toitub\f1 \f0 ka\f1 \f0 teiste\f1 \f0 teaduste\f1 \f0 saavutustest\f1 . \f0\'dchel\f1 \f0 kitsamal\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 alljaotusel\f1 (\f0 n\'e4it\f1 . \f0 poliitiline\f1 \f0 geograafia\f1 ) \f0 on\f1 \f0 terve\f1 \f0 rida\f1 \f0 teadusi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 toetuvad\f1 \f0 p\'f5hidistsipliini\f1 . \f0 Meie\f1 \f0 n\'e4ites\f1 \f0 siis\f1 \f0 majandusgeograafia\f1 , \f0 ruumiteooria\f1 , \f0 maade\f1 \f0 teadus\f1 , \f0 majanduse\f1 \f0 territoriaalne\f1 \f0 organiseerimine\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Sellist\f1 \f0 geograafiateaduste\f1 \f0 organisatsiooni\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 v\'e4ljendada\f1 \f0 k\'e4rjelaadse\f1 \f0 struktuurina\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 1\f1 .\f0 3\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Rohkete\f1 \f0 sidemete\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'f5ltuvuste\f1 \f0 olemasolu\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 k\'e4rjes\f1 \f0 ongi\f1 \f0 andnud\f1 \f0 uurijatele\f1 \f0 aluse\f1 \f0 iseloomustada\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 kui\f1 \b\f0 teaduste\f1 \f0 suhetest\b0\f1 . \f0 Eestis\f1 \f0 on\f1 \f0 professor\f1 \f0 U\f1 .\f0 Mereste\f1 \f0 v\'f5rrelnud\f1 \f0 geograafiat\f1 \f0 lillevaasiga\f1 , \f0 mis\f1 \f0 hoiab\f1 \f0 koos\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 paljusid\f1 \f0 iseseisvaid\f1 , \f0 eri\f1 \f0 liiki\f1 \f0 lilli\f1 . \f0 Geograafilise\f1 \f0 suhte\f1 \f0 defineerimine\f1 \f0 ja\f1 \f0 lahtim\'f5testamine\f1 \f0 on\f1 \f0 eeste\f1 \f0 teoreetilise\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 t\'e4helepanuv\'e4\'e4rseim\f1 \f0 saavutus\f1 .\par \f0 Geograafia\f1 \f0 vahekord\f1 \f0 teda\f1 \f0 toitvate\f1 \f0 teadustega\f1 \f0 on\f1 \f0 olnud\f1 \f0 ajaloos\f1 \f0 erinev\f1 . \f0 Suurte\f1 \f0 maadeavastuste\f1 \f0 perioodil\f1 \f0 tegid\f1 \f0 geograafid\f1 \f0 oma\f1 \f0 uurimist\'f6\'f6\f1 \f0 k\'f5rval\f1 \f0 olulisi\f1 \f0 avastusi\f1 \f0 ka\f1 \f0 etnograafias\f1 , \f0 meteoroloogias\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Hiljem\f1 , \f0 nende\f1 \f0 teaduste\f1 \f0 arenemisel\f1 , \f0 ei\f1 \f0 olnud\f1 \f0 geograafide\f1 \f0 roll\f1 \f0 enam\f1 \f0 nii\f1 \f0 oluline\f1 , \f0 kuna\f1 \f0 s\'fcvenev\f1 \f0 spetsialiseerumine\f1 \f0 n\'f5udis\f1 \f0 v\'e4ge\f1 \f0 kitsast\f1 \f0 l\'e4henemist\f1 . \f0 Ometi\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafiline\f1 \f0 m\'f5tlemine\f1 \f0 hiljem\f1 \f0 taas\f1 \f0 p\'e4evakorda\f1 \f0 kerkinud\f1 \f0 koos\f1 \f0 vajadusega\f1 \f0 m\'f5tesstada\f1 \f0 iseseisvate\f1 \f0 distsipliinide\f1 \f0 omavahelisi\f1 \f0 suhteid\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'f5ltuvusi\f1 . \f0 Kasv\'f5i\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 etnograafilise\f1 \f0 kombestiku\f1 \f0 kujunemise\f1 \f0 s\'f5ltuvust\f1 \f0 kohalikust\f1 \f0 kliimast\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 mastaabis\f1 \f0 hoopist\'fckkis\f1 \f0 kliima\f1 \f0 s\'f5ltuvusi\f1 \f0 inimtegevusest\f1 .\par \par \f0\tab\b 1\f1 .\f0 5\f1 . \f0 GEOGRAAFILISED\f1 \f0 AVASTUSED\par \par \b0 M\'f5istele\f1 \f0 geograafiline\f1 \f0 avastus\f1 \f0 ei\f1 \f0 leia\f1 \f0 me\f1 \f0 s\'f5naraamatutest\f1 \f0\'fchest\f1 \f0 seletust\f1 . \f0 Et\f1 \f0 paljude\f1 \f0 vanemate\f1 \f0 kultuuride\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 egiptlaste\f1 , \f0 sumerite\f1 , \f0 hiinlaste\f1 \f0 jt\f1 . \f0 teadmised\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 vallas\f1 \f0 on\f1 \f0 meieni\f1 \f0 s\'e4ilinud\f1 \f0 l\'fcnklikena\f1 , \f0 siis\f1 \f0 seostatakse\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 avastustega\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 Euroopast\f1 \f0 viimasel\f1 \f0 aastatuhandel\f1 \f0 l\'e4htunud\f1 \f0 uurimisretki\f1 . \f0 Harva\f1 \f0 avastasid\f1 \f0 aga\f1 \f0 eurooplased\f1 \f0 inimt\'fchja\f1 \f0 maa\f1 , \f0 pigem\f1 \f0 oli\f1 \f0 vastupidi\f1 , \f0 mist\'f5ttu\f1 \f0 esmakirjeldaja\f1 \f0 isiku\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 ekspeditsiooni\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 vaielda\f1 \f0 l\'f5putult\f1 . \f0 Maakera\f1 \f0 avastusajalugu\f1 \f0 seostub\f1 \f0 tihedalt\f1 \f0\'fchiskonna\f1 \f0\'fcldise\f1 \f0 arenguga\f1 , \f0 ent\f1 \f0 paras\f1 \f0 annus\f1 \f0 m\'e4\'e4ramatust\f1 \f0 on\f1 \f0 siin\f1 \f0 ometigi\f1 . \f0 Ekspeditsioone\f1 \f0 ja\f1 \f0 avasturetki\f1 \f0 on\f1 \f0 tagant\f1 \f0 t\'f5uganud\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 kaubanduslik\f1 -\f0 poliitilised\f1 \f0 huvid\f1 , \f0 hilisemal\f1 \f0 ajal\f1 \f0 muutus\f1 \f0 prevalveerivaks\f1 \f0 juba\f1 \f0 teaduslik\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 ka\f1 \f0 isiklik\f1 \f0 uudishimu\f1 . \f0 K\'f5ik\f1 \f0 see\f1 \f0 kombineerituna\f1 \f0 Suure\f1 \f0\'d5nne\f1 \f0 ja\f1 \f0 Juhusega\f1 \f0 ongi\f1 \f0 igale\f1 \f0 avastusloole\f1 \f0 lisanud\f1 \f0 ainukodsust\f1 \f0 ja\f1 \f0 isikup\'e4ra\f1 . \f0 V\'f5ib\f1 \f0 vaid\f1 \f0 oletada\f1 , \f0 kui\f1 \f0 palju\f1 \f0 geograafilisi\f1 \f0 avastusi\f1 \f0 pole\f1 \f0 n\'f6\f1 . \f0 kaubaks\f1 \f0 l\'e4inud\f1 \f0 v\'e4hese\f1 \f0 reklaami\f1 \f0 ja\f1 \f0 ebapiisava\f1 \f0 auahnuse\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 . \f0 Suurematel\f1 \f0 riikidel\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalused\f1 \f0 m\'f5istagi\f1 \f0 paremad\f1 \f0\'fchte\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 teist\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 uurimisretke\f1 \f0 korraldadaja\f1 \f0 ka\f1 \f0 hiljem\f1 \f0 propageerida\f1 . \f0 Vastasseis\f1 \f0\'fche\f1 \f0 ja\f1 \f0 teise\f1 \f0 suurv\'f5imu\f1 \f0 vahel\f1 \f0 avastuste\f1 \f0 prioriteetsuse\f1 \f0 asjus\f1 \f0 on\f1 \f0 tihti\f1 \f0 ka\f1 \f0 ideoloogilise\f1 \f0 varjundiga\f1 . \f0 Meenutame\f1 \f0 vaid\f1 \f0 Venemaa\f1 \f0 ja\f1 \f0 L\'e4\'e4ne\f1 \f0 geograafide\f1 \f0 vaidlusi\f1 \f0 Antarktika\f1 \f0 avastamise\f1 \f0\'fcle\f1 .\par \f0 Kui\f1 \f0 tasapinnaline\f1 \f0 maakera\f1 \f0 kirjeldamine\f1 \f0 on\f1 \f0 eriti\f1 \f0 satelliit\'fclesv\'f5tete\f1 \f0 ajastul\f1 \f0 t\'f5esti\f1 \f0 l\'f5ppenud\f1 , \f0 siis\f1 \f0 avastusi\f1 \f0 n\'e4ib\f1 \f0 j\'e4tkuvat\f1 \f0 siiani\f1 \f0 just\f1 \f0 Maa\f1 \f0 S\'fcgavamates\f1 \f0 sf\'e4\'e4rides\f1 \f0 ning\f1 \f0 k\'f5rgemates\f1 \f0\'f5hukihtides\f1 - \f0 atmosf\'e4\'e4ris\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 avastused\f1 \f0 on\f1 \f0 mineviku\f1 \f0 omadega\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 erimastaabilised\f1 , \f0 nende\f1 \f0 kaudu\f1 \f0 kirjeldatakse\f1 \f0 Maa\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 sf\'e4\'e4ride\f1 \f0 d\'fcnaamikat\f1 \f0 ja\f1 \f0 keerukaid\f1 \f0\'fcleminekuid\f1 . \f0 Mida\f1 \f0 edasi\f1 , \f0 seda\f1 \f0 enam\f1 \f0 n\'f5uab\f1 \f0 avatuste\f1 \f0 tegeimne\f1 \f0 finantskulutusi\f1 \f0 ja\f1 \f0 seega\f1 \f0 on\f1 \f0 need\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 vaid\f1 \f0 ridaste\f1 \f0 riikide\f1 \f0 ettev\'f5tmised\f1 . \f0 Ent\f1 \f0 alustame\f1 \f0 p\'f5gusa\f1 \f0\'fclevaatega\f1 \f0 ajaloost\f1 .\par \f0 Aktiivsele\f1 \f0 meres\'f5iduajastule\f1 \f0 eelnenud\f1 \f0 maadeuurijaist\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 eriti\f1 \f0 esile\f1 \f0 t\'f5sta\f1 \f0 foiniiklasi\f1 . \f0 T\'e4nase\f1 \f0 Liivanoni\f1 \f0 ja\f1 \f0 Sppria\f1 \f0 aladel\f1 \f0 paiknenud\f1 \f0 Foiniikia\f1 \f0 oli\f1 \f0 III\f1 \f0 at\f1 \f0 keskel\f1 \f0 e\f1 .\f0 Kr\f1 . \f0 alates\f1 \f0 tulemuslikum\f1 \f0 meres\'f5idumaa\f1 \f0 pea\f1 \f0 kahe\f1 \f0 aastatuhande\f1 \f0 v\'e4ltel\f1 . \f0 Nii\f1 \f0 ulatusid\f1 \f0 foiniiklaste\f1 \f0 kaubanduskolooniad\f1 \f0 k\'f5ikjale\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 terve\f1 \f0 Vahemere\f1 \f0 ning\f1 \f0 nende\f1 \f0 avastusretked\f1 \f0 P\'f5hjamere\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 Aafrika\f1 \f0 reisideni\f1 . \f0 Neist\f1 \f0 viimane\f1 \f0 leidis\f1 \f0 aset\f1 \f0 u\f1 . \f0 595\f1 \f0 e\f1 .\f0 Kr\f1 . \f0 ja\f1 \f0 l\'e4ks\f1 \f0 aega\f1 \f0 tervelt\f1 \f0 kaks\f1 \f0 tuhat\f1 \f0 aastat\f1 \f0 enne\f1 , \f0 kui\f1 \f0 seda\f1 \f0 portugallaste\f1 \f0 poolt\f1 \f0 korrati\f1 . \f0 Foiniiklased\f1 \f0 olid\f1 \f0 teadaolevalt\f1 \f0 ka\f1 \f0 esimesed\f1 \f0 Vahemerelt\f1 \f0 l\'e4htunud\f1 \f0 meres\'f5itjaad\f1 , \f0 kes\f1 \f0\'fcletasid\f1 \f0 ekvaatori\f1 .\par \f0 Kreeka\f1 \f0 ja\f1 \f0 Rooma\f1 \f0 riik\f1 \f0\'f5ppisid\f1 \f0 koloniaalvallutuste\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcksikekspeditsioonide\f1 \f0 k\'e4igus\f1 \f0 tundma\f1 \f0 kogu\f1 \f0 L\'f5una\f1 -\f0 Euroopat\f1 \f0 ja\f1 \f0 Aasiat\f1 . \f0 Tollest\f1 \f0 perioodist\f1 \f0 p\'e4rinevad\f1 \f0 esimesed\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 kaardid\f1 \f0\'fcldse\f1 (\f0 Anakasimandra\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 ajastu\f1 \f0 suursaavutus\f1 \f0 on\f1 \f0 Ptolemaiose\f1 \f0 maailmakaart\f1 \f0 II\f1 \f0 sajandist\f1 . \f0 Vaidlustes\f1 \f0 maakera\f1 \f0 kuju\f1 \f0 ja\f1 \f0 suuruse\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 taandus\f1 \f0 antiikne\f1 \f0 ettekujutus\f1 \f0 Maast\f1 \f0 kui\f1 \f0 kerast\f1 . \f0 Selle\f1 \f0 asemel\f1 \f0 usuti\f1 \f0 lapiku\f1 \f0 ketta\f1 \f0 kujusse\f1 , \f0 mis\f1 \f0 oli\f1 \f0 kinnitatud\f1 \f0 vete\f1 \f0 kohale\f1 \f0 ja\f1 \f0 kaetud\f1 \f0 kristallist\f1 \f0 taevakupliga\f1 .\par \f0 Viikingid\f1 \f0 korraldasid\f1 \f0 suuremaid\f1 \f0 avasturetki\f1 \f0 P\'f5hja\f1 -\f0 Atlandile\f1 . \f0 Alates\f1 \f0 8\f1 . \f0 sajandist\f1 \f0 j\'e4\'e4b\f1 \f0 nende\f1 \f0 kontosse\f1 \f0 Island\f1 (\f0 759\f1 .\f0 a\f1 .), \f0 Gr\'f6\'f6nimaa\f1 (\f0 981\f1 .\f0 a\f1 .) \f0 ja\f1 \f0 P\'f5hja\f1 -\f0 Ameerika\f1 (\f0 u\f1 .\f0 1000\f1 . \f0 a\f1 .) \f0 avastamine\f1 \f0 ja\f1 \f0 hilisem\f1 \f0 koloniseerimine\f1 . \f0 Koos\f1 \f0 viikingite\f1 \f0\'fclev\'f5imu\f1 \f0 taandumisega\f1 \f0 merel\f1 \f0 ja\f1 \f0 kliima\f1 \f0 globaalse\f1 \f0 jahenemisega\f1 \f0 j\'e4id\f1 \f0 viimatinimetatud\f1 \f0 kolooniad\f1 \f0 14\f1 . \f0 sajandil\f1 \f0 taas\f1 \f0 t\'fchjaks\f1 \f0 ning\f1 \f0 hulk\f1 \f0 meres\'f5itjaile\f1 \f0 olulisi\f1 \f0 teadmisi\f1 \f0 langes\f1 \f0 unustusse\f1 . \f0 Teadaolevalt\f1 \f0 baseerus\f1 \f0 viikingite\f1 \f0 s\'f5iduoskus\f1 \f0 rohkem\f1 \f0 tehnikal\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcksikute\f1 \f0 meres\'f5itjate\f1 \f0 vaprusel\f1 , \f0 v\'e4hemal\f1 \f0 kaartidel\f1 \f0 ja\f1 \f0 muul\f1 \f0 talletataval\f1 \f0 informatsioonil\f1 . \f0 Vaid\f1 \f0 arheoloogilised\f1 \f0 leiud\f1 \f0 t\'f5endavad\f1 \f0 viikingite\f1 \f0 j\'f5udmist\f1 \f0 Ameerika\f1 \f0 Suure\f1 -\f0 J\'e4rvestiku\f1 \f0 piirkonda\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'e4hemalt\f1 \f0 12\f1 \f0 kiriku\f1 \f0 p\'fcstitamist\f1 \f0 Gr\'f6\'f6nimaale\f1 . \f0 Leif\f1 \f0 Erikssoni\f1 \f0 kui\f1 \f0 Ameerkia\f1 \f0 esmaavastaja\f1 \f0 m\'e4lestusm\'e4rk\f1 \f0 rajati\f1 \f0 Bostonisse\f1 \f0 1886\f1 . \f0 a\f1 ., \f0 ometi\f1 \f0 p\'e4lvib\f1 \f0 Kolumbus\f1 \f0 siiamaani\f1 \f0 esmaavastaja\f1 \f0 tiitli\f1 , \f0 seda\f1 \f0 just\f1 \f0 t\'e4nu\f1 \f0 s\'e4ilinud\f1 \f0 informatsioonile\f1 , \f0 reisip\'e4evikuile\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'e4rkmetele\f1 .\par \f0 Araablastel\f1 \f0 on\f1 \f0 suuri\f1 \f0 teeneid\f1 \f0 kontinendi\f1 \f0 siseosa\f1 \f0 esmakirjeldamisel\f1 . \f0 Marokolast\f1 \f0 Ibn\f1 \f0 Batuutat\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 sageli\f1 \f0 Magalhaesile\f1 \f0 eelnenud\f1 \f0 perioodi\f1 \f0 suurimaks\f1 \f0 maadeavastajak\f1 . \f0 Peaaegu\f1 \f0 24\f1 \f0 aastat\f1 \f0 v\'e4ldanud\f1 \f0 retkel\f1 \f0 l\'e4bis\f1 \f0 ta\f1 \f0 rohkem\f1 \f0 kui\f1 \f0 120\f1 \f0 000\f1 \f0 km\f1 \f0 ja\f1 \f0 kogus\f1 \f0 hindamatu\f1 \f0 v\'e4\'e4rtusega\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 ja\f1 \f0 etnograafilist\f1 \f0 materjali\f1 . \f0 V\'f5rreldes\f1 \f0 Ptolemaiosega\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5rgem\f1 \f0 tase\f1 \f0 ka\f1 \f0 Al\f1 -\f0 Idrisi\f1 \f0 ja\f1 \f0 Ibn\f1 \f0 Al\f1 -\f0 Vardi\f1 \f0 kaartidel\f1 . \f0 Neist\f1 \f0 esimene\f1 \f0 on\f1 \f0 oma\f1 \f0 1154\f1 . \f0 a\f1 . \f0 valminud\f1 \f0 3\f1 ,\f0 5x1\f1 ,\f0 5\f1 \f0 m\f1 \f0 suurusele\f1 \f0 h\'f5beplaadile\f1 \f0 graveeritud\f1 \f0 maailmakaardil\f1 \f0 m\'e4rkinud\f1 \f0 ka\f1 \f0 mitu\f1 \f0 Eesti\f1 \f0 asustatud\f1 \f0 punkti\f1 , \f0 s\f1 .\f0 h\f1 . \f0 Tallinn\f1 (\f0 Koluvan\f1 ). \f0 Sise\f1 -\f0 Aasia\f1 \f0 avastamisel\f1 \f0 olid\f1 \f0 t\'e4htsad\f1 \f0 mitmed\f1 \f0 kaupmeeste\f1 \f0 reisid\f1 :\f0 Carpin\f1 ,\f0 Rubruguis\f1 , \f0 Marco\f1 \f0 Polo\f1 , \f0 A\f1 . \f0 Nikitin\f1 .\par \f0 15\f1 .\f0 saj\f1 . \f0 l\'f5pus\f1 \f0 algas\f1 \f0 nn\f1 . \f0 suurte\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 avastuste\f1 \f0 ajastu\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kestis\f1 \f0 17\f1 . \f0 saj\f1 . \f0 keskpaigani\f1 . \f0 Otsa\f1 \f0 tegid\f1 \f0 lahti\f1 \f0 portugallased\f1 , \f0 kelle\f1 \f0 j\'e4rjepidevaid\f1 \f0 retki\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 Aafrika\f1 \f0 kontinendi\f1 \f0 kroonis\f1 \f0 Vasco\f1 \f0 da\f1 \f0 Gama\f1 \f0 j\'f5udmine\f1 \f0 Indiasse\f1 \f0 1488\f1 . \f0 a\f1 . \f0 Otside\f1 \f0 mereteed\f1 \f0 Ida\f1 -\f0 Aasiasse\f1 (\f0 t\'e4psemalt\f1 \f0 Jaapanisse\f1 ) \f0 j\'f5udis\f1 \f0 genualane\f1 \f0 Kolumbus\f1 \f0 1492\f1 . \f0 a\f1 . \f0 L\'e4\'e4ne\f1 -\f0 India\f1 \f0 saarestikku\f1 , \f0 Bahama\f1 \f0 saartele\f1 . \f0 Hispaanlaste\f1 \f0 kolonisatsioon\f1 \f0 Ameerikasse\f1 \f0 vallandus\f1 \f0 tohutu\f1 \f0 hooga\f1 . \f0 Juba\f1 \f0 j\'e4rgmisel\f1 \f0 aastal\f1 \f0 peale\f1 \f0 Kolumbuse\f1 \f0 naasmist\f1 \f0 Hispaaniassel\'e4kitati\f1 \f0 teele\f1 \f0 17\f1 \f0 uut\f1 \f0 laeva\f1 . \f0 Portugallased\f1 \f0 j\'e4id\f1 \f0 valitsema\f1 \f0 Aafrika\f1 \f0 ja\f1 \f0 India\f1 \f0 ookeani\f1 \f0 piirkonda\f1 , \f0 hispaania\f1 \f0 konkistatoorid\f1 \f0 allutasid\f1 \f0 endale\f1 \f0 Kesk\f1 -\f0 Ameerika\f1 . \f0 1519\f1 -\f0 22\f1 \f0 sooritasid\f1 \f0 F\f1 . \f0 de\f1 \f0 Magalhaes\f1 \f0 ja\f1 \f0 J\f1 .\f0 S\f1 . \f0 de\f1 \f0 Elcano\f1 \f0 esimese\f1 \f0\'fcmbermaailmareisi\f1 , \f0 t\'f5estades\f1 \f0 seega\f1 \f0 esmakordselt\f1 \f0 Vaikse\f1 \f0 ookeani\f1 \f0 olemasolu\f1 \f0 Ameerika\f1 \f0 ja\f1 \f0 Aasia\f1 \f0 vahel\f1 . \f0 Portugali\f1 \f0 ja\f1 \f0 Hispaania\f1 \f0 maadeavastajate\f1 \f0\ldblquote t\'f6\'f6jaotus\rdblquote\f1 \f0 oli\f1 \f0\'e4ra\f1 \f0 m\'e4\'e4ratud\f1 \f0 ka\f1 \f0 Rooma\f1 \f0 paavsti\f1 \f0\ldblquote Inter\f1 \f0 Cartera\f1 \f0\ldblquote\f1 \f0 l\'e4kituses\f1 , \f0 kus\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 avastatud\f1 \f0 saared\f1 \f0 ja\f1 \f0 maad\f1 \f0 l\'f5una\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'e4\'e4ne\f1 \f0 pool\f1 \f0 38\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 kuulutati\f1 \f0 Hispaaniale\f1 \f0 kuuluvaks\f1 . \f0 Palju\f1 \f0 t\'f5lgendamisv\'f5imalusi\f1 \f0 pakub\f1 \f0 k\'fcll\f1 \f0 meridiaanist\f1 \f0 l\'f5una\f1 \f0 suunas\f1 \f0 m\'e4\'e4ramine\f1 , \f0 ent\f1 \f0 see\f1 \f0 juhise\f1 \f0 ebakorrektsus\f1 \f0 maailmajagamist\f1 \f0 ei\f1 \f0 seganud\f1 : \f0 kogu\f1 \f0 Ameerika\f1 \f0 kontinendi\f1 , \f0 v\f1 .\f0 a\f1 . \f0 Brasiilia\f1 , \f0 h\'f5ivasid\f1 \f0 hispaanlased\f1 . \f0 Teistel\f1 \f0 mererahvastel\f1 - \f0 inglastel\f1 , \f0 prantslastel\f1 , \f0 hollandlastel\f1 - \f0 tuli\f1 \f0 end\f1 \f0 sobitada\f1 \f0 juba\f1 \f0 jagatud\f1 \f0 ahtaksj\'e4\'e4vasse\f1 \f0 maailmaruumi\f1 , \f0 otsides\f1 \f0 l\'e4bis\'f5iduks\f1 \f0 veel\f1 \f0 avastamata\f1 \f0 saari\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'e4ilasid\f1 . \f0 16\f1 . \f0 sajandil\f1 \f0 oli\f1 \f0 nende\f1 \f0 riikide\f1 \f0 huvi\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 Loodev\'e4ila\f1 (\f0 meretee\f1 \f0 Atlandilt\f1 \f0 Vaiksesse\f1 \f0 ookeani\f1 \f0 piki\f1 \f0 Euraasia\f1 \f0 p\'f5hjarannikut\f1 ) \f0 avastamine\f1 . \f0 pikkade\f1 \f0 ponnistuste\f1 \f0 j\'e4rel\f1 \f0 said\f1 \f0 v\'e4ilad\f1 \f0 k\'fcll\f1 \f0 konkreetsed\f1 \f0 piirjooned\f1 , \f0 ent\f1 \f0 meres\'f5idutingimused\f1 \f0 on\f1 \f0 m\'f5lemas\f1 \f0 osutunud\f1 \f0 raskeks\f1 . \f0 Nii\f1 \f0 l\'e4bis\f1 \f0 Loodev\'e4ila\f1 \f0 esimesena\f1 \f0 idast\f1 \f0 l\'e4\'e4nde\f1 \f0 R\f1 . \f0 Amundsen\f1 \f0 laevaga\f1 \f0\ldblquote Gifa\rdblquote\f1 \f0 1903\f1 -\f0 06\f1 . \f0 aastal\f1 \f0 ning\f1 \f0 l\'e4\'e4nest\f1 \f0 itta\f1 \f0 H\f1 . \f0 Larsen\f1 \f0 laevaga\f1 \f0\ldblquote St\f1 . \f0 Roch\rdblquote\f1 \f0 1940\f1 -\f0 42\f1 .\f0 aastal\f1 . \f0 Kirdev\'e4ila\f1 \f0 l\'e4bis\f1 \f0 1878\f1 -\f0 79\f1 . \f0 a\f1 . \f0 esimesena\f1 \f0 norra\f1 \f0 meres\'f5itja\f1 \f0 E\f1 .\f0 E\f1 . \f0 Nordenski\'f6ld\f1 \f0 laevaga\f1 \f0\rdblquote Vega\rdblquote\f1 .\par \f0 Inglastel\f1 \f0 ja\f1 \f0 hollandlastel\f1 \f0 olid\f1 \f0 oma\f1 \f0 k\'f5rgperioodid\f1 ,\f0 mil\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 riigid\f1 \f0 maailmameredel\f1 \f0 domineerisid\f1 . \f0 Koos\f1 \f0 hispaanlastega\f1 (\f0 Torres\f1 ) \f0 viisid\f1 \f0 hollandlased\f1 (\f0 Tasman\f1 , \f0 Janszoon\f1 ) \f0 l\'f5pule\f1 \f0 Austraalia\f1 \f0 mandri\f1 \f0 piirjoonte\f1 \f0 t\'e4psustamise\f1 (\f0 tookord\f1 \f0 veel\f1 \f0 Uus\f1 -\f0 Hollandi\f1 \f0 nime\f1 \f0 all\f1 ). \f0 Inglastel\f1 \f0 on\f1 \f0 arvel\f1 \f0 palju\f1 \f0 v\'e4iksemaid\f1 \f0\'fcksikavastusi\f1 ,\f0 nende\f1 \f0 meres\'f5itjad\f1 \f0 on\f1 \f0 kahtlematak\'f5ige\f1 \f0 rohkem\f1 \f0 n\f1 .\f0\'f6\f1 . \f0 musta\f1 \f0 t\'f6\'f6d\f1 \f0 teinud\f1 , \f0 ometi\f1 \f0 on\f1 \f0 nad\f1 \f0 suuremate\f1 \f0 avastuste\f1 \f0 puhul\f1 \f0 enamasti\f1 \f0 hilinenud\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 siis\f1 \f0 pole\f1 \f0 argumendid\f1 \f0 iisavalt\f1 \f0 vettpidavad\f1 . \f0 Kuulsaimal\f1 \f0 inglise\f1 \f0 meres\'f5itjal\f1 \f0 James\f1 \f0 Cookil\f1 \f0 on\f1 \f0 siiski\f1 \f0 aukartus\'e4ratav\f1 \f0 teenistuleht\f1 : \f0 esimene\f1 \f0 nii\f1 \f0 Arktikas\f1 \f0 kui\f1 \f0 Antarktikas\f1 , \f0 Antarktika\f1 \f0 mandri\f1 \f0 esmaoletaja\f1 , \f0 l\'f5unapolaarjoone\f1 \f0 esma\'fcletaja\f1 , \f0 kolme\f1 \f0\'fcmbermaailmareisi\f1 \f0 juht\f1 , \f0 mille\f1 \f0 k\'e4igus\f1 \f0 6\f1 \f0 korda\f1 \f0\'fcletati\f1 \f0 ekvaator\f1 , \f0 sadade\f1 \f0 saarte\f1 \f0 esmaavastaja\f1 \f0 eurooplastele\f1 .\par \f0 Samaaegselt\f1 \f0 t\'e4ienesid\f1 \f0 maakaardi\f1 \f0 ka\f1 \f0 sisemaa\f1 \f0 osas\f1 . \f0 17\f1 .\f0 sajandil\f1 , \f0 Venemaa\f1 \f0 ekstensiivse\f1 \f0 kasvu\f1 \f0 periodil\f1 , \f0 kirjeldasid\f1 \f0 venelased\f1 \f0 esmakordselt\f1 \f0 Kaug\f1 -\f0 Ida\f1 \f0 ja\f1 \f0 Siberi\f1 \f0 alasid\f1 , \f0 piiritledes\f1 \f0 Euraasiat\f1 \f0 ka\f1 \f0 selle\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 karmimast\f1 \f0 ilmakaarest\f1 . \f0\'dcldiselt\f1 \f0 aga\f1 \f0 j\'e4i\f1 \f0 kontinentide\f1 \f0 siseosa\f1 \f0 uurimine\f1 \f0 mitu\f1 \f0 sajandit\f1 \f0 maha\f1 \f0 maailmamere\f1 \f0 ja\f1 \f0 rannikualade\f1 \f0 uurimisest\f1 . \f0 Hiiglaslikud\f1 \f0 territooriumid\f1 , \f0 ligikaudu\f1 \f0 90\f1 % \f0 Aafrika\f1 \f0 ja\f1 \f0 Austraalia\f1 \f0 siseosast\f1 , \f0 said\f1 \f0 eurooplastele\f1 \f0 tuntuks\f1 \f0 alles\f1 \f0 19\f1 . \f0 sajandi\f1 \f0 jooksul\f1 (\f0 D\f1 . \f0 Livingstone\f1 , \f0 H\f1 .\f0 Stanley\f1 , \f0 H\f1 .\f0 Barth\f1 ).\par \f0 Vaieldavaks\f1 \f0 k\'fcsimuseks\f1 \f0 on\f1 \f0 j\'e4\'e4nud\f1 \f0 L\'f5unamandri\f1 - \f0 Antarktika\f1 - \f0 avastmine\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 J\f1 . \f0 Cook\f1 \f0 vaid\f1 \f0 oletas\f1 \f0 kontinendi\f1 \f0 olemasolu\f1 , \f0 siis\f1 \f0 Vene\f1 \f0 ekspeditsioon\f1 \f0 Eestist\f1 \f0 p\'e4rit\f1 \f0 meres\'f5itja\f1 \f0 F\f1 . \f0 Bellingshauseni\f1 \f0 juhtimisel\f1 \f0 j\'f5udis\f1 \f0 1820\f1 .\f0 a\f1 . \f0 liustikeni\f1 ,\f0 mille\f1 \f0 kirjeldamiseks\f1 \f0 kasutati\f1 \f0 terminit\f1 \f0 mandrij\'f5ed\f1 . \f0 Nimetust\f1 \f0 mandrij\'e4\'e4\f1 \f0 tollases\f1 \f0 venekeelepruugis\f1 \f0 kasutusel\f1 \f0 ei\f1 \f0 olnudki\f1 . \f0 Lingvistilises\f1 \f0 vaidluses\f1 \f0 on\f1 \f0 venelased\f1 \f0 tagantj\'e4rele\f1 \f0 siiski\f1 \f0 t\'f5estanud\f1 , \f0 et\f1 \f0 Bellingshausen\f1 \f0 viibis\f1 \f0 tegelikult\f1 \f0 mandriliustiku\f1 (\f0 Antarktika\f1 ) \f0 vahetus\f1 \f0 l\'e4heduses\f1 .\par \f0 Eriti\f1 \f0 Vene\f1 \f0 ekspeditsioonide\f1 \f0 koosseisus\f1 \f0 on\f1 \f0 olnud\f1 \f0 palju\f1 \f0 ka\f1 \f0 Eestist\f1 \f0 p\'e4rit\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 siin\f1 \f0 pikemalt\f1 \f0 elanud\f1 \f0 maadeavastajaid\f1 . \f0\'dcle\f1 \f0 kogu\f1 \f0 maakera\f1 \f0 on\f1 \f0 sadu\f1 \f0 kohanimesid\f1 - \f0 topon\'fc\'fcme\f1 ,\f0 milles\f1 \f0 on\f1 \f0 talletunud\f1 \f0 ka\f1 \f0 osake\f1 \f0 eesti\f1 \f0 meres\'f5idu\f1 - \f0 ja\f1 \f0 maadeavasatuse\f1 \f0 ajaloost\f1 .\f0 Kohalikule\f1 \f0 k\'f5nepruugile\f1 \f0 on\f1 \f0 need\f1 \f0 sageli\f1 \f0 v\'f5\'f5rad\f1 , \f0 Eestis\f1 \f0 aga\f1 \f0 omavad\f1 \f0 kindlat\f1 \f0 vastet\f1 \f0 m\'f5isahoone\f1 , \f0 nimelise\f1 \f0 arhiivifondi\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 perekonnarahula\f1 \f0 n\'e4ol\f1 . \f0 Olgu\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 siin\f1 \f0 vaid\f1 \f0 Baeri\f1 , \f0 Wrangeli\f1 ,\f0 Middendorfi\f1 \f0 nimed\f1 \f0 kui\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 tuntumad\f1 .\par \f0 Viimasel\f1 \f0 sajandivahetusel\f1 \f0 kulmineerus\f1 \f0 v\'f5itlus\f1 \f0 esmak\'fclastamise\f1 \f0 nimel\f1 , \f0 kus\f1 \f0 teaduslikud\f1 \f0 huvid\f1 \f0 olid\f1 \f0 teisej\'e4rgulised\f1 . \f0 Ameeriklaste\f1 \f0 R\f1 .\f0 Peary\f1 \f0 ja\f1 \f0 F\f1 .\f0 Cooki\f1 \f0 vaidlus\f1 \f0 prioriteedi\f1 \f0\'fcli\f1 \f0 oli\f1 \f0 dramaatiline\f1 . \f0 Selge\f1 \f0 on\f1 \f0 see\f1 , \f0 et\f1 \f0 m\'f5lemad\f1 \f0 viibisid\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 l\'e4histel\f1 \f0 ja\f1 \f0 seegi\f1 , \f0 et\f1 \f0 kummalgi\f1 \f0 pole\f1 \f0 v\'e4\'e4ramatuid\f1 \f0 asit\'f5endeid\f1 \f0 enda\f1 \f0 kasuks\f1 . \f0\'dcldsus\f1 \f0 loeb\f1 \f0 1909\f1 .\f0 a\f1 . \f0 6\f1 . \f0 aprillil\f1 \f0 ja\f1 \f0 R\f1 .\f0 Peary\f1 \f0 j\'f5udmist\f1 \f0 p\'f5hjapoolusele\f1 \f0 rohkem\f1 \f0 t\'f5estatuks\f1 , \f0 v\'e4he\f1 \f0 pole\f1 \f0 aga\f1 \f0 ka\f1 \f0 F\f1 .\f0 Cooki\f1 \f0 pooldajaid\f1 . \f0 Dramaatiliselt\f1 \f0 l\'f5ppes\f1 \f0 ka\f1 \f0 l\'f5unapooluse\rdblquote vallutamine\rdblquote\f1 . \f0 Esimesena\f1 , \f0 1911\f1 . \f0 a\f1 . \f0 tegi\f1 \f0 seda\f1 \f0 Norra\f1 \f0 ekspeditsioon\f1 \f0 R\f1 .\f0 Amundseni\f1 \f0 juhtimisel\f1 . \f0 Vaid\f1 \f0\'fche\f1 \f0 kuu\f1 \f0 hilines\f1 \f0 R\f1 . \f0 Scotti\f1 \f0 r\'fchm\f1 , \f0 kes\f1 \f0 k\'fclmus\f1 \f0 tagasiteel\f1 .\par \f0 Kahtlemata\f1 \f0 on\f1 \f0 veel\f1 \f0 t\'e4nagi\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 paike\f1 , \f0 kus\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 astunud\f1 \f0 inimese\f1 \f0 jalg\f1 . \f0 Loetleme\f1 \f0 allj\'e4rgnevalt\f1 \f0 m\'f5ned\f1 \f0 hilisemad\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 avastused\f1 , \f0 mis\f1 , \f0 t\'f5si\f1 \f0 k\'fcll\f1 , \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 oma\f1 \f0 olemuselt\f1 \f0 enam\f1 \f0\'fcllatavad\f1 .\par \pard{\pntext\f5\'B7\tab}{\*\pn\pnlvlblt\pnf5\pnindent360{\pntxtb\'B7}}\nowidctlpar\fi-360\li360\sl240\slmult1\f0 1913\f1 - \f0 Vene\f1 \f0 ekspeditsioon\f1 \f0 avastab\f1 \f0 suure\f1 \f0 arhipealaagi\f1 (\f0 Severnaja\f1 \f0 Zemlja\f1 ) \f0 P\'f5hja\f1 -\f0 J\'e4\'e4meres\f1 .\par \f0{\pntext\f5\'B7\tab}1927\f1 - \f0 V\f1 . \f0 Obrut\'9aevi\f1 (\f0 Venemaa\f1 ) \f0 esmakirjeldused\f1 \f0 k\'fclmapooluse\f1 \f0 ja\f1 \f0 Verhojanski\f1 \f0 m\'e4estiku\f1 \f0 piirkonnast\f1 .\par \f0{\pntext\f5\'B7\tab}1935\f1 - \f0 Maailma\f1 \f0 k\'f5rgeima\f1 \f0 joa\f1 - \f0 Angel\f1 , \f0 1054m\f1 - \f0 avastamine\f1 \f0 Venetsueelas\f1 .\par \f0{\pntext\f5\'B7\tab}1953\f1 -\f0 Mount\f1 \f0 Everesti\f1 , \f0 maailma\f1 \f0 k\'f5rgeima\f1 (\f0 8848m\f1 )\f0 m\'e4etipu\f1 \f0 esmavallutamine\f1 \f0 E\f1 . \f0 Hillary\f1 \f0 ja\f1 \f0 T\f1 . \f0 Norgey\f1 \f0 poolt\f1 . \f0 Uusmeremaalane\f1 \f0 E\f1 . \f0 Hillary\f1 \f0 on\f1 \f0 muide\f1 \f0 kolmas\f1 \f0 mees\f1 \f0 Amundseni\f1 \f0 ja\f1 \f0 Scotti\f1 \f0 j\'e4rel\f1 , \f0 kes\f1 \f0 j\'f5udis\f1 \f0 maismaadpidi\f1 \f0 l\'f5unapoolusele\f1 , \f0 seda\f1 \f0 1958\f1 .\f0 a\f1 .\par \f0{\pntext\f5\'B7\tab}1957\f1 -\f0 Esmakordselt\f1 \f0 m\'f5\'f5deti\f1 \f0 Mariaani\f1 \f0 s\'fcvikus\f1 \f0 maailmamere\f1 \f0 s\'fcgavaim\f1 \f0 vagumus\f1 :\f0 11022\f1 \f0 m\f1 .\par \f0{\pntext\f5\'B7\tab}1957\f1 -\f0 58\f1 .\f0 a\f1 . \f0 Briti\f1 -\f0 Uus\f1 -\f0 Meremaa\f1 \f0\'fchisekspeditsioon\f1 \f0 l\'e4bis\f1 \f0 esimesena\f1 \f0 Antarktise\f1 \f0 mandri\f1 \f0 risti\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 l\'f5unapooluse\f1 .\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\f0\'dcha\f1 \f0 enam\f1 \f0 on\f1 \f0 avastused\f1 \f0 nihkunud\f1 \f0 k\'f5rgustesse\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgavustesse\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 pindmise\f1 \f0 kohi\f1 \f0 kaardistamine\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4naseks\f1 \f0 l\'f5pule\f1 \f0 viidud\f1 \f0 t\'e4nu\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 1972\f1 . \f0 aastast\f1 \f0 alates\f1 \f0 orbiidile\f1 \f0 viidud\f1 \f0 mitmetele\f1 \f0 satelliitidele\f1 . \f0 Viimased\f1 \f0 lendavad\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 maakera\f1 \f0 iga\f1 \f0 punkti\f1 \f0 16\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 tagant\f1 , \f0 nende\f1 \f0 pardal\f1 \f0 olevad\f1 \f0 skaneerimsseadmed\f1 \f0 v\'f5imaldavad\f1 \f0 saada\f1 \f0 maapinnast\f1 \f0 kujutusi\f1 \f0 7\f1 \f0 spektraalribas\f1 \f0 lahutusv\'f5imega\f1 \f0 kuni\f1 \f0 30\f1 \f0 m\f1 . \f0 T\'e4psemaid\f1 \f0 kaardistusi\f1 (\f0 kuni\f1 \f0 m\'f5\'f5tkavas\f1 \f0 1\f1 :\f0 1000\f1 ) \f0 teostatakse\f1 \f0 aerofotom\'f5\'f5distamise\f1 \f0 kaudu\f1 , \f0 milleks\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 lennukeid\f1 \f0 ja\f1 \f0 spetsiaalseid\f1 \f0 kaameraid\f1 .\par \par \f0\tab\f1 \b\f0 II\f1 \f0 peat\'fckk\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 KUI\f1 \f0 PLANEET\f1 \f0 UNIVERSUMIS\par 2\f1 .\f0 1\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 JA\f1 \f0 MAAILMARUUM\par \par \b0 Maailmaruumi\f1 (\f0 ehk\f1 \f0 universumit\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 kosmost\f1 ) \f0 uurivat\f1 \f0 teadust\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 kosmoloogiaks\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 teadmiste\f1 \f0 valguses\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 maailmaruum\f1 \f0\'fchtlane\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 erineva\f1 \f0 suurusega\f1 \f0 struktuuri\'fcksustes\f1 ,\f0 millest\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 on\f1 \f0 meie\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteem\f1 .\par \f0 Universumi\f1 \f0 p\'f5hilisi\f1 \f0 struktuuri\'fcksusi\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 galaktikateks\b0\f1 . \f0 Meie\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 hiigalsuurde\f1 \f0 t\'e4hes\'fcsteemi\f1 ,\f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 Galaktikaks\b0\f1 \f0 ehk\f1 \f0 eest\f1 \f0 keeles\f1 \b\f0 Linnuteeks\b0\f1 . \f0 T\'e4htede\f1 \f0 arv\f1 \f0 selle\f1 \f0 on\f1 \f0 100\f1 -\f0 150\f1 \f0 miljardit\f1 . \f0 Enami\f1 \f0 meie\f1 \f0 Galaktika\f1 \f0 t\'e4hti\f1 \f0 paikneb\f1 \f0 kattakujuliselt\f1 . \f0 Ketta\f1 \f0 l\'e4bim\'f5\'f5t\f1 \f0 on\f1 \f0 umbes\f1 \f0 100000\f1 \f0 valgusaastat\f1 \f0 ja\f1 \f0 paksus\f1 \f0 12000\f1 \f0 valgusaastat\f1 . \f0 T\'e4htedevahlises\f1 \f0 ruumis\f1 \f0 paiknevad\f1 \f0 suured\f1 \f0 h\'f5reda\f1 \f0 gaasi\f1 \f0 ja\f1 \f0 tolmu\f1 \f0 pilved\f1 , \f0 mille\f1 \f0 kogumass\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 umbes\f1 \f0 5\f1 % \f0 t\'e4htede\f1 \f0 kogumassist\f1 . \f0 Galaktika\f1 \f0 ketta\f1 \f0 t\'e4hed\f1 \f0 ja\f1 \f0 gaas\f1 \f0 tiirlevad\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 keskma\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0 ringikujulistel\f1 \f0 orbiitidel\f1 . \f0 Meie\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 liigub\f1 \f0 Galaktikas\f1 \f0 kiirusega\f1 \f0 250\f1 \f0 km\f1 /\f0 s\f1 \f0 ja\f1 \f0 umbes\f1 \f0 200\f1 \f0 miljoni\f1 \f0 aastaga\f1 \f0 teeb\f1 \f0\'fche\f1 \f0 t\'e4istiiru\f1 .\par \f0 V\'e4ljaspool\f1 \f0 meie\f1 \f0 Galaktikat\f1 \f0 on\f1 \f0 hulganisti\f1 \f0 teisi\f1 \f0 galaktikaid\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 enamik\f1 \f0 meile\f1 \f0 n\'e4htavatest\f1 \f0 ja\f1 \f0 tuntud\f1 \f0 galaktikatest\f1 \f0 on\f1 \f0 meie\f1 \f0 Linnuteest\f1 \f0 v\'e4iksemad\f1 . \f0 Need\f1 \f0 t\'e4hes\'fcsteemid\f1 \f0 on\f1 \f0 meist\f1 \f0 enamkui\f1 \f0 miljoni\f1 \f0 valgusaasta\f1 \f0 kaugusel\f1 \f0 ja\f1 \f0 ainult\f1 \f0 l\'e4hemad\f1 \f0 paistavad\f1 \f0 palja\f1 \f0 silmaga\f1 \f0 vaatamisel\f1 \f0 meile\f1 \f0 udulaikudena\f1 . \f0 Kaugemaid\f1 \f0 neis\f1 \f0 n\'e4eb\f1 \f0 vaid\f1 \f0 suurte\f1 \f0 teleskoopide\f1 \f0 abil\f1 . \f0\'dcksikuid\f1 \f0 eredaid\f1 \f0 t\'e4hti\f1 \f0 teistes\f1 \f0 galaktikates\f1 \f0 saab\f1 \f0 vaadelda\f1 \f0 ka\f1 \f0 ainult\f1 \f0 teleskoobi\f1 \f0 abil\f1 . \f0 Tohutute\f1 \f0 kauguste\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 sulab\f1 \f0 nende\f1 \f0\'fcksikute\f1 \f0 t\'e4htede\f1 \f0 kiirgus\f1 \f0 kokku\f1 \f0 ja\f1 \f0 paistab\f1 \f0 meiel\f1 \f0 uduse\f1 \f0 helendusena\f1 . \f0 Galaktikaid\f1 \f0 on\f1 \f0 mitmesuguse\f1 \f0 ehituse\f1 \f0 ja\f1 \f0 suurusega\f1 . \f0 Enami\f1 \f0 neist\f1 \f0 on\f1 \f0 spiraalsed\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 Linnutee\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 m\'f5nedel\f1 \f0 galaktikatel\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 kettakujulist\f1 \f0 osa\f1 \f0 ja\f1 \f0 nad\f1 \f0 on\f1 \f0 telekoobis\f1 \f0 n\'e4ha\f1 \f0 ellipsikujulistena\f1 . \f0 Siit\f1 \f0 tuleneb\f1 \f0 nende\f1 \f0 nimetus\f1 - \f0 elliptilised\f1 \f0 galaktikad\f1 . \f0 v\'e4hem\f1 \f0 on\f1 \f0 korrap\'e4ratu\f1 \f0 ehitusega\f1 \f0 galaktikaid\f1 , \f0 kus\f1 \f0 heledate\f1 \f0 t\'e4htede\f1 \f0 parved\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 mitte\f1 \f0 spiraalharudes\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 laikudena\f1 \f0 laiali\f1 .\par \f0 Alles\f1 \f0 viimastel\f1 \f0 aastatel\f1 \f0 on\f1 \f0 j\'f5utud\f1 \f0 t\'f5demuseni\f1 , \f0 et\f1 \f0 galaktikate\f1 \f0 jaotus\f1 \f0 universumis\f1 \f0 on\f1 \f0 eba\'fchtlane\f1 . \f0 Suurem\f1 \f0 hulk\f1 \f0 neist\f1 \f0 on\f1 \f0 koondunud\f1 \f0 nn\f1 . \b\f0 galaktikaparvedesse\b0\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 galaktikaparvede\f1 \f0 ehitused\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'f5en\'e4oliselt\f1 \f0 mitmesugused\f1 \f0 ning\f1 \f0 nende\f1 \f0 kirjeldamiseks\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 t\'f6\'f6tatud\f1 \f0 mitmesuguseid\f1 \f0 klassifikatsioone\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemas\f1 \f0 plaanis\f1 \f0 on\f1 \f0 galaktikaparved\f1 \f0 kahte\f1 \f0 t\'fc\'fcpi\f1 : \f0 kompaktsed\f1 \f0 ja\f1 \f0 hajusad\f1 .\par \f0 Probleemiga\f1 , \f0 kas\f1 \f0 esineb\f1 \f0 ka\f1 \f0 suuremaid\f1 \f0 struktuure\f1 \f0 kui\f1 \f0 galaktikaparved\f1 , \f0 on\f1 \f0 tegelnud\f1 \f0 ka\f1 \f0 eesti\f1 \f0 astronoomid\f1 \f0 jaan\f1 \f0 Einasto\f1 , \f0 Enn\f1 \f0 Saar\f1 , \f0 Mihkel\f1 \f0 J\'f5eveer\f1 \f0 jt\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0 olatuslikumad\f1 \f0 eba\'fchtlused\f1 \f0 galaktikate\f1 \f0 paiknemises\f1 \f0 universumis\f1 \f0 on\f1 \b\f0 k\'e4rgstruktuuriga\b0\f1 . \f0\ldblquote K\'e4rjekannude\f1 \f0 vaheseinad\rdblquote\f1 \f0 koosnevad\f1 \f0 paljudest\f1 \f0 galaktikatest\f1 \f0 ja\f1 \f0 galaktikaparvedest\f1 , \f0 nende\f1 \f0 sisemus\f1 \f0 on\f1 \f0 aga\f1 \f0 t\'fchi\f1 . \f0 k\'e4rjekannude\f1 \f0 l\'e4bim\'f5\'f5duks\f1 \f0 on\f1 \f0 hinnatud\f1 \f0 umbes\f1 \f0 300\f1 \f0 miljonit\f1 \f0 valgusaastat\f1 \f0 ja\f1 \f0\ldblquote seinte\f1 \f0 paksuseks\rdblquote\f1 \f0 10\f1 \f0 miljonit\f1 \f0 valgusaastat\f1 . \f0 Suured\f1 \f0 galaktikaparved\f1 \f0 asuvad\f1 \f0 k\'e4rjekannude\f1 \f0 s\'f5lmpunktides\f1 . \f0\'dcksikuid\f1 \f0 k\'e4rgstruktuuri\f1 \f0 gragmente\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 superparvedeks\b0\f1 .\par \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 kosmoloogide\f1 \f0 teadmised\f1 \f0 ei\f1 \f0 v\'f5imalda\f1 \f0 kirjeldatud\f1 \f0 suurem\'f5\'f5tmelisi\f1 \f0 s\'fcsteeme\f1 \f0 enam\f1 \f0 suurtesse\f1 \f0\'fchendada\f1 . \f0 Sellest\f1 \f0 tekib\f1 \f0 k\'fcsimus\f1 ,\f0 millise\f1 \f0 olatuseni\f1 \f0 on\f1 \f0 maailmaruum\f1 \f0 tunnetatav\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 m\'e4\'e4ratletakse\f1 \f0 universumi\f1 \f0 tunnetavuse\f1 \f0 piirid\f1 \f0 A\f1 . \f0 Einsteini\f1 \f0 loodud\f1 \f0 relatiivsusteooria\f1 \f0 kaudu\f1 . \f0 Relatiivsusteooria\f1 \f0 kohasel\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 \f0 informatsioon\f1 \f0 levida\f1 \f0 kiiremini\f1 \f0 kui\f1 \f0 valgus\f1 , \f0 seega\f1 \f0 ligikaudu\f1 \f0 300\f1 \f0 000\f1 \f0 km\f1 /\f0 s\f1 . \f0 J\'e4relikult\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 \f0\'fckski\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 vahetult\f1 \f0 n\'e4ha\f1 \f0 s\'fcndmusi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 toimunud\f1 \f0 kaugemal\f1 , \f0 kui\f1 \f0 on\f1 \f0 tema\f1 \f0 vanus\f1 \f0 sekundites\f1 \f0 korrutatuna\f1 \f0 valguse\f1 \f0 kiirusega\f1 . \f0 Maakeral\f1 \f0 asuval\f1 \f0 inimkonnal\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 \f0 p\'f5him\'f5tteliselt\f1 \f0 olla\f1 \f0 mitte\f1 \f0 mingit\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 universumi\f1 \f0 nende\f1 \f0 piirkondade\f1 \f0 kohta\f1 , \f0 mis\f1 \f0 asuvad\f1 \f0 kaugemal\f1 \f0 kui\f1 \f0 universumi\f1 \f0 vanus\f1 (\f0 u\f1 . \f0 10\super 10\nosupersub\f1 \f0 aastat\f1 ) \f0 korda\f1 \f0 valguse\f1 \f0 kiiru\f1 \f0 ehk\f1 \f0 teiste\f1 \f0 s\'f5nadega\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 kaugemal\f1 \f0 kui\f1 \f0 10\super 10\nosupersub\f1 \f0 valgusaastat\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 ala\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 universumi\f1 \f0 vaadeldavuse\f1 \f0 horisondiks\f1 \b0\f0 ja\f1 \f0 koos\f1 \f0 aja\f1 \f0 kulgemisega\f1 \f0 kaugeneb\f1 \f0 selle\f1 \f0 piir\f1 \f0 meist\f1 \f0 valguese\f1 \f0 kiirusega\f1 .\par \f0 Arvatakse\f1 , \f0 et\f1 \f0 universum\f1 \f0 on\f1 \f0 suuremate\f1 \f0 struktuuridega\f1 \f0 t\'e4idetud\f1 , \f0 keskmiselt\f1 \f0\'fchtlase\f1 \f0 tihedusega\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 m\'f5\'f5dus\f1 , \f0 mis\f1 \f0 ulatub\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 300\f1 \f0 miljoni\f1 \f0 valgusaasta\f1 , \f0 on\f1 \f0 universum\f1 \f0 omadustelt\f1 \f0\'fchetaoline\f1 \f0 ehk\f1 \f0 homogeenne\f1 . \f0 On\f1 \f0\'f5nnestunud\f1 \f0 kindlaks\f1 \f0 teha\f1 , \f0 et\f1 \f0 universum\f1 \f0 on\f1 \f0 homogeenne\f1 \f0 k\'fcmnete\f1 \f0 miljardite\f1 \f0 valgusaastate\f1 \f0 kauguseni\f1 . \f0 Miks\f1 \f0 aga\f1 \f0 tekivad\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0 v\'e4ikestes\f1 \f0 ruumiosades\f1 \f0 hiiglaslikug\f1 \f0 aine\f1 \f0 kuhjumised\f1 (\f0 taevakehad\f1 , \f0 galaktikad\f1 \f0 jne\f1 .), \f0 sellele\f1 \f0 k\'fcsimusele\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 veel\f1 \f0 selget\f1 \f0 vastust\f1 .\par \f0 Linnutee\f1 \f0 sadadest\f1 \f0 miljarditest\f1 \f0 t\'e4htedest\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 on\f1 \f0 meie\f1 \f0 P\'e4ike\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 tiirlevad\f1 \f0 kaaslased\f1 - \f0 planeedid\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kokku\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 . \f0 Maalt\f1 \f0 vaadates\f1 \f0 on\f1 \f0 suurema\f1 \f0 osa\f1 \f0 taevakehade\f1 \f0 asend\f1 \f0 taevaskeral\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0 p\'fcsiv\f1 , \f0 osa\f1 \f0 on\f1 \f0 aga\f1 \f0 pidevas\f1 \f0 liikumises\f1 . \f0 Neid\f1 \f0 taevakehasid\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 p\'e4ev\f1 -\f0 p\'e4evalt\f1 \f0 oma\f1 \f0 asendit\f1 \f0 taevaskeral\f1 \f0 muudavad\f1 , \f0 hakkasid\f1 \f0 vanad\f1 \f0 kreeklases\f1 \f0 kutsuma\f1 \f0 planeetideks\f1 . \f0 Kreeka\f1 \f0 keele\f1 \f0 on\f1 \f0 planetes\f1 \f0 r\'e4ndav\f1 . \f0 Planeedid\f1 \f0 on\f1 \f0 n\'e4htavadi\f1 \f0 ainult\f1 \f0 seet\'f5ttu\f1 , \f0 et\f1 \f0 nad\f1 \f0 peegeldavad\f1 \f0 neile\f1 \f0 langevat\f1 \f0 valgust\f1 . \f0 Palja\f1 \f0 silmaga\f1 \f0 on\f1 \f0 Maalt\f1 \f0 n\'e4ha\f1 \f0 5\f1 \f0 planeeti\f1 . \f0 Astronoomiliste\f1 \f0 vaatlustega\f1 \f0 on\f1 \f0 kindlaks\f1 \f0 tehtud\f1 , \f0 et\f1 \f0 meie\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 9\f1 \f0 planeedist\f1 .\par \f0 P\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 planeedid\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafi\f1 \f0 jaoks\f1 \f0 otstarbekas\f1 \f0 jagada\f1 \f0 3\f1 \f0 gruppi\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 1\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 )\par \f0 I\f1 -\f0 nn\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 grupp\f1 \f0 asub\f1 \f0 P\'e4ikesele\f1 \f0 ligidal\f1 \f0 ja\f1 \f0 siia\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 Merkuur\f1 , \f0 Veenus\f1 , \f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 Marss\f1 . \f0 Nende\f1 \f0 masside\f1 \f0 keskpunktid\f1 \f0 asuvad\f1 \f0 P\'e4ikesest\f1 \f0 kaugusel\f1 \f0 0\f1 .\f0 387\f1 \f0 kuni\f1 \f0 1\f1 ,\f0 52\f1 \f0 astronoomilist\f1 \f0\'fchikut\f1 . \f0 Nende\f1 \f0 planeetide\f1 \f0 m\'f5\'f5tmed\f1 \f0\'fclej\'e4\'e4nutega\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 on\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0 v\'e4ikesed\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 tihedus\f1 \f0 k\'fcllaltki\f1 \f0 suur\f1 . \f0 Veenus\f1 , \f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 Marss\f1 \f0 on\f1 \f0 piisavalt\f1 \f0 suure\f1 \f0 massiga\f1 , \f0 et\f1 \f0 hoida\f1 \f0 enese\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 gaasilist\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 .\par \f0 II\f1 - \f0 gigantplaneetide\f1 \f0 grupp\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 4\f1 \f0 planeedist\f1 : \f0 Jupiter\f1 , \f0 Saturn\f1 , \f0 Uraan\f1 \f0 ja\f1 \f0 Neptuun\f1 . \f0 nende\f1 \f0 palneetide\f1 \f0 kaugus\f1 \f0 P\'e4ikesest\f1 \f0 on\f1 \f0 vahemikus\f1 \f0 5\f1 ,\f0 20\f1 \f0 kuni\f1 \f0 30\f1 ,\f0 09\f1 \f0 astronoomilist\f1 \f0\'fchikut\f1 . \f0 M\'f5\'f5tmetelt\f1 \f0 ja\f1 \f0 massilt\f1 \f0 on\f1 \f0 nad\f1 \f0 Maast\f1 \f0 palju\f1 \f0 suuremad\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 Uraani\f1 \f0 mass\f1 \f0\'fcletab\f1 \f0 maa\f1 \f0 oma\f1 \f0 14\f1 ,\f0 6\f1 \f0 korda\f1 , \f0 Jupiteri\f1 \f0 mass\f1 \f0 aga\f1 \f0 koguni\f1 \f0 318\f1 \f0 korda\f1 . \f0 Samas\f1 \f0 peab\f1 \f0 t\'e4heldama\f1 \f0 nende\f1 \f0 planeetide\f1 \f0 k\'fcllaltki\f1 \f0 v\'e4ikest\f1 \f0 tihedust\f1 . \f0 Nenede\f1 \f0 gigantplaneetide\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 p\'f5hiliselt\f1 \f0 vesinikust\f1 \f0 ja\f1 \f0 heeliumist\f1 \f0 m\'f5nesuguse\f1 \f0 metaani\f1 \f0 ja\f1 \f0 ammoniaagi\f1 \f0 sisaldusega\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 siis\f1 \f0 ainult\f1 \f0 metaanist\f1 (\f0 k\'f5ik\f1 \f0 va\f1 \f0 Jupiter\f1 ). \f0 Gigantplaneetide\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 on\f1 \f0 ammoniaak\f1 \f0 valdavalt\f1 \f0 tahkes\f1 \f0 olekus\f1 \f0 alates\f1 \f0 Jupiterist\f1 , \f0 metaan\f1 \f0 on\f1 \f0 aga\f1 \f0 t\'f5en\'e4oliselt\f1 \f0 juba\f1 \f0 Saturnil\f1 \f0 tahke\f1 . \f0 Planeedid\f1 \f0 saavad\f1 \f0 P\'e4ikeselt\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 v\'e4he\f1 \f0 kiirgust\f1 .\par \f0 III\f1 \f0 gruppi\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 Pluuto\f1 \f0 ja\f1 \f0 tema\f1 \f0 orbiidist\f1 \f0 v\'e4ljapoole\f1 \f0 j\'e4\'e4vad\f1 \f0 h\'fcpoteetilised\f1 \f0 taevakehad\f1 , \f0 mille\f1 \f0 olemasolu\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 eeldada\f1 \f0 Neptuuni\f1 \f0 ja\f1 \f0 Uraani\f1 \f0 liikumise\f1 \f0 k\'f5rvalekallete\f1 \f0 anal\'fc\'fcsi\f1 \f0 p\'f5hjal\f1 .\par \f0 Planeetide\f1 \f0 selline\f1 \f0 grupeerimine\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafi\f1 \f0 jaoks\f1 \f0 oluline\f1 \f0 selle\f1 \f0 poolest\f1 , \f0 et\f1 \f0 ainult\f1 \f0 Maa\f1 \f0 grupis\f1 \f0 on\f1 \f0 P\'e4ikeselt\f1 \f0 saadava\f1 \f0 energia\f1 \f0 hulk\f1 \f0 k\'fcllalt\f1 \f0 suur\f1 \f0 selleks\f1 , \f0 et\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 kerakujulisuse\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 tekivad\f1 \f0 p\'e4ikesekiirguse\f1 \f0 jaotuse\f1 \f0 tsonaalsed\f1 \f0 erinevused\f1 \f0 ja\f1 \f0 sellega\f1 \f0 seoses\f1 \f0 kujuneb\f1 \f0 ka\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tsirkulatsioon\f1 . \f0 Lisaks\f1 \f0\'fclaltoodud\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 kirjeldusele\f1 \f0 on\f1 \f0 tabelis\f1 \f0 2\f1 .\f0 1\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehel\f1 ) \f0 esitatud\f1 \f0 seda\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0 t\'e4htsamad\f1 \f0 arvandmed\f1 . \par \f0 Peale\f1 \f0 planeetide\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 kaaslaste\f1 \f0 tiirleb\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 veel\f1 \f0 hulk\f1 \b\f0 pisiplaneete\b0\f1 \f0 ehk\f1 \b\f0 asteroide\b0\f1 \f0 ja\f1 \b\f0 komeete\b0\f1 . \b\f0 Komeedid\b0\f1 \f0 koosnevad\f1 \f0 t\'e4hkest\f1 \f0 tuumast\f1 \f0 ja\f1 \f0 seda\f1 \f0\'fcmbritsevast\f1 \f0 m\'e4\'e4ratu\f1 \f0 suurest\f1 \f0 pilvest\f1 , \f0 mis\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 h\'f5redast\f1 \f0 gaasist\f1 \f0 ja\f1 \f0 tolmust\f1 .\par \f0 P\'e4ike\f1 \f0 ja\f1 \f0 tema\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 tiirlevad\f1 \f0 planeedid\f1 \f0 koos\f1 \f0 kaaslastega\f1 \f0 moodustavad\f1 \b\f0 p\'e4ikeses\'fcsteemi\b0\f1 . \f0 P\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 suuruse\f1 \f0 all\f1 \f0 m\'f5istetakse\f1 \f0 harilikult\f1 \f0 selle\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0 ringjoonelise\f1 \f0 orbiidi\f1 \f0 diameetrit\f1 , \f0 millel\f1 \f0 liigub\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 v\'e4limine\f1 \f0 planeet\f1 \f0 Pluuto\f1 . \f0 Selle\f1 \f0 l\'e4bim\'f5\'f5t\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 orbiidi\f1 \f0 omast\f1 \f0 ligi\f1 \f0 40\f1 \f0 korda\f1 \f0 suurem\f1 . \f0 Tuletagem\f1 \f0 meelde\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 orbiidi\f1 \f0 raadius\f1 \f0 v\'f5rdub\f1 \f0 150\f1 \f0 x\f1 \f0 10\super 6\nosupersub\f1 \f0 km\f1 .\par \f0 Enamik\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 massist\f1 \f0 on\f1 \f0 koondunud\f1 \f0 P\'e4ikesesse\f1 (\f0 vt\f1 . \f0 tabel\f1 \f0 2\f1 .\f0 2\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehel\f1 )\par \f0 Maakera\f1 \f0 omadustel\f1 , \f0 asendil\f1 \f0 ja\f1 \f0 liikumisel\f1 \f0 on\f1 \f0 tohutu\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 \f0 geograafiliistele\f1 \f0 protsessidele\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 k\'fclget\'f5mbej\'f5ud\f1 \f0 v\'f5imaldab\f1 \f0 kinni\f1 \f0 hoida\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 , \f0 kaugus\f1 \f0 P\'e4ikesest\f1 \f0 tagab\f1 \f0 energia\f1 , \f0 mis\f1 \f0 tekitab\f1 \f0 tsonaalseid\f1 \f0 erinevusi\f1 (\f0 muidugi\f1 \f0 ka\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kerakujulisust\f1 \f0 arvestades\f1 ). \f0 Maa\f1 \f0 viltune\f1 \f0 telg\f1 \f0 orbiidi\f1 \f0 tasandiga\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 tingib\f1 \f0 tsonaalsuse\f1 \f0\ldblquote nihkumist\rdblquote\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemisest\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 oma\f1 \f0 telje\f1 \f0 on\f1 \f0 tingitud\f1 \f0\'f6\'f6\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 vaheldumine\f1 , \f0 tiirlemisest\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 aga\f1 \f0 aastaaegade\f1 \f0 vaheldumine\f1 . \f0 maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemisega\f1 \f0 on\f1 \f0 seotud\f1 \f0 ka\f1 \f0 paljud\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tsirkulatsiooni\f1 \f0 kujundavad\f1 \f0 tegurid\f1 .\par \f0 Maakera\f1 \f0 on\f1 \f0 s\'f5ltuv\f1 \f0 teistest\f1 \f0 taevakehadest\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0\'fcldisem\f1 \f0 on\f1 \f0 gravitatsiooni\f1 \f0 m\'f5ju\f1 , \f0 mis\f1 \f0 hoiab\f1 \f0 Maad\f1 \f0 oma\f1 \f0 orbiidil\f1 . \f0 Maal\f1 \f0 on\f1 \f0 ka\f1 \f0 kaaslane\f1 \f0 Kuu\f1 , \f0 mis\f1 \f0 tingib\f1 \f0 tugevaid\f1 \f0 vastastikuseid\f1 \f0 m\'f5jusid\f1 . \f0\'dcheks\f1 \f0 h\'e4sti\f1 \f0 ilmekaks\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 on\f1 \f0 loodete\f1 \f0 teke\f1 . \f0 Gravitatsioon\f1 \f0 t\'f5mbab\f1 \f0 Maale\f1 \f0 meteoriite\f1 , \f0 mis\f1 \f0 teatud\f1 \f0 juhtudelmuudavad\f1 \f0 maapinda\f1 . \f0 Tuletagem\f1 \f0 meelde\f1 \f0 Kaali\f1 \f0 meteoriiti\f1 . \f0 Maale\f1 \f0 langeb\f1 \f0 kosmosest\f1 \f0 tolmu\f1 \f0 ja\f1 \f0 pisimeteoriite\f1 . \f0 Samal\f1 \f0 ajal\f1 \f0 annab\f1 \f0 ta\f1 \f0 ise\f1 \f0 ainet\f1 \f0\'e4ra\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 k\'f5rgemate\f1 \f0 kihtide\f1 \f0 kaudu\f1 .\par \f0 Universumi\f1 \f0 uurimine\f1 \f0 annab\f1 \f0 inimesele\f1 \f0 ainet\f1 \f0 paljudeks\f1 \f0 m\'f5tisklusteks\f1 . \f0 Seoses\f1 \f0 kosmoselendudega\f1 \f0 on\f1 \f0 tekkinud\f1 \f0 uued\f1 \f0 v\'f5imalused\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ehituse\f1 \f0 ja\f1 \f0 looduslike\f1 \f0 seadusp\'e4rasuste\f1 \f0 uurimiseks\f1 . \f0 K\'f5iki\f1 \f0 neid\f1 \f0 paljusid\f1 \f0 seoseid\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 universumi\f1 \f0 vahel\f1 \f0\'fchendab\f1 \f0 m\'f5iste\f1 \f0\ldblquote Maa\f1 \f0 kosmilised\f1 \f0 seosed\rdblquote\f1 .\par \par \f0\tab\b 2\f1 .\f0 2\f1 . \f0 TAEVASKERA\f1 , \f0 TEMA\f1 \f0 P\'d5HIPUNKTID\f1 \f0 JA\f1 \f0 JOONED\par \b0\par Vaatamata\f1 \f0 sellele\f1 , \f0 et\f1 \f0 taevakehade\f1 \f0 t\'f5elised\f1 \f0 kaugused\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 suured\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 erinevad\f1 , \f0 paistavad\f1 \f0 nad\f1 \f0 Maalt\f1 \f0 vaadates\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0\'fchesugustel\f1 \f0 kaugustel\f1 . \f0 Taevakehade\f1 \f0 kauguste\f1 \f0 erinevusi\f1 \f0 ei\f1 \f0 oli\f1 \f0 v\'f5\'f5imalik\f1 \f0 silmaga\f1 \f0 eraldad\f1 . \f0 Seep\'e4rast\f1 \f0 vaadatakse\f1 \f0 t\'e4hti\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 asuksid\f1 \f0 nad\f1 \f0 mingi\f1 \f0 meelevaldse\f1 \f0 raadiusega\f1 \f0 kera\f1 \f0 siepinnal\f1 ,\f0 mille\f1 \f0 keskpunktis\f1 \f0 on\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 silm\f1 . \f0 See\f1 \f0 tingib\f1 \f0 m\'f5iste\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 kasutuselev\'f5tu\f1 . \f0 Taevaskeraks\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 meelevaldse\f1 \f0 raadiusega\f1 \f0 ettekujutatavat\f1 \f0 kerapinda\f1 , \f0 millele\f1 \f0 me\f1 \f0 projekteerime\f1 \f0 taevakehade\f1 \f0 asukoha\f1 . \f0 Taevaskera\f1 \f0 m\'f5istet\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 nurkade\f1 \f0 m\'f5\'f5tmisel\f1 ,\f0 mitmetel\f1 \f0 arvutustel\f1 ( \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 taevakehade\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ja\f1 \f0 loojangu\f1 \f0 v\'e4ljaarvutamiseks\f1 )- \f0 see\f1 \f0 on\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 praktiline\f1 \f0 t\'e4htsud\f1 . \f0 Taevaskera\f1 , \f0 tema\f1 \f0 p\'f5hipunktid\f1 \f0 ja\f1 \f0 jooned\f1 \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 joonistel\f1 \f0 2\f1 .\f0 2\f1 \f0 ja\f1 \f0 2\f1 .\f0 3\f1 (\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 On\f1 \f0\'fcksk\'f5ik\f1 , \f0 millise\f1 \f0 raadiusega\f1 \f0 me\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 v\'f5tame\f1 . \f0 Vaadeldes\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ja\f1 \f0 loojangut\f1 \f0 me\f1 \f0 arvestame\f1 \f0 ainult\f1 \f0 suunda\f1 ,\f0 millises\f1 \f0 vaadeldavad\f1 \f0 taevakehad\f1 \f0 asuvad\f1 .\par \f0 Taevaskeral\f1 \f0 m\'f5\'f5detakse\f1 \f0 nurki\f1 \f0 suundade\f1 \f0 vahel\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 kutsutakse\f1 \f0 nurkkauguseks\f1 . \f0 nendele\f1 \f0 nurkadele\f1 \f0 vastavad\f1 \f0 taevaskeral\f1 \f0 suurringi\f1 \f0 kaared\f1 (\f0 kera\f1 \f0 suurringideks\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 k\'f5iki\f1 \f0 ringe\f1 ,\f0 mille\f1 \f0 keskpunktid\f1 \f0\'fchtivad\f1 \f0 kera\f1 \f0 keskpunktidega\f1 ). \f0 Kui\f1 \f0 kaks\f1 \f0 t\'e4hte\f1 \f0 on\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0\'fches\f1 \f0 suunas\f1 , \f0 siis\f1 \f0 r\'e4\'e4gime\f1 \f0 nende\f1 \f0 t\'e4htede\f1 \f0 l\'e4hedusest\f1 , \f0 vaatamata\f1 \f0 sellele\f1 , \f0 et\f1 \f0 nendevaheline\f1 \f0 joonkaugus\f1 \f0 maailmaruumis\f1 \f0 on\f1 \f0 suur\f1 . \f0 Samuti\f1 \f0 on\f1 \f0 suhtliselt\f1 \f0 l\'e4hedal\f1 \f0 asuvate\f1 \f0 t\'e4htede\f1 \f0 suure\f1 \f0 nurkkauguse\f1 \f0 puhul\f1 \f0 jutt\f1 \f0 selles\f1 , \f0 et\f1 \f0 nad\f1 \f0 on\f1 \f0\'fcksteisest\f1 \f0 kaugle\f1 .\par \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 ja\f1 \f0 kuu\f1 \f0 nurkdiameetrid\f1 \f0 on\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0 v\'f5rdsed\f1 (\f0 1\f1 /\f0 2\f1 \f0 kraadi\f1 ), \f0 ehkki\f1 \f0 on\f1 \f0 teada\f1 , \f0 et\f1 \f0 Kuu\f1 \f0 diameeter\f1 \f0 on\f1 \f0 ca\f1 \f0 400\f1 \f0 korda\f1 \f0 v\'e4iksem\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 omast\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 , \f0 et\f1 \f0 Kuu\f1 \f0 on\f1 \f0 meile\f1 \f0 l\'e4hedal\f1 , \f0 n\'e4ivadki\f1 \f0 nende\f1 \f0 nurkdiameetrid\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0 v\'f5rdsetena\f1 .\par \f0 Igap\'e4evases\f1 \f0 elus\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 taevaskeral\f1 \f0 nurkkaugusi\f1 \f0 ligikaudselt\f1 \f0 m\'e4\'e4rata\f1 \f0 ilma\f1 \f0 instrumentideta\f1 . \f0 Selleks\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 k\'e4si\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 sirutada\f1 \f0 ja\f1 \f0 nimetiss\'f5rm\f1 \f0 suunata\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 horisondile\f1 . \f0 Seej\'e4rel\f1 \f0 t\'f5stame\f1 \f0\'fcles\f1 \f0 p\'f6idla\f1 \f0 ning\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 otsa\f1 \f0 taevaskerale\f1 \f0 vaadates\f1 \f0 moodustub\f1 \f0 ca\f1 \f0 16\super o\nosupersub\f1 , \f0 mis\f1 \f0 antud\f1 \f0 juhul\f1 \f0 ongi\f1 \f0 horisondi\f1 \f0 ja\f1 \f0 vaatesuunal\f1 \f0 oleva\f1 \f0 taevakeha\f1 \f0 vaheline\f1 \f0 ligikaudne\f1 \f0 nurkkaugus\f1 .\par \f0 Taevaskera\f1 \f0 iseloomustatakse\f1 \f0 j\'e4rgmiste\f1 \f0 p\'f5hipunktide\f1 \f0 ja\f1 -\f0 joonte\f1 \f0 abil\f1 .\par \b\f0 1\f1 . \f0 Seniit\f1 \f0 ja\f1 \f0 horisont\b0\f1 . \f0 Vaatleja\f1 \f0 silmast\f1 \f0 l\'e4htuv\f1 \f0 p\'fcstjoon\f1 \f0 l\'f5ikab\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 punktis\f1 ,\f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 seniidiks\f1 . \f0 Seniit\f1 \f0 on\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 pea\f1 \f0 kohal\f1 \f0 olev\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 k\'f5rge\f1 \f0 punkt\f1 . \f0 P\'f5stjoonega\f1 \f0 risti\f1 \f0 asetsevat\f1 \f0 tasapinda\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 horisontaaltasapinnaks\f1 .\par \f0 Taevaskera\f1 \f0 ja\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 keskpunkti\f1 \f0 l\'e4biva\f1 \f0 horisontaalpinna\f1 \f0 l\'f5ikejoont\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 matemaatiliseks\f1 \f0 horsondiks\f1 . \f0 N\'e4htava\f1 \f0 horisondi\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 joon\f1 , \f0 mida\f1 \f0 m\'f6\'f6da\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 n\'e4ib\f1 \f0\'fchtivat\f1 \f0 maapinnaga\f1 .\par \b\f0 2\f1 .\f0 Maailma\f1 \f0 poolused\f1 \f0 ja\f1 \f0 telg\b0\f1 . \f0\'d6ist\f1 \f0 taevast\f1 \f0 silmitsedes\f1 \f0 n\'e4eme\f1 , \f0 et\f1 \f0\'f6\'f6peava\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 teevad\f1 \f0 t\'e4hed\f1 \f0 ringe\f1 . \f0 Mida\f1 \f0 kaugemal\f1 \f0 need\f1 \f0 on\f1 \f0 P\'f5hjanaelast\f1 , \f0 seda\f1 \f0 suurem\f1 \f0 on\f1 \f0 ring\f1 . \f0 P\'f5hjanael\f1 \f0 teeb\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 v\'e4ikese\f1 \f0 ringi\f1 \f0 ja\f1 \f0 on\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0 alati\f1 \f0\'fchel\f1 \f0 k\'f5rgusel\f1 .\par \f0 Taevaskera\f1 \f0 keskpunktis\f1 \f0 asub\f1 \f0 meie\f1 \f0 silm\f1 . \f0 Vaadeldes\f1 \f0\'f6ist\f1 \f0 taevast\f1 , \f0 paistab\f1 \f0 meile\f1 , \f0 et\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 p\'f6\'f6rleb\f1 \f0 nagu\f1 \f0 tervik\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 mingi\f1 \f0 telje\f1 , \f0 mis\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 meie\f1 \f0 silma\f1 . \f0 Taevaskera\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4evase\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 telge\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 maailma\f1 \f0 teljeks\f1 .\par \f0 P\'f5hjas\f1 \f0 elavate\f1 \f0 inimeste\f1 , \f0 seejuures\f1 \f0 ka\f1 \f0 soome\f1 -\f0 ugrilaste\f1 \f0 teadvusse\f1 \f0 on\f1 \f0 see\f1 \f0 igavene\f1 \f0 liikumine\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 maailma\f1 \f0 telje\f1 \f0 j\'e4tnud\f1 \f0 kustumatu\f1 \f0 j\'e4lje\f1 . \f0 Loomulikult\f1 \f0 pidid\f1 \f0 meie\f1 \f0 esivanemad\f1 \f0 olema\f1 \f0 t\'e4helepanelikud\f1 \f0 loodusvaatlejad\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 nad\f1 \f0 p\'fc\'fcdsid\f1 \f0 ka\f1 \f0 maailma\f1 -\f0 asjadele\f1 \f0 anda\f1 \f0 oma\f1 \f0 seletust\f1 . \f0\'dche\f1 \f0 v\'e4ge\f1 \f0 toreda\f1 \f0 poeetilise\f1 \f0 t\'f5lgenduse\f1 \f0 soomlaste\f1 \f0 imeveski\f1 \f0 Sampo\f1 \f0 m\'f5istmiseks\f1 \f0 annab\f1 \f0 Lennart\f1 \f0 Meri\f1 . \f0 Selles\f1 \f0 seostab\f1 \f0 ta\f1 \f0 maailma\f1 \f0 telje\f1 , \f0 imeveski\f1 \f0 Sampo\f1 , \f0 p\'fcstkoja\f1 \f0 samba\f1 \f0 ja\f1 \f0 tavalise\f1 \f0 p\'f5hjamaa\f1 \f0 kuuse\f1 , \f0 mille\f1 \f0 allmeie\f1 \f0 muistne\f1 \f0 esiisa\f1 \f0 pidi\f1 \f0 m\'f5nigi\f1 \f0 kord\f1 \f0 und\f1 \f0 oodates\f1 \f0 lamama\f1 , \f0 silme\f1 \f0 ees\f1 \f0\'f6ine\f1 \f0 t\'e4histaevas\f1 .\par \f0 Taevaskera\f1 \f0 ja\f1 \f0 maailma\f1 \f0 telje\f1 \f0 l\'f5ikepunkte\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 maailma\f1 \f0 poolusteks\f1 . \f0 P\'f5hjanaela\f1 \f0 nurkkaugus\f1 \f0 on\f1 \f0 ca\f1 \f0 1\f1 \f0 kraad\f1 . \f0 Maailma\f1 \f0 l\'f5unapoolus\f1 \f0 on\f1 \f0 n\'e4tav\f1 \f0 l\'f5unapoolkeralt\f1 \f0 ja\f1 \f0 seal\f1 \f0 ligiduses\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0\'fchtegi\f1 \f0 heledat\f1 \f0 t\'e4hte\f1 .\par \b\f0 3\f1 .\f0 Taevaekvaator\b0\f1 .\f0 Tasapind\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 risti\f1 \f0 maailma\f1 \f0 teljega\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 keskpunkti\f1 , \f0 nimetatakse\f1 \f0 taevaekvaatori\f1 \f0 tasapinnaks\f1 . \f0 Taevaekvaatori\f1 \f0 tasapinna\f1 \f0 ja\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 l\'f5ikejoont\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 taevaekvaatoriks\f1 . \f0 See\f1 \f0 jagab\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 kaheks\f1 : \f0 p\'f5hja\f1 - \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapoolkeraks\f1 .\par \f0 Nagu\f1 \f0 n\'e4eme\f1 , \f0 on\f1 \f0 maailma\f1 \f0 telg\f1 , \f0 poolused\f1 \f0 ja\f1 \f0 taevaekvaator\f1 \f0 analoogsed\f1 \f0 Maa\f1 \f0 telje\f1 , \f0 pooluste\f1 \f0 ja\f1 \f0 ekvaatoriga\f1 . \f0 See\f1 \f0 on\f1 \f0 selge\f1 , \f0 sest\f1 \f0 need\f1 \f0 nimetused\f1 \f0 on\f1 \f0 seotud\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 n\'e4iva\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemisega\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 maakera\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 tagaj\'e4rg\f1 .\par \b\f0 4\f1 .\f0 Taevameridiaan\f1 \f0 ja\f1 \f0 keskp\'e4evajoon\b0\f1 . \f0 Taevameridiaan\f1 \f0 tasapinnaks\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 sellist\f1 \f0 tasapinda\f1 , \f0 mis\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 seniiti\f1 , \f0 taevaskera\f1 \f0 keskpunti\f1 \f0 ja\f1 \f0 maailma\f1 \f0 poolust\f1 . \f0 L\'f5ikumisel\f1 \f0 taevaskeraga\f1 \f0 annab\f1 \f0 see\f1 \f0 pind\f1 \f0 taevameridiaani\f1 . \f0 Vertikaalne\f1 \f0 tasapind\f1 , \f0 mis\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 vaatlejat\f1 \f0 ja\f1 \f0 P\'f5hjanaela\f1 , \f0 on\f1 \f0 ligikaudseks\f1 \f0 taevameridiaani\f1 \f0 tasapinnaks\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 mistahes\f1 \f0 kohas\f1 \f0 langeb\f1 \f0 taevameridiaani\f1 \f0 tasapind\f1 \f0\'fchte\f1 \f0 sama\f1 \f0 maakoha\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 tasapinnaga\f1 .\par \f0 Keskp\'e4evajooneks\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 tasapinna\f1 \f0 ja\f1 \f0 horisondi\f1 \f0 l\'f5ikejoont\f1 . \f0 Nimi\f1 \f0 on\f1 \f0 tulnud\f1 \f0 sellest\f1 , \f0 et\f1 \f0 keskp\'e4eval\f1 \f0 langevad\f1 \f0 esemete\f1 \f0 varjud\f1 \f0 selles\f1 \f0 sihis\f1 . \f0 Praktiliselt\f1 \f0 saab\f1 \f0 keskp\'e4evjoone\f1 , \f0 kui\f1 \f0 maapinnal\f1 \f0 m\'e4rkida\f1 \f0\'e4ra\f1 \f0 vertikaalne\f1 \f0 varda\f1 \f0 varju\f1 \f0 suund\f1 \f0 hetkel\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 varju\f1 \f0 pikkus\f1 \f0 on\f1 \f0 l\'fchim\f1 , \f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0 keskp\'e4eval\f1 .\par \b\f0 5\f1 .\f0 Horisondi\f1 \f0 punktid\b0\f1 . \f0 Horisont\f1 \f0 l\'f5ikub\f1 \f0 taevameridiaaniga\f1 \f0 p\'f5hja\f1 - (\f0 N\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapunktis\f1 (\f0 S\f1 ). \f0 Taevaekvaatoriga\f1 \f0 aga\f1 \f0 l\'e4\'e4ne\f1 - (\f0 W\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 idapunktis\f1 (\f0 E\f1 ). \f0 Kui\f1 \f0 me\f1 \f0 seisame\f1 \f0 n\'e4oga\f1 \f0 maailma\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 poole\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 P\'f5hjanaela\f1 \f0 poole\f1 , \f0 siis\f1 \f0 otse\f1 \f0 meie\f1 \f0 ees\f1 \f0 on\f1 \f0 p\'f5hjapunkt\f1 , \f0 selja\f1 \f0 taga\f1 \f0 l\'f5unapunkt\f1 , \f0 paremal\f1 \f0 idapunkt\f1 \f0 ja\f1 \f0 vasakul\f1 \f0 l\'e4\'e4nepunkt\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4htis\f1 \f0 teada\f1 \f0 maastikul\f1 \f0 orienteerumiseks\f1 .\par \f0 Taevakera\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 on\f1 \f0 C\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 keskpunkt\f1 (\f0 vaatleja\f1 ). \f0 ZCZ\rquote\f1 - \f0 vertikaaljoon\f1 , \f0 kus\f1 \f0 Z\f1 \f0 on\f1 \f0 seniit\f1 , \f0 Z\rquote\f1 \f0 nadiir\f1 (\f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 seniidi\f1 \f0 vastaspunkt\f1 ), \f0 PP\rquote\f1 -\f0 maailma\f1 \f0 telg\f1 , \f0 P\f1 \f0 on\f1 \f0 maailma\f1 \f0 p\'f5hjapoolus\f1 \f0 ja\f1 \f0 P\rquote\f1 - \f0 maailma\f1 \f0 l\'f5unapoolus\f1 . \f0 EAWQ\f1 \f0 on\f1 \f0 taevaekvaator\f1 , \f0 mille\f1 \f0 tasapind\f1 \f0 on\f1 \f0 risti\f1 \f0 maailma\f1 \f0 teljega\f1 , \f0 ESWN\f1 - \f0 horisont\f1 . \f0 S\f1 -\f0 l\'f5unapunkt\f1 , \f0 N\f1 -\f0 p\'f5hjapuntk\f1 , \f0 E\f1 -\f0 idapunkt\f1 , \f0 W\f1 -\f0 l\'e4\'e4nepunkt\f1 . \f0 Joon\f1 \f0 NS\f1 \f0 on\f1 \f0 keskp\'e4evajoon\f1 . \f0 Suurring\f1 \f0 NPZASP\rquote Z\rquote Q\f1 \f0 aga\f1 \f0 taevameridiaan\f1 .\par \f0 Meie\f1 \f0 n\'e4eme\f1 \f0 loomulikult\f1 \f0 poolt\f1 \f0 taevaskera\f1 .\par \b\f0 6\f1 .\f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 taevaskera\f1 \f0 jooned\b0\f1 . \f0 Taevaskera\f1 \f0 p\'f6\'f6rleb\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 telje\f1 , \f0 mis\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 vaatlejat\f1 \f0 ja\f1 \f0 on\f1 \f0 paralleelne\f1 \f0 Maa\f1 \f0 teljega\f1 . \f0 Taevaskera\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemistelje\f1 \f0 CP\f1 \f0 me\f1 \f0 nimetasime\f1 \f0 maailma\f1 \f0 teljeks\f1 \f0 ja\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 seisukohalt\f1 \f0 on\f1 \f0 see\f1 \f0 paralleelne\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemisteljega\f1 . \f0 Nendele\f1 , \f0 kes\f1 \f0 asuvad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 poolustel\f1 \f0\'fchtivad\f1 \f0 maailma\f1 \f0 ja\f1 \f0 maakera\f1 \f0 telg\f1 \f0 teineteisega\f1 . \f0 Maailma\f1 \f0 ja\f1 \f0 maakera\f1 \f0 telg\f1 \f0 on\f1 \f0 m\'f5lemad\f1 \f0 suunatud\f1 \f0 P\'f5hjanaelale\f1 .\par \f0 Taevaekvaatori\f1 \f0 tasapind\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 maailma\f1 \f0 teljega\f1 \f0 risti\f1 , \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ekvaatoriga\f1 \f0 paralleelne\f1 .\par \f0 Vertikaaljoone\f1 \f0 CZ\f1 (\f0 kus\f1 \f0 C\f1 -\f0 vaatleja\f1 ) \f0 pikendus\f1 \f0 l\'e4bi\f1 \f0 Maa\f1 \f0 keskpunkti\f1 . \f0 Horisondi\f1 \f0 tasapind\f1 (\f0 puutuja\f1 ) \f0 annab\f1 \f0 koha\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 laiuse\f1 . \f0 Taevameridiaani\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 tasapinnad\f1 \f0\'fchtivad\f1 .\par \par \f0\tab\b 2\f1 .\f0 3\f1 . \f0 AJA\f1 \f0 M\'d5\'d5TMINE\f1 \f0 JA\f1 \f0 AJAS\'dcSTEEMID\f1 \par \par \b0\f0 Aja\f1 \f0 m\'f5\'f5tmiseks\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 looduses\f1 \f0 esinevaid\f1 \f0 rangelt\f1 \f0 perioodilisi\f1 \f0 liikumisi\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemine\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 oma\f1 \f0 telje\f1 \f0 ja\f1 \f0 tiirlemine\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 asub\f1 \f0 mingil\f1 \f0 kindlal\f1 \f0 meridiaanil\f1 , \f0 siis\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemist\f1 \f0 n\'e4itab\f1 \f0 pidev\f1 \f0 taevakehade\f1 \f0 asendi\f1 \f0 muutumine\f1 . \f0 Aja\f1 \f0 m\'f5\'f5tmiseks\f1 \f0 kasutatakse\f1 \b\f0 tunninurga\f1 \f0 m\'f5istet\b0\f1 . \f0 Tunni\f1 - \f0 ehk\f1 \f0 algnurk\f1 \f0 n\'e4itab\f1 , \f0 kui\f1 \f0 palju\f1 \f0 aega\f1 \f0 on\f1 \f0 m\'f6\'f6dunud\f1 \f0 taevakeha\f1 \f0\'fclemisest\f1 \f0 kulminatsioonist\f1 . \f0 Tunninurka\f1 \f0 m\'f5\'f5detakse\f1 \f0 aja\'fchikutes\f1 . \f0 Alltoodud\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 4\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehel\f1 ) \f0 on\f1 \f0 kujutatud\f1 \f0 ekvaatorilised\f1 \f0 koordinaadid\f1 \f0 ja\f1 \f0 tunninurk\f1 (\f0 t\f1 -\f0 nurk\f1 ) \f0 mingi\f1 \f0 punkti\f1 \f0 M\f1 \f0 deklinatsiooniringi\f1 \f0 j\f1 \f0 avaatleja\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 NPZS\f1 \f0 tasapindade\f1 \f0 vahel\f1 . \f0 Tunninurga\f1 \f0 suurus\f1 \f0 muutub\f1 \f0 maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 pidevalt\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fchtlaselt\f1 .\par \f0 Ajavahemikku\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 kahe\f1 \f0 teineteisele\f1 \f0 j\'e4rgneva\f1 \f0 samanimelise\f1 \f0 kulminatsiooni\f1 \f0 momendi\f1 \f0 vahel\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 ketta\f1 \f0 keskpunkti\f1 \f0 l\'e4bimise\f1 \f0 momenti\f1 \f0 antud\f1 \f0 koha\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 tasandist\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 t\'f5eliseks\f1 \f0 p\'e4ikese\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4evaks\b0\f1 . \f0\'d6\'f6p\'e4eva\f1 \f0 algmomendiks\f1 \f0 on\f1 \f0 aeg\f1 , \f0 millal\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 on\f1 \f0 alumises\f1 \f0 kulminatsioonis\f1 (\f0 seega\f1 \f0\'fclemise\f1 \f0 kulminatsiooni\f1 \f0 momendil\f1 , \f0 kell\f1 \f0 12\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'f5eline\f1 \f0 keskp\'e4ev\f1 ). \f0 T\'f5elist\f1 \f0 p\'e4ikeseaega\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 kohalikuks\f1 \f0 ajaks\b0\f1 . \f0 T\'f5elist\f1 \f0 p\'e4ikeseaega\f1 \f0 m\'f5\'f5detakse\f1 \f0 p\'e4ikesekellaga\f1 , \f0 sest\f1 \f0 viimane\f1 \f0 n\'e4itab\f1 \f0 aega\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 asendi\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 taevas\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 eba\'fchtlase\f1 \f0 liikumise\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 m\'f6\'f6da\f1 \f0 orbiiti\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ekvaatori\f1 \f0 kalde\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 oma\f1 \f0 orbiidi\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 muutub\f1 \f0 t\'f5elise\f1 \f0 p\'e4ikese\f1 \f0\'f6\'f6peva\f1 \f0 kestus\f1 \f0 aasta\f1 \f0 jooksul\f1 . \f0 Seep\'e4rast\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 praktikas\f1 \f0 mitte\f1 \f0 t\'f5elist\f1 , \f0 vaid\f1 \b\f0 keskmist\f1 \f0 p\'e4ikeseaega\f1 \b0\f0 ehk\f1 \f0 kohalikku\f1 \f0 keskmist\f1 \f0 aega\f1 \f0 ning\f1 \b\f0 keskmist\f1 \f0 p\'e4ikese\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4eva\b0\f1 ; \f0 kesmine\f1 \f0 p\'e4ikese\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4ev\f1 \f0 on\f1 \f0 aasta\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 keskmistatud\f1 \f0 v\'e4\'e4rtus\f1 \f0 k\'f5igist\f1 \f0 t\'f5elistest\f1 \f0 p\'e4ikese\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4eva\f1 \f0 pikkustest\f1 . \f0 Kesmise\f1 \f0 p\'e4ikeseaja\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'f5elise\f1 \f0 p\'e4ikeseaja\f1 \f0 vahet\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 ajav\'f5rrandiks\b0\f1 .\par \f0 Ajavahemikku\f1 , \f0 mille\f1 \f0 v\'e4ltel\f1 \f0 meie\f1 \f0 planeet\f1 \f0 teeb\f1 \f0\'fche\f1 \f0 t\'e4istiiru\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 , \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 aastaks\b0\f1 . \f0 Aasta\f1 \f0 pikkuseks\f1 \f0 on\f1 \f0 365\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 5\f1 \f0 tundi\f1 , \f0 48\f1 \f0 minutit\f1 \f0 ja\f1 \f0 46\f1 \f0 sekundit\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 tiirlemisel\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 p\'f5hinevat\f1 \f0 aastat\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 ka\f1 \f0 p\'e4ikeseaastaks\f1 \f0 ehk\f1 \f0 troopiliseks\f1 \f0 aastaks\f1 .\par \f0\'d6\'f6p\'e4eva\f1 \f0 ja\f1 \f0 aasta\f1 \f0 m\'f5istetel\f1 \f0 baseerub\f1 \f0 meie\f1 \f0 ajaarvamise\f1 \f0 korraldamine\f1 \b\f0 kalendri\b0\f1 \f0 kujul\f1 . \f0 S\'f5na\f1 \f0 kalender\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 ladina\f1 \f0 keelest\f1 , \f0 kus\f1 \f0 calendarium\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 arve\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 v\'f5laraamatut\f1 . \f0 N\'fc\'fcdisaegne\f1 \f0 kalender\f1 \f0 jagab\f1 \f0 aastakuudeks\f1 , \f0 n\'e4dalateks\f1 , \f0 p\'e4evadeks\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 erineva\f1 \f0 pikkusega\f1 \f0 perioodideks\f1 . \f0\'d6\'f6p\'e4eva\f1 \f0 pikkus\f1 \f0 on\f1 \f0 m\'e4\'e4ratud\f1 \f0 maakera\f1 \f0\'fche\f1 \f0 t\'e4isp\'f6\'f6rdega\f1 \f0 ja\f1 \f0 tema\f1 \f0 pikkuseks\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5etud\f1 \f0 24\f1 \f0 tundi\f1 , \f0 seitse\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 n\'e4dala\f1 , \f0 kuude\f1 \f0 pikkused\f1 \f0 on\f1 \f0 erinevad\f1 \f0 28\f1 \f0 kuni\f1 \f0 31\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 ja\f1 \f0 aasta\f1 \f0 kestab\f1 \f0 365\f1 \f0 p\'e4eva\f1 . \f0 Kuna\f1 \f0 aasta\f1 \f0 pikkust\f1 \f0 m\'e4\'e4ratakse\f1 \f0 t\'e4isarvu\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4evadega\f1 , \f0 siis\f1 \f0 igal\f1 \f0 kalendriaastal\f1 \f0 j\'e4\'e4b\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 astronoomilise\f1 \f0 aastaga\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 5\f1 \f0 tundi\f1 , \f0 48\f1 \f0 minutit\f1 \f0 ja\f1 \f0 46\f1 \f0 sekundit\f1 \f0 ehk\f1 \f0 ligikaudu\f1 \f0 6\f1 \f0 tundi\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 \f0 iga\f1 \f0 nelja\f1 \f0 aasta\f1 \f0 j\'e4rel\f1 \f0 tekkib\f1 \f0 kalendris\f1 \f0\'fche\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4eva\f1 \f0 pikkune\f1 \f0 nihe\f1 (\f0 4x6\f1 \f0 tundi\f1 =\f0 24\f1 \f0 tundi\f1 = \f0 1\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4ev\f1 ). \f0 Kui\f1 \f0 see\f1 \f0 toimub\f1 \f0 paljude\f1 \f0 aastate\f1 \f0 v\'e4ltel\f1 , \f0 siis\f1 \f0 kalendrikuud\f1 \f0 nihkuvad\f1 \f0 perioodiliste\f1 \f0 loodusn\'e4htuste\f1 (\f0 n\'e4iteks\f1 \f0 aastaajad\f1 ) \f0 suhtes\f1 . \f0 Selleks\f1 , \f0 et\f1 \f0 meile\f1 \f0 harjumusp\'e4rased\f1 \f0 suvekuud\f1 \f0 kalendris\f1 \f0 oleksid\f1 \f0 ikka\f1 \f0 soojal\f1 \f0 ajal\f1 \f0 ja\f1 \f0 kalendriaasta\f1 \f0 algus\f1 \f0 vastaks\f1 \f0 astronoomilisele\f1 \f0 t\'e4htajale\f1 , \f0 lisatakse\f1 \f0 ige\f1 \f0 4\f1 \f0 aasta\f1 \f0 j\'e4rele\f1 \f0 kalendri\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 l\'fchemale\f1 \f0 kuule\f1 - \f0 veebruarile\f1 -\f0\'fcks\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4ev\f1 . \f0 Sellist\f1 \f0 aasat\f1 \f0 kutsutakse\f1 \b\f0 lisap\'e4eva\f1 -\f0 aastaks\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kordub\f1 \f0 j\'e4rgmise\f1 \f0 skeemi\f1 \f0 kohaselt\f1 : \f0 n\'e4iteks\f1 ... \f0 1980\f1 ,\f0 1984\f1 \f0 jne\f1 .(\f0 ol\'fcmpiam\'e4ngudega\f1 \f0 kattuv\f1 ).\par \f0 Aastate\f1 \f0 kohta\f1 \f0 arvepidamiseks\f1 \f0 nad\f1 \f0 nummerdatakse\f1 . \f0 N\'fc\'fcdisaegse\f1 \f0 kalendri\f1 \f0 algusaastaks\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5etud\f1 \f0 Jeesus\f1 \f0 Kristuse\f1 \f0 oletatav\f1 \f0 s\'fcnniaasta\f1 . \f0 Aastate\f1 \f0 skaalal\f1 \f0 m\'e4rgitakse\f1 \f0 algdaatumiks\f1 \f0 kaasaja\f1 \f0 ja\f1 \f0 tuleviku\f1 \f0 pool\f1 \f0 paiknevaid\f1 \f0 aastaid\f1 \f0 nagu\f1 \f0 matemaatikas\f1 \f0 positiivseid\f1 \f0 arve\f1 , \f0 minevikku\f1 \f0 kulgevaid\f1 \f0 aastaid\f1 \f0 aga\f1 \f0 analoogiliselt\f1 \f0 negatiivsete\f1 \f0 arvudega\f1 . \f0 Tr\'fckis\'f5nas\f1 \f0 on\f1 \f0 nende\f1 \f0 eraldamiseks\f1 \f0 lisatud\f1 \f0 esimesele\f1 \f0 juhule\f1 \f0 m\'e4rge\f1 \f0\ldblquote p\'e4rast\f1 \f0 Kristuse\f1 \f0 s\'fcndi\rdblquote\f1 (\f0 p\f1 .\f0 Kr\f1 .) \f0 ja\f1 \f0 teisel\f1 \f0 juhul\f1 \f0\ldblquote enne\f1 \f0 Kristuse\f1 \f0 s\'fcndi\rdblquote\f1 (\f0 e\f1 .\f0 Kr\f1 .). \f0 N\'f5ukogude\f1 \f0 perioodi\f1 \f0 v\'e4ljaannetes\f1 \f0 kasutati\f1 \f0 termineid\f1 \f0\ldblquote meie\f1 \f0 ajaarvamise\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 (\f0 m\f1 .\f0 a\f1 .\f0 j\f1 .)\f0\rdblquote\f1 \f0 ning\f1 \f0\ldblquote enne\f1 \f0 meie\f1 \f0 aega\f1 (\f0 e\f1 .\f0 m\f1 .\f0 a\f1 .)\f0\rdblquote\par Kirjeldatud\f1 \f0 aja\f1 \f0 arvestamise\f1 \f0 s\'fcsteem\f1 \f0 p\'f5hineb\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemisel\f1 \f0 ja\f1 \f0 tiirlemisel\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 ja\f1 \f0 teda\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 p\'e4ikesekalendriks\b0\f1 .\f0 Selline\f1 \f0 kalender\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 levinud\f1 \f0 ja\f1 \f0 teda\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 enamikes\f1 \f0 maades\f1 . \f0 Seeski\f1 \f0 eksisteerivad\f1 \f0 ka\f1 \f0 Kuu\f1 \f0 Faaside\f1 \f0 korumisele\f1 \f0 p\'f5hinev\f1 \b\f0 kuukalender\b0\f1 \f0 ja\f1 \f0 kuu\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'e4ikesekalendri\f1 \f0 kombinatsioonina\f1 \b\f0 kuu\f1 -\f0 p\'e4ikesekalender\f1 .\par \b0\f0 Aja\f1 \f0 m\'f5\'f5tmise\f1 \f0 ja\f1 \f0 arvestamise\f1 \f0 t\'e4htsut\f1 \f0 inimkonnale\f1 \f0 on\f1 \f0 raske\f1 \f0\'fclehinnata\f1 \f0 mitmesuguste\f1 \f0 kalendrite\f1 \f0 loomine\f1 \f0 on\f1 \f0 aastatuhandete\f1 \f0 pikkuse\f1 \f0 t\'f6\'f6\f1 \f0 tulemus\f1 \f0 ning\f1 \f0 kalendri\f1 \f0 ajalugu\f1 \f0 on\f1 \f0 pikk\f1 , \f0 p\'f5nev\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f5petlik\f1 .\par \par \b\f0\tab 2\f1 .\f0 4\f1 . \f0 AJAV\'d6\'d6NDID\par \par \b0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 oma\f1 \f0 telje\f1 \f0 l\'e4\'e4nest\f1 \f0 itta\f1 , \f0 on\f1 \f0 t\'f5eline\f1 ( \f0 ja\f1 \f0 kohalik\f1 \f0 keskmine\f1 ) \f0 p\'e4ikeseaeg\f1 \f0 antud\f1 \f0 meridiaanist\f1 \f0 ekda\f1 \f0 pool\f1 \f0 ees\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'e4\'e4ne\f1 \f0 pool\f1 \f0 taga\f1 \f0 antud\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 aegadega\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 . \f0 T\'f5eline\f1 \f0 ja\f1 \f0 kohalik\f1 \f0 keskmine\f1 \f0 p\'e4ikeseaeg\f1 \f0 s\'f5ltub\f1 \f0 seega\f1 \f0 geograafilisest\f1 \f0 pikkusest\f1 , \f0 kui\f1 \f0 ei\f1 \f0 s\'f5ltu\f1 \f0 koha\f1 \f0 laiusest\f1 . \f0 Kohaliku\f1 \f0 keskmise\f1 \f0 aja\f1 \f0 kasutamine\f1 \f0 on\f1 \f0 igap\'e4evases\f1 \f0 elus\f1 \f0 t\'fclikas\f1 \f0 j\f1 \f0 aseet\'f5ttu\f1 \f0 v\'f5eti\f1 \f0 1884\f1 . \f0 a\f1 . \f0 kasutusele\f1 \b\f0 v\'f6\'f6niaeg\b0\f1 . \f0 Selleks\f1 \f0 on\f1 \f0 kogu\f1 \f0 maakera\f1 \f0 pind\f1 \f0 jaotatud\f1 \f0 meridiaanidega\f1 \f0 24\f1 \f0 v\'f6\'f6ndiks\f1 \f0 sellise\f1 \f0 arvestusega\f1 , \f0 et\f1 \f0 iga\f1 \f0 v\'f6\'f6ndi\f1 \f0 piirid\f1 (\f0 meridiaanid\f1 ) \f0 on\f1 \f0\'fcksteisest\f1 \f0 eemal\f1 \f0 15\super o\nosupersub\f1 \f0 v\'f5rra\f1 , \f0 mis\f1 \f0 vastab\f1 \f0 1\f1 \f0 tunnile\f1 . \f0 ajav\'f6\'f6ndite\f1 \f0 m\'e4\'e4ramisel\f1 \f0 on\f1 \f0 l\'e4htutud\f1 \f0 asjaolust\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 teeb\f1 \f0 1\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4eva\f1 (\f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0 24\f1 \f0 tunni\f1 ) \f0 jooksull\f1 \f0\'fche\f1 \f0 t\'e4isp\'f6\'f6rde\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 oma\f1 \f0 telje\f1 , \f0 mis\f1 \f0 v\'f5rdub\f1 \f0 360\super o\nosupersub\f1 . \f0 Siit\f1 \f0 tulenevalt\f1 \f0 360\f1 :\f0 24\f1 =\f0 15\super o\nosupersub\f1 . \f0 J\'e4relikult\f1 \f0 v\'f6\'f6nid\f1 \f0\'e4\'e4rtel\f1 \f0 erineb\f1 \f0 kohalik\f1 \f0 aeg\f1 \f0 v\'f6\'f6ndi\f1 \f0 keskosaga\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 0\f1 ,\f0 5\f1 \f0 tundi\f1 . \f0 Arvestades\f1 \f0 riikide\f1 \f0 administratiivseid\f1 \f0 piire\f1 \f0 ja\f1 \f0 ka\f1 \f0 looduslikke\f1 \f0 tingimusi\f1 , \f0 erinevad\f1 \f0 ajav\'f6\'f6ndite\f1 \f0 tegelikud\f1 \f0 piirid\f1 \f0 m\'f5nev\'f5rra\f1 \f0 meridiaanidest\f1 . \f0 Ookeanidel\f1 \f0 langevad\f1 \f0 reeglina\f1 \f0 teoreetilised\f1 \f0 ja\f1 \f0 tegelikud\f1 \f0 ajav\'f6\'f6ndite\f1 \f0 piirid\f1 \f0 kokku\f1 .\par \f0\'dchest\f1 \f0 ajav\'f6\'f6nist\f1 \f0 teise\f1 \f0 liikumine\f1 \f0 toob\f1 \f0 kaasa\f1 \f0 kella\f1 \f0 keeramise\f1 \f0 ette\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 taha\f1 . \f0 Ajav\'f6\'f6ndite\f1 \f0 praktilist\f1 \f0 m\'e4\'e4ramist\f1 \f0 kergendab\f1 \f0 ajav\'f6\'f6ndite\f1 \f0 kaart\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 5\f1 , \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ), \f0 kus\f1 \f0 on\f1 \f0 arvestatud\f1 \f0 ka\f1 \f0 riigipiiride\f1 \f0 kulgemist\f1 . \f0 Maakeral\f1 \f0 on\f1 \f0 ajav\'f6\'f6ndid\f1 \f0 nummerdatud\f1 \f0 alates\f1 \f0 0\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'f5petades\f1 \f0 24\f1 , \f0 kusjuures\f1 \f0 number\f1 \f0 n\'e4itab\f1 , \f0 mitu\f1 \f0 tundi\f1 \f0 erineb\f1 \f0 konkreetse\f1 \f0 v\'f6\'f6ndi\f1 \f0 aeg\f1 \f0 nullmeridiaani\f1 \f0 ajast\f1 .\par \f0 Maakera\f1 \f0 ajav\'f6\'f6nditeks\f1 \f0 jagamine\f1 \f0 algab\f1 \f0 0\f1 -\f0 v\'f6\'f6ndiga\f1 ,\f0 mille\f1 \f0 keskmeridiaaniks\f1 \f0 on\f1 \f0 Greenwichi\f1 \f0 meridiaan\f1 . \f0 Idapoolseks\f1 \f0 piiriks\f1 \f0 on\f1 \f0 7\f1 ,\f0 5\super o\nosupersub\f1 \f0 idapikkust\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'e4\'e4nepoolseks\f1 \f0 7\f1 ,\f0 5\super o\nosupersub\f1 \f0 l\'e4\'e4nepikkust\f1 .\f0 Selle\f1 \f0 v\'f6\'f6nid\f1 \f0 aega\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 maailmaajaks\b0\f1 \f0 ja\f1 \f0 ta\f1 \f0 on\f1 \f0 ametliku\f1 \f0 ajana\f1 \f0 kehtiv\f1 \f0 L\'e4\'e4ne\f1 -\f0 Euroopas\f1 . \f0 J\'e4rgmiste\f1 \f0 v\'f6\'f6ndite\f1 \f0 keskmeridiaanide\f1 \f0 idapikkused\f1 \f0 vastavalt\f1 \f0 15\f1 ,\f0 30\f1 , \f0 45\super o\nosupersub\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Et\f1 \f0 v\'f6\'f6ndite\f1 \f0 numeratsioon\f1 \f0 kasvab\f1 \f0 ida\f1 \f0 poole\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'f6\'f6rdub\f1 \f0 l\'e4\'e4nest\f1 \f0 itta\f1 \f0 15\super o\nosupersub\f1 \f0 tunnis\f1 , \f0 siis\f1 \f0 antud\f1 \f0 v\'f6\'f6ndi\f1 \f0 aeg\f1 \f0 on\f1 \f0 maailmaajast\f1 \f0 nii\f1 \f0 mitme\f1 \f0 tunni\f1 \f0 v\'f5rra\f1 \f0 ees\f1 , \f0 kui\f1 \f0 suur\f1 \f0 on\f1 \f0 vaadeldava\f1 \f0 ajav\'f6\'f6ndi\f1 \f0 j\'e4rjekorranumber\f1 .\par \f0 Ajav\'f6\'f6ndite\f1 \f0 kaardilt\f1 \f0 torkab\f1 \f0 silma\f1 , \f0 et\f1 \f0 osa\f1 \f0 neist\f1 \f0 kannab\f1 \f0 nime\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 Kesk\f1 -\f0 Euroopa\f1 \f0 aeg\f1 , \par \f0 sellest\f1 \f0 ida\f1 \f0 pool\f1 \f0 on\f1 \f0 Ida\f1 -\f0 Euroopa\f1 \f0 aeg\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'e4\'e4nes\f1 \f0 L\'e4\'e4ne\f1 -\f0 Euroopa\f1 \f0 aeg\f1 , \f0 Atlandi\f1 \f0 aeg\f1 \f0 jne\f1 . \f0 mida\f1 \f0 tihedalt\f1 \f0 asustatud\f1 \f0 piirkondade\f1 \f0 elanikud\f1 \f0 kasutavad\f1 .\par \f0 Igap\'e4evases\f1 \f0 elus\f1 \f0 on\f1 \f0 kasutusel\f1 \b\f0 suve\f1 - \f0 ja\f1 \f0 talveaeg\b0\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 talveaeg\f1 \f0 vastab\f1 \f0 v\'f6\'f6ndiajale\f1 , \f0 siis\f1 \f0 kokkulepitud\f1 \f0 kuup\'e4evadel\f1 \f0 kevadel\f1 \f0 keeratakse\f1 \f0 kellaosutid\f1 \f0 suveks\f1 \f0 1\f1 \f0 tunni\f1 \f0 v\'f5rra\f1 \f0 varajasemaks\f1 , \f0 s\'fcgisel\f1 \f0 aga\f1 \f0 samav\'f5rra\f1 \f0 tagasi\f1 . \f0 Omaaegses\f1 \f0 NSV\f1 \f0 Liidus\f1 \f0 oli\f1 \f0 kasutusel\f1 \b\f0 dekreediaeg\b0\f1 (\f0 Moskva\f1 \f0 aeg\f1 ), \f0 mis\f1 \f0 oli\f1 \f0 v\'f6\'f6ndiajast\f1 \f0 1\f1 \f0 tunni\f1 \f0 v\'f5rra\f1 \f0 ees\f1 . \f0 See\f1 \f0 kehtis\f1 \f0 terve\f1 \f0 aasta\f1 \f0 l\'e4bi\f1 \f0 ning\f1 \f0 seda\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 arvestada\f1 \f0 tol\f1 \f0 perioodil\f1 \f0 Eestis\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 vaatlusmaterjalide\f1 \f0 kasutamisel\f1 .\par \f0 Aja\f1 \f0 arvestamisel\f1 \f0 on\f1 \f0 oluline\f1 , \f0 milliselt\f1 \f0 meridiaanilt\f1 \f0 alustada\f1 \f0 uue\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 arvestamist\f1 . \f0 Greeniwchi\f1 \f0 meridiaan\f1 \f0 l\'f5ikab\f1 \f0 tihedalt\f1 \f0 asustatud\f1 \f0 piirkondi\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 teeb\f1 \f0 tema\f1 \f0 kasutamise\f1 \f0 t\'fclikaks\f1 . \f0 On\f1 \f0 kokku\f1 \f0 lepitud\f1 , \f0 et\f1 \f0 iga\f1 \f0 uus\f1 \f0 kuup\'e4ev\f1 \f0 algab\f1 \f0 juunel\f1 , \f0 mis\f1 \f0 ei\f1 \f0 l\'f5ika\f1 \f0 maismaad\f1 \f0 ja\f1 \f0 kulgeb\f1 \f0 Greenwichi\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 vastas\f1 (\f0 seega\f1 \f0 180\super o\f1 \nosupersub\f0 eemal\f1 ), \f0 Aasia\f1 \f0 ja\f1 \f0 Ameerika\f1 \f0 vahel\f1 , \f0 seda\f1 \f0 kokkulepitud\f1 \f0 joont\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 kuup\'e4evarajaks\b0\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 algab\f1 \f0 uus\f1 \f0 p\'e4ev\f1 \f0 Aastias\f1 , \f0 Siberis\f1 , \f0 edasi\f1 \f0 Euroopas\f1 , \f0 Ameerikas\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 hiljem\f1 \f0 Alaskas\f1 . \f0 Huvitav\f1 \f0 on\f1 , \f0 et\f1 \f0 laeval\f1 , \f0 mis\f1 \f0 s\'f5dab\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 kuup\'e4evaraja\f1 \f0 ida\f1 \f0 suunas\f1 , \f0 tuleb\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 ja\f1 \f0 sama\f1 \f0 kuup\'e4ev\f1 \f0 anda\f1 \f0 kahele\f1 \f0\'fcksteisele\f1 \f0 j\'e4rgnevale\f1 \f0 p\'e4evale\f1 . \f0 Kuup\'e4evaraja\f1 \f0\'fcletamisel\f1 \f0 l\'e4\'e4ne\f1 \f0 suunas\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 aga\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 kuup\'e4ev\f1 \f0 vahele\f1 \f0 j\'e4tta\f1 . \f0 T\'e4helepanu\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 juhtida\f1 \f0 sellele\f1 , \f0 et\f1 \f0 kuup\'e4evarada\f1 \f0 ei\f1 \f0 kulge\f1 \f0 piki\f1 \f0 meridiaani\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 lookleb\f1 \f0 riigipiire\f1 \f0 arvestades\f1 .\par \par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\qc\f0\tab\b 2\f1 .\f0 5\f1 . \f0 P\'c4IKE\f1 - \f0 MAAL\f1 \f0 TOIMUVATE\f1 \f0 LOODUSLIKE\f1 \f0 PROTSESSIDE\f1 \f0 P\'d5HILINE\f1 \f0 ENERGIAALLIKAS\par \par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\b0 P\'e4ike\f1 , \f0 selle\f1 \f0 ehitus\f1 \f0 ning\f1 \f0 omadused\f1 \f0 on\f1 \f0 inimesi\f1 \f0 huvitanud\f1 \f0 juba\f1 \f0 iidsetest\f1 \f0 aegadest\f1 \f0 peale\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 tohutut\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \f0 elule\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 tunnetati\f1 \f0 intuitiivselt\f1 \f0 juba\f1 \f0 ammu\f1 . \f0 See\f1 \f0 v\'e4ljendus\f1 \f0 p\'e4ikese\f1 \f0 kummardamises\f1 \f0 ja\f1 \f0 jumaldamises\f1 . \f0 Sellet\'f5ttu\f1 \f0 p\'f6\'f6rati\f1 \f0 p\'e4ikesele\f1 \f0 erilist\f1 \f0 t\'e4helepanu\f1 . \f0 Aegade\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 on\f1 \f0 j\'f5utud\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 ehituse\f1 \f0 ning\f1 \f0 temal\f1 \f0 toimuvate\f1 \f0 protsesside\f1 \f0 seadusp\'e4rasuste\f1 \f0 tundmiseni\f1 . \f0 J\'e4rgnevalt\f1 \f0 ei\f1 \f0 vaadelda\f1 \f0 k\'fcsimusi\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 seotud\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 ehitusega\f1 , \f0 tema\f1 \f0 krooniga\f1 , \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 aktiivsusega\f1 , \f0 p\'e4ikesetuulega\f1 \f0 jms\f1 . \f0 Neid\f1 \f0 on\f1 \f0 piisavalt\f1 \f0 valgustatud\f1 \f0 astronoomia\f1 \f0 kursuses\f1 , \f0 samuti\f1 \f0 populaarteaduslike\f1 \f0 ajakirjade\f1 \f0 artiklites\f1 \f0 ning\f1 \f0 raamatutes\f1 .\par \f0 Energia\f1 \f0 hulka\f1 , \f0 mida\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 kiirgab\f1 \f0 maailmaruumi\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 arvutada\f1 \f0 kaunis\f1 \f0 t\'e4pselt\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 teeme\f1 \f0 solaarkonstandi\f1 \f0 m\'f5istet\f1 \f0 kasutades\f1 . \b\f0 Solaarkonstant\b0\f1 \f0 on\f1 \f0 selline\f1 \f0 p\'e4ikeseenergia\f1 \f0 hulk\f1 , \f0 mida\f1 \f0 saab\f1 \f0\'fches\f1 \f0 aja\'fchikus\f1 \f0\'fchikuline\f1 \f0 pind\f1 , \f0 mis\f1 \f0 asteseb\f1 \f0 p\'e4ikesekiirtega\f1 \f0 risti\f1 \f0 eeldusel\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 asub\f1 \f0 P\'e4ikesest\f1 \f0 keskmisel\f1 \f0 kaugusel\f1 \f0 ning\f1 \f0 Maal\f1 \f0 puudub\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 . \f0 V\'f5rreldes\f1 \f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 paksust\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kaugust\f1 \f0 P\'e4ikesest\f1 , \f0 on\f1 \f0 esimene\f1 \f0 suurus\f1 \f0 t\'fchine\f1 . \f0 Sellep\'e4rast\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 solaarkonstanti\f1 \f0 vaadelda\f1 \f0 ka\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 v\'e4lispinda\f1 \f0 iseloomustava\f1 \f0 suurusena\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 saab\f1 \f0 seda\f1 \f0 suurust\f1 \f0 vahetult\f1 \f0 m\'f5\'f5ta\f1 \f0 tehiskaaslastele\f1 \f0 paigutatud\f1 \f0 aparatuuri\f1 \f0 abil\f1 , \f0 varasematel\f1 \f0 aastatel\f1 \f0 leiti\f1 \f0 solaarkonstandi\f1 \f0 v\'e4\'e4rtus\f1 \f0 arvutuslikult\f1 . \f0 Olenevalt\f1 \f0\'fchikute\f1 \f0 s\'fcsteemist\f1 \f0 on\f1 \f0 solaarkkonstandi\f1 (\f0 t\'e4histatakse\f1 \f0 J\f1 *\f0\fs16 o\f1\fs24 ) \f0 suurus\f1 \f0 1\f1 ,\f0 98\f1 \f0 cal\f1 /( \f0 cm\super 2\nosupersub\f1 \f0 x\f1 \f0 min\f1 ), \f0 1\f1 ,\f0 38\f1 \f0 J\f1 /(\f0 m\super 2\nosupersub\f1 \f0 x\f1 \f0 sek\f1 ), \f0 1\f1 ,\f0 38\f1 \f0 kW\f1 /\f0 m\super 2\nosupersub\f1 .\par \f0 Kui\f1 \f0 me\f1 \f0 arvestame\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 pindala\f1 , \f0 siis\f1 \f0 leiame\f1 , \f0 et\f1 \f0 maailmaruumi\f1 \f0 kiiratav\f1 \f0 energiahulk\f1 \f0 on\f1 \f0 3\f1 ,\f0 86x10\super 26\nosupersub\f1 \f0 J\f1 /\f0 sek\f1 . \f0 Meie\f1 \f0 Maa\f1 \f0 saab\f1 \f0 sellest\f1 \f0 energiast\f1 \f0 vaid\f1 \f0 1\f1 /\f0 2\f1 \f0 000\f1 \f0 000\f1 \f0 osa\f1 . \f0 Geoloogiliste\f1 \f0 uuringute\f1 \f0 tulemusena\f1 \f0 on\f1 \f0 leitud\f1 , \f0 et\f1 \f0 Balti\f1 \f0 kilbi\f1 \f0 vanus\f1 \f0 on\f1 \f0 ligikaudu\f1 \f0 4\f1 ,\f0 5\f1 \f0 miljardit\f1 \f0 aastat\f1 . \f0 Selle\f1 \f0 vanuse\f1 \f0 v\'f5tame\f1 \f0 esimeses\f1 \f0 l\'e4henduses\f1 \f0 maakera\f1 \f0 vanuseks\f1 , \f0 sest\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 \f0 ju\f1 \f0 Maa\f1 \f0 olla\f1 \f0 vanem\f1 \f0 sellest\f1 , \f0 kui\f1 \f0 vana\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 vanem\f1 \f0 tema\f1 \f0 kivi\f1 . \f0 Nende\f1 \f0 miljardite\f1 \f0 aastate\f1 \f0 jookslu\f1 \f0 on\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 kiiranud\f1 \f0 maailmaruumi\f1 \f0 5\f1 ,\f0 61x10\super 43\nosupersub\f1 \f0 J\f1 \f0 energiat\f1 . \f0\'dcks\f1 \f0 gramm\f1 \f0 ainet\f1 \f0 andis\f1 \f0 seejuures\f1 \f0 energiat\f1 \f0 vaadeldava\f1 \f0 aja\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 3\f1 ,\f0 6x10\super 10\nosupersub\f1 \f0 J\f1 . \f0 See\f1 \f0 suurus\f1 \f0\'fcletab\f1 \f0 enam\f1 \f0 kui\f1 \f0 miljon\f1 \f0 korda\f1 \f0 senituntud\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 aktiivsema\f1 \f0 keemilise\f1 \f0 reaktsiooni\f1 \f0 energia\f1 . \f0 Siit\f1 \f0 j\'e4reldub\f1 , \f0 et\f1 \f0 p\'e4ikesekiirgus\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 tagatud\f1 \f0 keemiliste\f1 \f0 protsesside\f1 \f0 energiaga\f1 . \f0 P\'e4ikeseenergia\f1 \f0 allikaks\f1 \f0 on\f1 \f0 termotuumareaktsioon\f1 . \f0 Alltoodud\f1 \f0 tabelis\f1 \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 m\'f5ned\f1 \f0 P\'e4ikest\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0 karakteristikud\f1 .(\f0 tabel\f1 \f0 2\f1 .\f0 3\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 Huvitav\f1 \f0 on\f1 \f0 fakt\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 geograafiline\f1 (\f0 maastikuline\f1 ) \f0 sf\'e4\'e4r\f1 \f0 kasutab\f1 \f0 2\f1 ,\f0 7x10\super 16\nosupersub\f1 \f0 W\f1 \f0 energiat\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kogu\f1 \f0 p\'e4ikesekiirgusest\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 vaid\f1 \f0 7\f1 \f0 miljardikku\f1 \f0 osa\f1 .\par \f0 Maakera\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 on\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 v\'e4line\f1 \f0 energiaallikas\f1 . \f0 V\'e4lise\f1 \f0 energia\f1 \f0 baasil\f1 \f0 toimuvaid\f1 \f0 looduslikke\f1 \f0 protsesse\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 eksogeenseteks\f1 \f0 ehk\f1 \f0 v\'e4lisprotsessideks\f1 .\par \par \f0\tab 2\f1 .\f0 6\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 TIIRLEMINE\f1 \f0 JA\f1 \f0 P\'d6\'d6RLEMINE\par \par \b0 Maa\f1 \f0 ei\f1 \f0 seisa\f1 \f0 universumis\f1 \f0 paigal\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 pn\f1 \f0 pidevas\f1 \f0 liikumises\f1 . \f0 K\'f5ik\f1 \f0 liikumised\f1 \f0 toimuvad\f1 \f0\'fcheaegselt\f1 \f0 j\f1 \f0 ageograafiliste\f1 \f0 protsesside\f1 \f0 seiksukohalt\f1 \f0 on\f1 \f0 neist\f1 \f0 t\'e4htsamad\f1 :\par \pard{\pntext\f1 1.\tab}{\*\pn\pnlvlbody\pnf1\pnindent360\pnstart1\pndec{\pntxta.}} \nowidctlpar\fi-360\li360\sl240\slmult1\f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemine\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 oma\f1 \f0 telje\f1 ;\par \f0{\pntext\f1 2.\tab}Maa\f1 \f0 tiirlemine\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 ;\par \f0{\pntext\f1 3.\tab}Maa\f1 \f0 liikumine\f1 \f0 koos\f1 \f0 P\'e4ikesega\f1 \f0 Galaktikas\f1 .\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\b\f0 1\f1 . \b0\f0 Alustades\f1 \f0 viimasest\f1 \f0 liikumisest\f1 , \f0 peab\f1 \f0 meelde\f1 \f0 tuletama\f1 , \f0 et\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 t\'e4hed\f1 \f0 k\f1 .\f0 a\f1 . \f0 P\'e4ike\f1 \f0 on\f1 \f0 pidevas\f1 \f0 liikumises\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 Galaktika\f1 \f0 telje\f1 . \f0 P\'e4ike\f1 \f0 koos\f1 \f0 planeedis\'fcsteemiga\f1 \f0 liigub\f1 \f0 L\'fc\'fcra\f1 \f0 ja\f1 \f0 Herkulese\f1 \f0 t\'e4htkuju\f1 \f0 suunas\f1 \f0 kiirusega\f1 \f0 20\f1 \f0 km\f1 /\f0 sek\f1 . \f0 maa\f1 \f0 tiirlemisel\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 on\f1 \f0 nende\f1 \f0 kahe\f1 \f0 liikumise\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 \f0 kujutatud\f1 \f0 skemaatiliselt\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 6\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehel\f1 ). \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 ja\f1 \f0 kogu\f1 \f0 planeedis\'fcsteemi\f1 \f0 liikumist\f1 \f0 arvestades\f1 \f0 toimub\f1 \f0 pika\f1 \f0 aja\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 t\'e4histaeva\f1 \f0 muutumine\f1 . \f0 L\'fc\'fcra\f1 \f0 ja\f1 \f0 Herkulese\f1 \f0 t\'e4htkuju\f1 \f0 t\'e4\'e4htedele\f1 \f0 l\'e4henemisel\f1 \f0 l\'e4hevad\f1 \f0 need\f1 \f0 t\'e4hed\f1 \f0 meie\f1 \f0 ees\f1 \f0 laiali\f1 , \f0 nende\f1 \f0 v\'e4heline\f1 \f0 nurk\f1 \f0 suureneb\f1 . \f0 V\'f5rdluseks\f1 \f0 v\'f5ime\f1 \f0 tuua\f1 \f0 l\'e4henemise\f1 \f0 metsale\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kauguses\f1 \f0 paistab\f1 \f0 meile\f1 \f0\'fchtse\f1 \f0 pideva\f1 \f0 m\'fc\'fcrina\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 j\'e4rjest\f1 \f0 l\'e4henedes\f1 \f0 temale\f1 \f0 eristuvad\f1 \f0\'fcksikud\f1 \f0 puud\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 omavaheline\f1 \f0 kaugus\f1 \f0 hakkab\f1 \f0 j\'e4rjest\f1 \f0 selgemalt\f1 \f0 ilmnema\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 liikumie\f1 \f0 tulemusena\f1 \f0 on\f1 \f0 kauges\f1 \f0 tulevikus\f1 \f0 ka\f1 \f0 meie\f1 \f0 naabriteks\f1 \f0 teised\f1 \f0 t\'e4hed\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'e4hekaart\f1 \f0 muutub\f1 .\par \b\f0 2\f1 . \b0\f0 Maa\f1 \f0 tiirleb\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 ja\f1 \f0 teeb\f1 \f0 t\'e4isringi\f1 \f0\'fche\f1 \f0 aasta\f1 \f0 jooksul\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 liikumise\f1 \f0 teed\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 tema\f1 \f0 orbiidiks\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 Maa\f1 \f0 orbiiti\f1 \f0 vaadata\f1 \f0 esimeses\f1 \f0 l\'e4henduses\f1 \f0 ringikujulisena\f1 , \f0 siis\f1 \f0 tema\f1 \f0 keskmine\f1 \f0 kaugus\f1 \f0 P\'e4ikesest\f1 \f0 on\f1 \f0 149\f1 ,\f0 5\f1 \f0 miljonit\f1 \f0 km\f1 (\f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0 1\f1 \f0 astronoomiline\f1 \f0\'fchik\f1 ). \f0 Valguskiir\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 selle\f1 \f0 vahemaa\f1 \f0 498\f1 \f0 sekundiga\f1 \f0 ehk\f1 \f0 veidi\f1 \f0 enam\f1 \f0 kui\f1 \f0 8\f1 \f0 minutiga\f1 . \f0 Tegelikult\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 orbiit\f1 \f0 ellipsikujuline\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 liigub\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 kiirusega\f1 \f0 30\f1 \f0 km\f1 /\f0 sek\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 tiirlemise\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 t\'e4htsust\f1 \f0 vaadeldes\f1 \f0 on\f1 \f0 oluline\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 telg\f1 \f0 on\f1 \f0 kaldu\f1 , \f0 nurk\f1 \f0 telje\f1 \f0 ja\f1 \f0 ekliptika\f1 \f0 tasapinna\f1 \f0 vahel\f1 \f0 on\f1 \f0 66\f1 ,\f0 5\super o\nosupersub\f1 (\f0 t\'e4pselt\f1 \f0 66\super o\nosupersub\f1 \f0 33\rquote\f1 \f0 15\rquote\rquote\f1 ). \f0 Aatase\f1 \f0 liikumise\f1 \f0 v\'e4ltel\f1 \f0 j\'e4\'e4b\f1 \f0 maakera\f1 \f0 telg\f1 \f0 erinevates\f1 \f0 orbiidi\f1 \f0 punktides\f1 \f0 iseendaga\f1 \f0 paralleelseks\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 \f0 on\f1 \f0 maakera\f1 \f0 poolused\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 liikumisel\f1 \f0 kord\f1 \f0 suunatud\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 poole\f1 , \f0 kord\f1 \f0 on\f1 \f0 aga\f1 \f0 varjus\f1 . \f0\'dchenduses\f1 \f0 sellega\f1 \f0 tekivad\f1 \f0 periooditi\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 suured\f1 \f0 erinevused\f1 \f0 kiirguenergiaga\f1 \f0 varustatuses\f1 , \f0 mis\f1 \f0 tingibki\f1 \f0 igal\f1 \f0 aastal\f1 \f0 sooja\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'fclma\f1 \f0 aastaaja\f1 \f0 vaheldumist\f1 . \f0 Aastaaegade\f1 \f0 vaheldumist\f1 \f0 maakera\f1 \f0 tiirlemise\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 selgitab\f1 \f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 7\f1 (\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Joonise\f1 \f0 paremal\f1 \f0 poolel\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 telje\f1 \f0 p\'f5hjapoolne\f1 \f0 ots\f1 (\f0 p\'f5hjapoolus\f1 ) \f0 suunatud\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 poole\f1 . \f0 Sel\f1 \f0 ajal\f1 ( \f0 22\f1 . \f0 juunil\f1 ) \f0 on\f1 \f0 p\'f5hjapoolusele\f1 \f0 langevad\f1 \f0 p\'e4ikesekiired\f1 \f0 ka\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 suurema\f1 \f0 nurga\f1 \f0 all\f1 \f0 ja\f1 \f0 soojendavad\f1 \f0 maapinda\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 tugevamini\f1 . \f0 Sel\f1 \f0 p\'e4eval\f1 \f0 langevad\f1 \f0 p\'e4ikesekiired\f1 \f0 risti\f1 \f0 V\'e4hi\f1 \f0 p\'f6\'f6rijoonele\f1 ( \f0 23\f1 ,\f0 5\super o\nosupersub\f1 \f0 ekvaatorist\f1 \f0 p\'f5hja\f1 \f0 poole\f1 ). \f0 t\'e4nu\f1 \f0 maakera\f1 \f0 viltusele\f1 \f0 teljele\f1 \f0 on\f1 \f0 p\'f5hjapoolkeral\f1 \f0 p\'e4ev\f1 \f0 pikem\f1 \f0 kui\f1 \f0\'f6\'f6\f1 , \f0 mist\'f5ttu\f1 \f0 soojuse\f1 \f0 juudrvool\f1 \f0 on\f1 \f0 suurem\f1 \f0 kui\f1 \f0 jahtumine\f1 . \f0 22\f1 . \f0 juunit\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 suviseks\f1 \f0 p\'f6\'f6rip\'e4evaks\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 astronoomilise\f1 \f0 suve\f1 \f0 alguseks\f1 \f0 p\'f5hjpoolkeral\f1 . \f0 L\'f5unapoolus\f1 \f0 seevastu\f1 \f0 on\f1 \f0 samal\f1 \f0 ajal\f1 \f0 varjus\f1 \f0 ja\f1 \f0 seal\f1 \f0 valitseb\f1 \f0 k\'fclm\f1 \f0 aastaaeg\f1 - \f0 talv\f1 . \f0 Muide\f1 , \f0 maakera\f1 \f0 kirjelatud\f1 \f0 asendis\f1 \f0 ei\f1 \f0 looju\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 p\'f5hjapolaarjoonest\f1 \f0 p\'f5hja\f1 \f0 pool\f1 \f0 pika\f1 \f0 aja\f1 \f0 v\'e4ltel\f1 \f0\'fcldse\f1 - \f0 seal\f1 \f0 on\f1 \f0 polaarp\'e4ev\f1 . \f0 L\'f5unapooluse\f1 \f0\'fcmbruses\f1 \f0 on\f1 \f0 vastupidi\f1 , \f0 P\'e4ike\f1 \f0 ei\f1 \f0 t\'f5us\f1 \f0 samal\f1 \f0 perioodil\f1 - \f0 seal\f1 \f0 on\f1 \f0 polaar\'f6\'f6\f1 . \f0 Joonise\f1 \f0 vasakul\f1 \f0 poolel\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 asend\f1 \f0 talvisel\f1 \f0 p\'f6\'f6rip\'e4eval\f1 - \f0 22\f1 . \f0 detsembril\f1 . \f0 Sel\f1 \f0 ajal\f1 \f0 on\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 poole\f1 \f0 p\'f6\'f6ratud\f1 \f0 l\'f5unapoolus\f1 \f0 ningn\f1 \f0 p\'f5hjapoolus\f1 \f0 asub\f1 \f0 varjus\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 \f0 valitseb\f1 \f0 l\'f5unapoolkeral\f1 \f0 suvi\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'f5hjapoolkeral\f1 \f0 talv\f1 . \f0 Kevadise\f1 (\f0 21\f1 . \f0 m\'e4rts\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgisese\f1 (\f0 23\f1 . \f0 september\f1 ) \f0 p\'f6\'f6rip\'e4eva\f1 \f0 ajal\f1 \f0 on\f1 \f0 p\'e4ikesekiirguse\f1 \f0 juurdevoolu\f1 \f0 tingimused\f1 \f0 vahepealsed\f1 \f0 ning\f1 \f0 toimub\f1 \f0\'fcleminek\f1 \f0 k\'fclmalt\f1 \f0 aastaajalt\f1 \f0 soojale\f1 ( \f0 v\'f5i\f1 \f0 vastupidi\f1 ). \f0 Nendel\f1 \f0 p\'e4evadel\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f6\'f6\f1 \f0 piir\f1 \f0 m\'f5lemat\f1 \f0 poolust\f1 \f0 ja\f1 \f0 kogu\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 on\f1 \f0\'f6\'f6\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'e4ev\f1 \f0\'fchepikkused\f1 .\par \b\f0 3\f1 .\b0\f0 Maakera\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemine\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 oma\f1 \f0 telje\f1 \f0 24\f1 \f0 tunni\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 toob\f1 \f0 kaasa\f1 \f0 mitmeid\f1 \f0 geograafiale\f1 \f0 olulisi\f1 \f0 n\'e4htusi\f1 .\par \f0 Esiteks\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemisest\f1 \f0 tingitud\f1 \f0 valgustatud\f1 \f0 ja\f1 \f0 valgustamata\f1 \f0 maakera\f1 \f0 poole\f1 \f0 vaheldumine\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 vahelduvad\f1 \f0 p\'e4ev\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f6\'f6\f1 . \f0 Oluline\f1 \f0 on\f1 \f0 k\f1 \f0 aMaa\f1 \f0 p\'f6\'f6relmise\f1 \f0 kiirus\f1 , \f0 sest\f1 \f0 see\f1 \f0 m\'e4\'e4rab\f1 \f0\'f6\'f6\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 pikkuse\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 \f0 ei\f1 \f0 teki\f1 \f0 maapinnal\f1 \f0 p\'e4eval\f1 \f0\'fclekuumenemist\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f6\'f6sel\f1 \f0 ei\f1 \f0 jahtu\f1 \f0 maapind\f1 \f0 liigselt\f1 . \f0 Selline\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0\'fchtlane\f1 \f0 soojusre\f2\'9e\f0 iim\f1 \f0 ei\f1 \f0 h\'e4vita\f1 \f0 elusorganisme\f1 . \f0 K\'fcll\f1 \f0 aga\f1 \f0 tekitab\f1 \f0\'f6\'f6\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'e4eva\f1 \f0 vaheldumine\f1 \f0 teatud\f1 \f0 r\'fctmi\f1 \f0 organismide\f1 \f0 elus\f1 , \f0 ka\f1 \f0 mitmete\f1 \f0 loodusn\'e4tuste\f1 (\f0 n\'e4iteks\f1 \f0 ilm\f1 ) \f0 re\f2\'9e\f0 iimis\f1 .\par \f0 Teiseks\f1 \f0 tekib\f1 \f0 maakera\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 tagaj\'e4rjel\f1 \f0 eriline\f1 \f0 nn\f1 . \f0 Coriolise\f1 \f0 j\'f5ud\f1 . \f0 selle\f1 \f0 j\'f5u\f1 \f0 tagaj\'e4rjel\f1 \f0 kaldub\f1 \f0 iga\f1 \f0 Maal\f1 \f0 liikub\f1 \f0 keha\f1 \f0 oma\f1 \f0 liikumissuunast\f1 \f0 k\'f5rvale\f1 : \f0 p\'f5hjapoolkeral\f1 \f0 paremale\f1 \f0 poole\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapoolkeral\f1 \f0 vasakule\f1 . \f0 Kirjeldatud\f1 \f0 n\'e4htus\f1 \f0 on\f1 \f0 oluline\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tsirkulatsiooni\f1 \f0 kujunemisel\f1 , \f0 ts\'fcklonite\f1 \f0 tekkel\f1 , \f0 pikkade\f1 \f0 j\'f5es\'e4ngide\f1 \f0 kujunemisel\f1 ( \f0 tuleta\f1 \f0 meelde\f1 \f0 K\f1 .\f0 E\f1 . \f0 von\f1 \f0 Baeri\f1 \f0 seadust\f1 ), \f0 kuid\f1 \f0 ka\f1 \f0 rakettide\f1 , \f0 suur\'fckim\'fcrskude\f1 \f0 jne\f1 . \f0 lennul\f1 .\par \f0 Kolmandaks\f1 \f0 tekivad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemisel\f1 \f0 keskt\'f5uke\f1 - \f0 ja\f1 \f0 keskt\'f5mbej\'f5ud\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 nurkkiirus\f1 \f0 on\f1 \f0 igas\f1 \f0 punktis\f1 \f0\'fchesuguse\f1 \f0 suurusega\f1 (\f0 15\super o\nosupersub\f1 \f0 tunnis\f1 ), \f0 siis\f1 \f0 joonkiirus\f1 \f0 erineb\f1 \f0 ruumis\f1 \f0 oluliselt\f1 . \f0 Suurim\f1 \f0 joonkiirus\f1 \f0 esineb\f1 \f0 ekvaatoril\f1 :\f0 465\f1 \f0 m\f1 /\f0 s\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'e4ikseim\f1 \f0 poolustel\f1 . \f0 See\f1 \f0 tekitab\f1 \f0 erinevatel\f1 \f0 laiuskraadidel\f1 \f0 keskt\'f5uke\f1 - \f0 ja\f1 \f0 keskt\'f5mbej\'f5udude\f1 \f0 erinevusi\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 m\'f5jutab\f1 \f0 sellist\f1 \f0 olulist\f1 \f0 suurust\f1 \f0 nagu\f1 \f0 raskuskiirendus\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0 v\'e4iksem\f1 \f0 on\f1 \f0 raskuskiirendus\f1 \f0 ekvaatoril\f1 . \f0 Neljandaks\f1 \f0 tekib\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 Kuu\f1 \f0 k\'fclget\'f5mbej\'f5u\f1 \f0 perioodiline\f1 \f0 muutus\f1 , \f0 millega\f1 \f0 on\f1 \f0 seatud\f1 \f0 allpool\f1 \f0 pikemalt\f1 \f0 kirjeldatud\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5\'f5na\f1 \f0 n\'e4htus\f1 . \f0 Muide\f1 , \f0 kuna\f1 \f0 t\'f5usulaine\f1 \f0 kulgeb\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'e4rlemisega\f1 \f0 vastassuunas\f1 , \f0 siis\f1 \f0 ta\f1 \f0 pidurdab\f1 \f0 seda\f1 . \f0 Arvutuste\f1 \f0 kohaselt\f1 \f0 pikeneb\f1 \f0 seet\'f5ttu\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4ev\f1 \f0 iga\f1 \f0 40\f1 \f0 000\f1 \f0 aasta\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 1\f1 \f0 sekundi\f1 \f0 v\'f5rra\f1 .\par \f0 Viiendaks\f1 \f0 on\f1 \f0 oluline\f1 \f0 asjaolu\f1 , \f0 et\f1 \f0 maakera\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 esineb\f1 \f0 kaks\f1 \f0 liikumatut\f1 \f0 punkti\f1 - \f0 Maa\f1 \f0 pllused\f1 , \f0 mis\f1 \f0 annavad\f1 \f0 objektiivse\f1 \f0 aluse\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemile\f1 .\par \par \f0\tab\b 2\f1 .\f0 7\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 KOSMILISED\f1 \f0 SEOSED\par \par \b0 Maakera\f1 \f0 asukoht\f1 \f0 maailmaruumis\f1 , \f0 tema\f1 \f0 ehitus\f1 , \f0 ainelised\f1 \f0 omap\'e4rad\f1 \f0 ja\f1 \f0 planeeti\f1 \f0\'fcmbritsevad\f1 \f0 f\'fc\'fcsikalised\f1 \f0 v\'e4ljad\f1 \f0 m\'e4\'e4ravad\f1 \f0 paljus\f1 \f0\'e4ra\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 universumi\f1 \f0 vastastikuse\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \f0 iseloomu\f1 . \f0 Need\f1 \f0 m\'f5jud\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 mitmekesised\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 k\'e4esolevas\f1 \f0 osas\f1 \f0 k\'e4sitleme\f1 \f0 l\'fchidalt\f1 \f0 vaid\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 m\'f5jutusi\f1 \f0 Maa\f1 \f0 v\'e4lisprotsessidele\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 kosmiliste\f1 \f0 seoste\f1 \f0 iseloom\f1 , \f0 paljude\f1 \f0 looduslike\f1 \f0 protsesside\f1 \f0 intensiivsus\f1 \f0 jne\f1 . \f0 on\f1 \f0 oluliselt\f1 \f0 m\'e4\'e4ratud\f1 \f0 meie\f1 \b\f0 planeedi\f1 \f0 asukohaga\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemis\b0\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 on\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 3\f1 . \f0 planeet\f1 . \f0 Ladina\f1 \f0 keeles\f1 \f0 on\f1 \f0 tema\f1 \f0 nimi\f1 \f0 Terra\f1 . \f0 Tabelis\f1 \f0 2\f1 .\f0 4\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ) \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 m\'f5ningad\f1 \f0\'fcldisemad\f1 \f0 Maad\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0 arvandmed\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 asukoht\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemis\f1 , \f0 tema\f1 \f0 kaugus\f1 \f0 kesksest\f1 \f0 energiaallikast\f1 - \f0 P\'e4ikesest\f1 - \f0 tingib\f1 \b\f0 maapinna\f1 \f0 varustatuse\f1 \f0 p\'e4ikeseenergiaga\b0\f1 . \f0 Arutused\f1 \f0 n\'e4itavad\f1 , \f0 et\f1 \f0 kogu\f1 \f0 p\'e4ikeseenergiast\f1 \f0 langeb\f1 \f0 Maale\f1 \f0 vaid\f1 \f0 1\f1 /\f0 2\f1 \f0 000\f1 \f0 000\f1 \f0 osa\f1 ! \f0 P\'e4ikesekiirguse\f1 \f0 t\'e4htsust\f1 \b\f0 Maal\f1 \f0 toimuvatele\f1 \f0 protsessidele\b0\f1 \f0 arvestades\f1 \f0 on\f1 \f0 teda\f1 \f0 k\'e4sitletud\f1 \f0 eraldi\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 asukohast\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemis\f1 \f0 s\'f5ltub\f1 \f0 tema\f1 \f0 aine\f1 \f0 tihedus\f1 , \f0 Maa\f1 \f0 m\'f5\'f5tmed\f1 \f0 omakorda\f1 \f0 m\'e4\'e4ravad\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 massi\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 keskmine\f1 \f0 tihedus\f1 \f0 on\f1 \f0 keskmiselt\f1 \f0 5\f1 ,\f0 5\f1 \f0 g\f1 /\f0 cm\super 3\nosupersub\f1 , \f0 see\f1 \f0 on\f1 \f0 ligikaugu\f1 \f0 kaks\f1 \f0 korda\f1 \f0 k\'f5rgem\f1 \f0 graniidi\f1 \f0 tihedusest\f1 . \f0 Maakera\f1 \f0 ruumala\f1 \f0 k\'fc\'fcnib\f1 \f0 1\f1 ,\f0 0834x10\super 21\nosupersub\f1 \f0 m\super 3\f1 \nosupersub\f0 ja\f1 \f0 korrutades\f1 \f0 selle\f1 \f0 suuruse\f1 \f0 tema\f1 \f0 aine\f1 \f0 keskmise\f1 \f0 tihedusega\f1 \f0 saame\f1 \f0 Maa\f1 \f0 massi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 5\f1 ,\f0 976x10\super 24\nosupersub\f1 \f0 kg\f1 . \f0 Maakera\f1 \f0 mass\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'fcllaldaselt\f1 \f0 suur\f1 \f0 tagamaks\f1 \f0 gravitatsioonij\'f5ud\f1 \b\f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \b0\f0 hoidmiseks\f1 . \f0 Atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0\'fclemine\f1 \f0 piir\f1 \f0 asub\f1 \f0 gravitatsioonilise\f1 \f0 tasakaalu\f1 \f0 tingimustes\f1 , \f0 kust\f1 \f0 gaaside\f1 \f0 molekulid\f1 \f0 v\'f5ivad\f1 \f0 lahkuda\f1 \f0 maailmaruumi\f1 . \f0 On\f1 \f0 ilmne\f1 , \f0 et\f1 \f0 mida\f1 \f0 suurem\f1 \f0 on\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 gravitatsioonij\'f5ud\f1 , \f0 seda\f1 \f0 paksemat\f1 \f0 ja\f1 \f0 tihedamat\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ta\f1 \f0 suudab\f1 \f0 hoida\f1 .\par \f0 Atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 paksusest\f1 \f0 ja\f1 \f0 kaalust\f1 \f0 s\'f5ltub\f1 \f0\'f5hur\'f5hk\f1 \f0 maapinnal\f1 . \f0 Atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 tagab\f1 \f0 ka\f1 \f0 vedelas\f1 \f0 olekus\f1 \f0 oleva\f1 \f0 vee\f1 \f0 olemasolu\f1 \f0 Maal\f1 . \f0\'d5hkkonna\f1 \f0 puududes\f1 \f0 muutuks\f1 \f0 p\'e4ikeseenergia\f1 \f0 m\'f5jul\f1 \f0 kogu\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 olemasolev\f1 \f0 vedel\f1 \f0 vesi\f1 \f0 auruks\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 on\f1 \f0 omap\'e4raseks\f1 \f0 filtriks\f1 , \f0 kus\f1 \f0 toimub\f1 \f0 nii\f1 \f0 p\'e4ikesekiirguse\f1 \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 neeldumine\f1 \f0 ja\f1 \f0 hajumine\f1 . \f0 Sellet\'f5ttu\f1 \f0 erineb\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 spektraalne\f1 \f0 koosseis\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 v\'e4lispinnal\f1 \f0 ja\f1 \f0 maapinnal\f1 \f0 olulisel\f1 \f0 m\'e4\'e4ral\f1 \f0 ning\f1 \f0 see\f1 \f0 tagab\f1 \f0 elu\f1 \f0 v\'f5imalikkuse\f1 \f0 Maal\f1 . \f0 Atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 kujundab\f1 \f0 oluliselt\f1 \f0 ka\f1 \f0 Maa\f1 \f0 temperatuurire\f2\'9e\f0 iimi\f1 . \f0 Termilised\f1 \f0 erinevused\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 ekvaatori\f1 \f0 ja\f1 \f0 pooluste\f1 \f0 vahel\f1 \f0 tingivad\f1 \f0 globaalse\f1 \f0\'f5hutsirkulatsiooni\f1 \f0 teket\f1 . \f0 P\'e4ikesekiirgusega\f1 \f0 seotud\f1 \f0 k\'fcsimusi\f1 \f0 k\'e4sitletakse\f1 \f0 p\'f5hjalikumalt\f1 \f0 antud\f1 \f0 kursuse\f1 \f0 raamides\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tundma\'f5ppimisel\f1 , \f0 suhteliselt\f1 \f0 v\'e4hem\f1 \f0 on\f1 \f0\'f5ppekirjanduses\f1 \f0 k\'e4sitletud\f1 \f0 kosmilist\f1 \f0 kiirgust\f1 .\par \b\f0 Kosmiline\f1 \f0 kiirgus\f1 \b0\f0 koosneb\f1 \f0 P\'e4ikeselt\f1 \f0 ja\f1 \f0 Galaktikast\f1 \f0 tulevatest\f1 \f0 suure\f1 \f0 energiaga\f1 \f0 osakestest\f1 - \f0 prootonitest\f1 , \f0 vesiniku\f1 \f0 ja\f1 \f0 teiste\f1 \f0 elementide\f1 \f0 aatomite\f1 \f0 tuumadest\f1 \f0 ning\f1 \f0 elektronidest\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemalt\'f6eldes\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 kosmiline\f1 \f0 kiirgus\f1 \f0 endast\f1 \f0 maailmaruumis\f1 \f0 suure\f1 \f0 kiirusega\f1 \f0 liikuvate\f1 \f0 laenguga\f1 \f0 osakeste\f1 ( \f0 seda\f1 \f0 osas\f1 \f0 kosmlisest\f1 \f0 kiirgusest\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 primaarkiirguseks\b0\f1 ) \f0 ning\f1 \f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 nende\f1 \f0 toimel\f1 \f0 tekkivate\f1 \f0 osakeste\f1 ( \f0 seda\f1 \f0 osa\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 sekundaarkiirguseks\b0\f1 ) \f0 voogu\f1 .\par \f0 Et\f1 \f0 kosmiilse\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 m\'f5\'f5tmisel\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 samu\f1 \f0 meetodeid\f1 \f0 ja\f1 \f0 vahendeid\f1 \f0 nagu\f1 \f0 elementaarosakeste\f1 \f0 registreerimisel\f1 \f0 kiirendites\f1 , \f0 siis\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 ta\f1 \f0 endast\f1 \f0 f\'fc\'fcsikute\f1 \f0 t\'f6\'f6maad\f1 . \f0 alates\f1 \f0 1957\f1 . \f0 aastast\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 uurimisel\f1 \f0 olatuslikult\f1 \f0 Maa\f1 \f0 tehiskaaslastele\f1 \f0 paigutatud\f1 \f0 aparatuuri\f1 . \f0 enne\f1 \f0 n\'fc\'fcdisaegse\f1 \f0 uurimisetapi\f1 \f0 algust\f1 \f0 oli\f1 \f0\ldblquote\f1 \f0 Eesti\f1 \f0 Ents\'fcklopeedia\ldblquote\f1 \f0 andmetel\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 avastamislugu\f1 \f0 l\'fchidalt\f1 \f0 j\'e4rgmine\f1 .\par \i\f0 XX\f1 \f0 sajandi\f1 \f0 alguses\f1 \f0 avasati\f1 \f0\'f5hu\f1 \f0 ionisatsioon\f1 , \f0 kusjuures\f1 \f0 selle\f1 \f0 p\'f5hjust\f1 \f0 ei\f1 \f0 teatud\f1 . \f0 Vaatlustega\f1 \f0\'f5hupalliidelt\f1 \f0 tegid\f1 \f0 1912\f1 . \f0 a\f1 . \f0 V\f1 .\f0 F\f1 . \f0 Hess\f1 \f0 ja\f1 \f0 temast\f1 \f0 s\'f5ltumatult\f1 \f0 1913\f1 . \f0 a\f1 . \f0 saksa\f1 \f0 f\'fc\'fcsik\f1 \f0 W\f1 . \f0 Kolh\'f6ster\f1 (\f0 1885\f1 -\f0 1946\f1 ) \f0 kindlaks\f1 , \f0 et\f1 \f0\'f5hu\f1 \f0 ionisatsiooniaste\f1 \f0 maapinnast\f1 \f0 kaugenemisel\f1 \f0 suureneb\f1 . \f0 Nad\f1 \f0 oletasid\f1 , \f0 et\f1 \f0 tegemist\f1 \f0 on\f1 \f0 kosmosest\f1 \f0 tuleva\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 m\'f5juga\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 h\'fcpoteesi\f1 \f0 kinnitasid\f1 \f0 1925\f1 .-\f0 1926\f1 . \f0 a\f1 . \f0 R\f1 .\f0 A\f1 . \f0 Millikani\f1 \f0 ja\f1 \f0 L\f1 . \f0 M\'f5ssovski\f1 \f0 m\'f5\'f5tmised\f1 .\par \f0 D\f1 . \f0 Skobelts\'f5n\f1 \f0 tegi\f1 \f0 1927\f1 . \f0 a\f1 . \f0 kindlaks\f1 , \f0 et\f1 \f0 kosmilistel\f1 \f0 osakestel\f1 \f0 on\f1 \f0 suur\f1 \f0 energia\f1 , \f0 ja\f1 \f0 avastas\f1 \f0 sekundaarosakeste\f1 \f0 voogude\f1 \f0 tekkimise\f1 . \f0 T\'f6\'f6tati\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 valangute\f1 \f0 tekkimise\f1 \f0 nn\f1 . \f0 kaskaaditeooria\f1 \f0 ning\f1 \f0 avastati\f1 \f0 mitut\f1 \f0 t\'fc\'fcpi\f1 \f0 valanguid\f1 (\f0 1937\f1 .-\f0 1946\f1 . \f0 a\f1 . \f0 P\f1 .\f0 V\f1 . \f0 Auger\f1 \f0 jt\f1 .).\par \f0 1932\f1 . \f0 a\f1 . \f0 avastas\f1 \f0 C\f1 . \f0 D\f1 . \f0 Anderson\f1 \f0 kosmilises\f1 \f0 kiirguses\f1 \f0 positroni\f1 \f0 ja\f1 \f0 1937\f1 . \f0 a\f1 . \f0 m\'fcooni\f1 . \f0 Prootonite\f1 \f0 ja\f1 \f0 tuumade\f1 \f0 ning\f1 \f0 t\'e4htedevahelise\f1 \f0 gaasi\f1 \f0 vastastikm\'f5jus\f1 \f0 moodustuvad\f1 \f0 piionid\f1 , \f0 nende\f1 \f0 lagunedes\f1 \f0 tekivad\f1 \f0 m\'fc\'fconid\f1 \f0 ja\f1 \f0 viimaste\f1 \f0 lagunedes\f1 \f0 tekib\f1 \f0 stabiilne\f1 \f0 positron\f1 (\f0 neid\f1 \f0 on\f1 \f0 kosmilises\f1 \f0 primaarkiirguses\f1 \f0 umbes\f1 \f0 0\f1 ,\f0 01\f1 %).\par \f0 Kosmilist\f1 \f0 sekundaarkiirgust\f1 \f0 uurisid\f1 \f0 A\f1 . \f0 Alihhanjan\f1 , \f0 A\f1 . \f0 Alihhanov\f1 \f0 ja\f1 \f0 D\f1 . \f0 Skobelts\'f5n\f1 , \f0 selle\f1 \f0 teooria\f1 \f0 loomises\f1 \f0 osalesid\f1 \f0 L\f1 . \f0 Landau\f1 , \f0 V\f1 .\f0 Ginzburg\f1 \f0 ja\f1 \f0 mitmed\f1 \f0 teised\f1 .\par \i0\f0 Kosmilise\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 uurimine\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 f\'fc\'fcsikutele\f1 \f0 heaks\f1 \f0 v\'f5imaluseks\f1 \f0\'fclisuure\f1 \f0 energiaga\f1 \f0 elementaarosakeste\f1 \f0 tundma\'f5ppimisel\f1 . \b\f0 Primaarkiirgus\b0\f1 \f0 p\'e4rineb\f1 \f0 p\'f5hiliselt\f1 \f0 Galaktikast\f1 , \f0 osaliselt\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 ta\f1 \f0 p\'e4rineda\f1 \f0 ka\f1 \f0 teistest\f1 \f0 galaktikatest\f1 .\par \f0 Galaktiline\f1 \f0 primaarkiirgus\f1 \f0 tekib\f1 \f0 t\'f5en\'e4oliselt\f1 \f0 noovades\f1 , \f0 supernoovades\f1 , \f0 pulsarites\f1 \f0 ja\f1 \f0 teistes\f1 \f0 plahvatuslikes\f1 \f0 objektides\f1 \f0 ning\f1 \f0 saab\f1 \f0 lisaenergiat\f1 \f0 plahvatusega\f1 \f0 kaasnevate\f1 \f0 l\'f6\'f6klainete\f1 \f0 ja\f1 \f0 kosmiliste\f1 \f0 magnetv\'e4ljade\f1 \f0 toimel\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 kinnitab\f1 \f0 kosmilise\f1 \b\f0 s\'fcnkrotronkiirguse\b0\f1 \f0 avastamine\f1 . \f0 Et\f1 \f0 elektronid\f1 \f0 emiteerivad\f1 \f0 s\'fcnkrotonkiirgust\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 laias\f1 \f0 spektrivahemikus\f1 ( \f0 raadiokiirgusest\f1 \f0 gammakiirguseni\f1 ), \f0 v\'f5imaldavad\f1 \f0 nad\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 tekkekohti\f1 \f0 tuvastada\f1 \f0 ja\f1 \f0 selle\f1 \f0 p\'e4ritolu\f1 \f0 kindlaks\f1 \f0 teha\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 t\'e4hed\f1 \f0 tekitavad\f1 \f0 kosmilist\f1 \f0 primaarkiirgust\f1 .\par \f0 Kosmilistes\f1 \f0 magnetv\'e4ljades\f1 \f0 toimuva\f1 \f0 pikaajalise\f1 \f0 difusiooni\f1 \f0 tulemusena\f1 \f0 on\f1 \f0 kosmiline\f1 \f0 kiirgus\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 isotoopne\f1 , \f0 s\f1 .\f0 t\f1 . \f0 kiirguse\f1 \f0 intensiivsus\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5igis\f1 \f0 suundades\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0\'fchesugune\f1 (\f0 t\'e4psusega\f1 \f0 0\f1 ,\f0 1\f1 %), \f0 kuid\f1 \f0 Maale\f1 \f0 langeva\f1 \f0 kosmilisekiirguse\f1 \f0 jaotust\f1 \f0 m\'f5jutab\f1 \b\f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4li\b0\f1 (\f0 magnetism\f1 ), \f0 mist\'f5ttu\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 intensiivsus\f1 \f0 suureneb\f1 (\f0 umbes\f1 \f0 30\f1 %) \f0 ekvaatorist\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 suunas\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 teisi\f1 , \f0 v\'e4iksemaid\f1 \f0 m\'f5jusid\f1 \f0 kosmilisele\f1 \f0 kiirgusele\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 geomagnetilisteks\f1 \f0 efektideks\b0\f1 .\par \f0 Oluline\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kaaslase\f1 \b\f0 Kuu\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \b0\f0 meie\f1 \f0 planeedile\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 , \f0 aga\f1 \f0 eriti\f1 \f0 Kuu\f1 \f0 k\'fclget\'f5mbej\'f5u\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 t\'f5imub\f1 \f0 omap\'e4rane\f1 \f0 vee\f1 \f0 liikumine\f1 , \f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 loodeteks\b0\f1 . \f0 Looded\f1 \f0 kujutavad\f1 \f0 endast\f1 \f0 vee\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5\'f5na\f1 \f0 n\'e4htust\f1 \f0 ning\f1 \f0 nende\f1 \f0 teket\f1 \f0 on\f1 \f0 kujutatud\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 8\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 Kuu\f1 \f0 k\'f5lget\'f5mbej\'f5ud\f1 \f0 t\'f5stab\f1 \f0 vee\f1 \f0 k\'f5rgemale\f1 \f0 nivoopinnast\f1 \f0 ja\f1 \f0 sellega\f1 \f0 kaasneb\f1 \f0 t\'f5us\f1 . \f0 Vastavalt\f1 \f0 Kuu\f1 \f0 liikumisele\f1 \f0 kordub\f1 \f0 t\'f5us\f1 \f0 12\f1 \f0 tunni\f1 \f0 ja\f1 \f0 25\f1 \f0 minuti\f1 \f0 j\'e4rel\f1 . \f0 Maailmameres\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 suuruseks\f1 \f0 umbes\f1 \f0 1\f1 \f0 m\f1 . \f0 Kitsastes\f1 \f0 lahtedes\f1 , \f0 mille\f1 \f0\'fchendus\f1 \f0 merega\f1 \f0 on\f1 \f0 raskendatud\f1 , \f0 v\'f5ivad\f1 \f0 t\'f5usud\f1 \f0 ulatuda\f1 \f0 aga\f1 \f0 k\'fcmnete\f1 \f0 meetriteni\f1 . \f0 T\'f5usust\f1 \f0 kaasahaaramata\f1 \f0 maailmamere\f1 \f0 osadel\f1 \f0 tekib\f1 \f0 veetaseme\f1 \f0 langus\f1 \f0 ehk\f1 \f0 m\'f5\'f5n\f1 . \f0 Loomulik\f1 \f0 on\f1 , \f0 et\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ajal\f1 \f0 liigub\f1 \f0 vesi\f1 \f0\'fches\f1 , \f0 m\'f5\'f5na\f1 \f0 ajal\f1 \f0 aga\f1 \f0 teises\f1 \f0 suunas\f1 . \f0 Igap\'e4evases\f1 \f0 elus\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 seda\f1 \f0 n\'e4htust\f1 \f0 arvestada\f1 \f0 rannikutel\f1 , \f0 sest\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ajal\f1 \f0 on\f1 \f0 sadamates\f1 \f0 vesi\f1 \f0 k\'f5rgel\f1 \f0 ja\f1 \f0 suure\f1 \f0 s\'fcvisega\f1 \f0 laevad\f1 \f0 saavad\f1 \f0 vabalt\f1 \f0 sisse\f1 \f0 s\'f5ita\f1 . \f0 M\'f5\'f5na\f1 \f0 ajal\f1 \f0 aga\f1 \f0 langeb\f1 \f0 veetase\f1 . \f0 Nova\f1 \f0 Scotia\f1 \f0 poolsaare\f1 \f0 ja\f1 \f0 P\'f5hja\f1 -\f0 Ameerika\f1 \f0 vahel\f1 \f0 Fundy\f1 \f0 lahes\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5\'f5na\f1 \f0 vahe\f1 \f0 16\f1 ,\f0 2\f1 \f0 m\f1 . \f0 Meil\f1 \f0 L\'e4\'e4nemeres\f1 \f0 erineb\f1 \f0 veetasu\f1 \f0 t\'f5usu\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5\'f5na\f1 \f0 ajal\f1 \f0 vaid\f1 \f0 m\'f5ne\f1 \f0 sentimeetri\f1 \f0 v\'f5rra\f1 . \f0 T\'f5usu\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5\'f5na\f1 \f0 n\'e4htust\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4psemate\f1 \f0 m\'f5\'f5tmistega\f1 \f0 t\'e4heldatud\f1 \f0 ka\f1 \f0 tahkes\f1 \f0 maakoores\f1 .\par \f0 Suurte\f1 \f0\'f5hu\f1 \f0 ja\f1 \f0 veemasside\f1 \f0 liikumine\f1 \f0 pidurdab\f1 \f0 maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemist\f1 . \f0 Arvutuste\f1 \f0 tulemusel\f1 \f0 oletatakse\f1 , \f0 et\f1 \f0 seet\'f5ttu\f1 \f0 pikeneb\f1 \f0\'f6\'f6pev\f1 \f0 1\f1 \f0 miljardi\f1 \f0 aasta\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 6\f1 \f0 tunni\f1 \f0 v\'f5rra\f1 .\par \f0 Lisaks\f1 \f0\'fclalnimetatud\f1 \f0 n\'e4htustele\f1 , \f0 toimub\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 universumi\f1 \f0 vahel\f1 \f0 pidev\f1 \b\f0 aine\f1 \f0 vahetus\b0\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0\'fclemistest\f1 \f0 kihtidest\f1 \f0 lahkuvad\f1 \f0 molekulid\f1 \f0 maailmaruumi\f1 . \f0 Sealt\f1 \f0 omakorda\f1 \f0 sadestub\f1 \f0 Maale\f1 \f0 kosmilist\f1 \f0 tolmu\f1 , \f0 aga\f1 \f0 ka\f1 \f0 meteoriite\f1 . \f0 Suuremad\f1 \f0 meteoriidid\f1 , \f0 p\'f5rkudes\f1 \f0 maapinnaga\f1 \f0 kujundavad\f1 \f0 omap\'e4raseid\f1 \f0 relfeefivorme\f1 .\par \par \f0\tab\b 2\f1 .\f0 8\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 KUJU\f1 \f0 JA\f1 \f0 SUURUS\par \par \b0 Maa\f1 \f0 kuju\f1 \f0 ja\f1 \f0 suuruse\f1 \f0 kindlaksm\'e4\'e4ramine\f1 \f0 on\f1 \f0 pika\f1 \f0 ning\f1 \f0 p\'f5neva\f1 \f0 ajalooga\f1 \f0 k\'fcsimus\f1 . \f0 Muistsed\f1 \f0 inimesed\f1 \f0 kujutasid\f1 \f0 Maad\f1 \f0 lameda\f1 \f0 ketta\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 m\'e4ena\f1 , \f0 mida\f1 \f0\'fcmbritses\f1 \f0 ookean\f1 \f0 ja\f1 \f0 kattis\f1 \f0 taeva\f1 \f0 kristallkuppel\f1 . \f0 Antiik\f1 -\f0 Kreeka\f1 \f0 filosoofi\f1 \f0 Platoni\f1 \f0 ja\f1 \f0 tema\f1 \f0 kuulsa\f1 \f0\'f5pilase\f1 \f0 Aristotele\f1 \f0 t\'f6\'f6de\f1 \f0 tulemusena\f1 \f0 hakati\f1 \f0 Maad\f1 \f0 kujutama\f1 \f0 kerakujulisena\f1 . \f0 T\'f5si\f1 \f0 k\'fcll\f1 , \f0 maakera\f1 \f0 asetasid\f1 \f0 antiik\'f5petlased\f1 \f0 universumi\f1 \f0 keskpunkti\f1 \f0 ja\f1 \f0 alles\f1 \f0 1543\f1 . \f0 a\f1 . \f0 t\'f5estas\f1 \f0 Kopernik\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 planeedid\f1 \f0 Tiirlevad\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 .\par \f0 Kui\f1 \f0 antiikajal\f1 \f0 oli\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kerakujulisuse\f1 \f0 alususeks\f1 \f0 suuresti\f1 \f0 ettekujutlus\f1 \f0 kerast\f1 \f0 kui\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 ideaalsema\f1 \f0 vormiga\f1 \f0 kehast\f1 , \f0 siis\f1 \f0 aegade\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 kogunes\f1 \f0 selle\f1 \f0 t\'f5estuseks\f1 \f0 n\'fc\'fcdki\f1 \f0 materjale\f1 . \f0 Nii\f1 \f0 pandi\f1 \f0 t\'e4hele\f1 , \f0 et\f1 \f0 k\'f5rgemale\f1 \f0 t\'f5ustes\f1 \f0 laienes\f1 \f0 vaatev\'e4li\f1 . \f0 mere\'e4\'e4rsed\f1 \f0 rahvaad\f1 \f0 sidusid\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kerakujulisuse\f1 \f0 l\'e4henevate\f1 \f0 laevade\f1 \f0 j\'e4rkj\'e4rgulise\f1 \f0 ilmumisega\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 lahkuvate\f1 \f0 laevade\f1 \f0 kadumisega\f1 \f0 silmapiiri\f1 \f0 taha\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 panid\f1 \f0 astronoomid\f1 \f0 t\'e4hele\f1 \f0 Maa\f1 \f0 varju\f1 \f0 Kuul\f1 \f0 varjutuste\f1 \f0 ajal\f1 \f0 ja\f1 \f0 seegi\f1 \f0 t\'f5estas\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kerakujulisust\f1 .\par \f0 L\'f5pliku\f1 \f0 t\'f5estuse\f1 \f0 t\'f5i\f1 \f0 esimene\f1 \f0\'fcmbermaailma\f1 \f0 purjetamine\f1 . \f0 Esimesena\f1 \f0 tegi\f1 \f0 selle\f1 \f0 teoks\f1 \f0 Hispaani\f1 \f0 lipu\f1 \f0 all\f1 \f0 seilav\f1 \f0 portugaallane\f1 \f0 Fernao\f1 \f0 de\f1 \f0 Magalhaes\f1 \f0 aastail\f1 \f0 1519\f1 -\f0 1522\f1 .\par \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 t\'f5enavad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kerakujulisust\f1 \f0 vaatlused\f1 \f0 kosmoseaparaatidelt\f1 \f0 ja\f1 \f0 aerofotod\f1 \f0 lennukitelt\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 9\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 T\'e4psed\f1 \f0 geodeetilised\f1 \f0 m\'f5\'f5tmised\f1 \f0 n\'e4itasid\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 kerakujuline\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 poolustelt\f1 \f0 kokkusurutud\f1 \f0 keha\f1 . \f0 T\'e4psete\f1 \f0 kaartide\f1 \f0 koostamine\f1 \f0 jt\f1 . \f0 k\'fcsimused\f1 \f0 n\'f5uavad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kuju\f1 \f0 t\'e4psemat\f1 \f0 arvestamist\f1 . \f0 Matemaatliselt\f1 \f0 vastab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kuju\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 enam\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 l\'fchema\f1 \f0 telje\f1 \f0 p\'f6\'f6rlevast\f1 \f0 ellipsoidist\f1 \f0 saadavale\f1 \f0 pinnale\f1 ,\f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 p\'f6\'f6rdellipsoidiks\b0\f1 (\f0 vanemas\f1 \f0 kirjanduses\f1 \f0 ka\f1 \f0 sferoidiks\f1 ). \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0 skeem\f1 \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 10\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 P\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0 ennek\'f5ige\f1 \f0 pikema\f1 (\f0 Ra\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 l\'fchema\f1 (\f0 Rb\f1 ) \f0 raadiuse\f1 \f0 pikkused\f1 , \f0 mis\f1 \f0 vastavad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 raadiusele\f1 \f0 ekvaatori\f1 \f0 ja\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 kohal\f1 . \f0 P\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0\'fcmberm\'f5\'f5t\f1 \f0 tasandil\f1 \f0 EOQ\f1 \f0 vastab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ekvaatori\f1 \f0\'fcmberm\'f5\'f5dule\f1 \f0 ja\f1 \f0 tasandil\f1 \f0 P1OP\f1 \f0 Maa\f1 \f0\'fcmberm\'f5\'f5dule\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 p\'f5hja\f1 - \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapooluse\f1 . \f0 P\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0\'fcheks\f1 \f0 iseloomulikuks\f1 \f0 n\'e4itajaks\f1 \f0 on\f1 \f0 tema\f1 \f0 lapikus\f1 (\f3 a\f1 ), \f0 mis\f1 \f0 leitakse\f1 \f0 valemist\f1 :\par \par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\qc\f3 a\f1 =\ul\f0 Ra\f1 -\f0 Rb\f1 \par \ulnone \f0 Ra\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0 m\'f5\'f5tmete\f1 \f0 m\'e4\'e4ramine\f1 \f0 on\f1 \f0 olnud\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 mahukas\f1 \f0 ja\f1 \f0 rahvusvahelist\f1 \f0 koost\'f6\'f6d\f1 \f0 n\'f5udev\f1 \f0 tegevus\f1 . \f0 Tabelis\f1 \f0 2\f1 .\f0 5\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ) \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 tuntumad\f1 \f0 m\'e4\'e4ramiste\f1 \f0 tulemused\f1 .\par \f0 Nagu\f1 \f0 h\'e4htud\f1 \f0 tabelist\f1 , \f0 on\f1 \f0 eri\f1 \f0\'f5petlaste\f1 \f0 poolt\f1 \f0 saadud\f1 \f0 tulemused\f1 \f0 tunduvalt\f1 \f0 erinevad\f1 . \f0 Delambre\rquote i\f1 \f0 tulemustel\f1 \f0 on\f1 \f0 vaid\f1 \f0 ajalooline\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 . \f0 Besseli\f1 \f0 tulemusi\f1 \f0 kasutati\f1 \f0 Venemaal\f1 \f0 ja\f1 \f0 j\'e4rgnevalt\f1 \f0 NSV\f1 \f0 Liidus\f1 \f0 kuni\f1 \f0 1946\f1 . \f0 aastani\f1 . \f0 Omaaegses\f1 \f0 NSV\f1 \f0 Liidus\f1 \f0 oli\f1 \f0 1946\f1 . \f0 a\f1 . \f0 alates\f1 \f0 kasutusel\f1 \f0 prof\f1 . \f0 F\f1 . \f0 Krassovski\f1 \f0 juhendamisel\f1 \f0 Geodeesia\f1 , \f0 Aerom\'f5\'f5tdistamise\f1 \f0 ja\f1 \f0 Kartograafia\f1 \f0 Teadusliku\f1 \f0 Uurimise\f1 \f0 Keskinstituudi\f1 \f0 poolt\f1 \f0 arvutatud\f1 \f0 p\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0 m\'f5\'f5tmed\f1 . \f0 Clarke\rquote i\f1 \f0 poolt\f1 \f0 saadud\f1 \f0 tulemused\f1 \f0 on\f1 \f0 kasutusel\f1 \f0 Inglismaal\f1 , \f0 Ameerika\f1 \f0\'dchendriikides\f1 \f0 ja\f1 \f0 teistes\f1 \f0 riikides\f1 .\par \f0 Milline\f1 \f0 t\'e4hendus\f1 \f0 on\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 autorite\f1 \f0 p\'f6\'f6rdellipsoide\f1 \f0 alusel\f1 \f0 arvutatud\f1 \f0 maa\f1 \f0 karakteristikute\f1 \f0 tulemustele\f1 , \f0 illustreerib\f1 \f0 tabel\f1 \f0 2\f1 .\f0 6\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 Kui\f1 \f0 Maad\f1 \f0 v\'f5tta\f1 \f0 kerana\f1 , \f0 siis\f1 \f0 on\f1 \f0 maaellipsoidiga\f1 \f0 mahu\f1 \f0 poolest\f1 \f0 v\'f5rdse\f1 \f0 kera\f1 \f0 raadius\f1 \f0 Besseli\f1 \f0 andmete\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 6370\f1 ,\f0 20\f1 \f0 km\f1 \f0 ja\f1 \f0 Krassovski\f1 \f0 andmete\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 6371\f1 ,\f0 11\f1 \f0 km\f1 .\par \f0 Eesti\f1 \f0 territooriumi\f1 \f0 h\'f5lmavad\f1 \f0 geodeetilised\f1 \f0 ja\f1 \f0 kartograaflised\f1 \f0 t\'f6\'f6d\f1 \f0 tehti\f1 \f0 suures\f1 \f0 mahus\f1 \f0 ajal\f1 , \f0 mil\f1 \f0 meie\f1 \f0 vabariik\f1 \f0 kuulus\f1 \f0 Tsaari\f1 -\f0 Venemaa\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 NSVL\f1 \f0 koosseisu\f1 . \f0 Seep\'e4rast\f1 \f0 pakuvad\f1 \f0 meile\f1 \f0 huvi\f1 \f0 vene\f1 \f0 professori\f1 \f0 F\f1 . \f0 Krassovski\f1 \f0 poolt\f1 \f0 m\'e4\'e4ratud\f1 \f0 karakteristikud\f1 (\f0 tabel\f1 \f0 2\f1 .\f0 7\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 Maakera\f1 \f0 pindalast\f1 (\f0 510\f1 ,\f0 1\f1 \f0 miljonit\f1 \f0 km\super 2\nosupersub\f1 ) \f0 on\f1 \f0 70\f1 ,\f0 8\f1 %(\f0 360\f1 ,\f0 8\f1 \f0 miljonit\f1 \f0 km\super 2\nosupersub\f1 ) \f0 kaetud\f1 \f0 veega\f1 . \f0 P\'f5hjapoolkeral\f1 \f0 on\f1 \f0 see\f1 \f0 n\'e4itaja\f1 \f0 60\f1 ,\f0 7\f1 % \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapoolkeral\f1 \f0 80\f1 ,\f0 9\f1 %.\par \f0 Siiski\f1 \f0 kirjeldab\f1 \f0 p\'f6\'f6rdellipsoid\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kuju\f1 \f0 ligikaudselt\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0 t\'e4psemini\f1 \f0 vastab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 t\'f5elisele\f1 \f0 kujule\f1 \b\f0 geoid\b0\f1 . \f0 Geoid\f1 \f0 on\f1 \f0 selline\f1 \f0 geomeetriline\f1 \f0 keha\f1 , \f0 mille\f1 \f0 pind\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5ikjal\f1 \f0 risti\f1 \f0 loodjoonega\f1 \f0 ning\f1 \f0 see\f1 \f0\'fchtib\f1 \f0 merede\f1 \f0 ja\f1 \f0 ookeanide\f1 \f0 h\'e4irimata\f1 \f0 veepinnaga\f1 . \f0 Geoidi\f1 \f0 kuju\f1 \f0 on\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0 keerukas\f1 . \f0 S\'f5na\f1 \f0 geoid\f1 \f0 tuleneb\f1 \f0 kreeka\f1 \f0 keelest\f1 , \f0 kus\f1 \f0 ge\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 maad\f1 \f0 ja\f1 \f0 eidos\f1 \f0 on\f1 \f0 kuju\f1 \f0 ehk\f1 \f0 v\'e4limus\f1 . \f0 Siiski\f1 \f0 ei\f1 \f0 kirjelda\f1 \f0 ka\f1 \f0 geoid\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kuju\f1 \f0 t\'e4pselt\f1 , \f0 sest\f1 \f0 arvestamata\f1 \f0 j\'e4\'e4vad\f1 \f0 k\'f5rged\f1 \f0 m\'e4etipud\f1 \f0 ja\f1 \f0 ookeanis\'fcvikud\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 tegeliku\f1 \f0 kuju\f1 \f0 ning\f1 \f0 eespool\f1 \f0 kirjeldatud\f1 \f0 l\'e4hendusi\f1 \f0 iseloomustab\f1 \f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 11\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \i\f0 Maakera\f1 \f0 v\'e4hendatud\f1 \f0 mudeliks\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5igile\f1 \f0 tuntud\f1 \f0 gloogus\f1 . \f0\'dcle\f1 \f0 kahe\f1 \f0 aastatuhande\f1 \f0 on\f1 \f0 gloobus\f1 \f0 aidanud\f1 \f0 inimesel\f1 \f0 saada\f1 \f0 paremat\f1 \f0 ettekujutust\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kujust\f1 . \f0 Pinnaehitustest\f1 , \f0 suurematest\f1 \f0 linnadest\f1 , \f0 tiirlemisest\f1 , \f0 p\'f6\'f6rlemisest\f1 , \f0 asendist\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemist\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Esimene\f1 \f0 ei\f1 \f0 olnud\f1 \f0 mitte\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 gloobus\f1 \f0 vaid\f1 \f0 taevagloobus\f1 , \f0 mida\f1 \f0 kasutasid\f1 \f0 vanad\f1 \f0 roomlased\f1 \f0 ja\f1 \f0 kreeklased\f1 . \f0 Alles\f1 \f0 15\f1 . \f0 sajandil\f1 \f0 muutus\f1 \f0 maagloobus\f1 \f0 prevalveerivaks\f1 \f0 taevagloobuse\f1 \f0 ees\f1 . \f0 Teadaolevalt\f1 \f0 valmistas\f1 \f0 esimese\f1 \f0 Maa\f1 \f0 gloobuse\f1 \f0 oletatavasti\f1 \f0 150\f1 . \f0 a\f1 . \f0 e\f1 .\f0 Kr\f1 . \f0 kreeka\f1 \f0\'f5petlane\f1 \f0 Krates\f1 \f0 Mallosest\f1 . \f0 Kahjuks\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 tema\f1 \f0 gloobus\f1 \f0 s\'e4ilinud\f1 . \f0 Vanima\f1 \f0 v\'e4ilinud\f1 \f0 maagloobuse\f1 \f0 on\f1 \f0 valmistanud\f1 \f0 kaupmees\f1 \f0 Martin\f1 \f0 Behaim\f1 \f0 1492\f1 . \f0 aastal\f1 . \f0 Koos\f1 \f0 esimeste\f1 \f0\'fcmbermaailmas\'f5itudega\f1 \f0 muutusid\f1 \f0 gloobused\f1 \f0 igap\'e4evasemaks\f1 . \f0 Eriti\f1 \f0 Inglismaal\f1 \f0 v\'f5itsid\f1 \f0 populaarsust\f1 \f0 pisikesed\f1 \f0 taskugloobused\f1 \f0 ning\f1 \f0 gloobuse\f1 \f0 kujul\f1 \f0 baseeruvad\f1 \f0 nipsasjakesed\f1 . \f0 1851\f1 . \f0 a\f1 . \f0 valmistas\f1 \f0 James\f1 \f0 Wyld\f1 \f0 ajaloo\f1 \f0 suurima\f1 , \f0 18\f1 -\f0 meetrise\f1 \f0 l\'e4bim\'f5\'f5duga\f1 \f0 gloobuse\f1 , \f0 millel\f1 \f0 oli\f1 \f0 neli\f1 \f0 korrust\f1 \f0 ja\f1 \f0 mis\f1 \f0 oli\f1 \f0 olemuselt\f1 \f0\'f5ppeotstarbeline\f1 . \f0 Kaardiga\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 on\f1 \f0 gloobuse\f1 \f0 eeliseks\f1 \f0 tema\f1 \f0\'f5ige\f1 \f0 kuju\f1 \f0 ja\f1 \f0 moonutustevaba\f1 \f0 informatsioon\f1 . \f0 Halvemuseks\f1 \f0 on\f1 \f0 aga\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 v\'e4hesus\f1 , \f0 mida\f1 \f0 gloobusele\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 paigutada\f1 , \f0 ning\f1 \f0 halb\f1 \f0\'fclevaatlikkus\f1 .\par \i0\f0 Maapinda\f1 \f0 iseloomustavate\f1 \f0 looduskarakteristikute\f1 (\f0 nagu\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 ja\f1 \f0 mere\f1 \f0 jaotus\f1 , \f0 reljeef\f1 , \f0 taimkate\f1 , \f0 mandrite\f1 \f0 konfiguratsioon\f1 \f0 jne\f1 .) \f0 geograafiline\f1 \f0 jaotus\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'fcllaltki\f1 \f0 keeruline\f1 . \f0 See\f1 \f0 tingib\f1 \f0 vajaduse\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 n\'e4itajate\f1 \f0\'fcldistamiseks\f1 .\par \f0\'dcheks\f1 \f0\'fcluliseks\f1 \f0 geograafiliseks\f1 \f0 karakteristikuks\f1 \f0 on\f1 \f0 maa\f1 \f0 reljeef\f1 , \f0 mida\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemalt\f1 \f0 iseloomustatakse\f1 \f0 k\'f5rgussuhete\f1 \f0 abil\f1 . \f0 Maakera\f1 \f0 k\'f5rgussuhetest\f1 \f0 saame\f1 \f0\'fclevaate\f1 \f0 kartograafilis\f1 -\f0 statistilisel\f1 \f0 meetodil\f1 . \f0 Selleks\f1 \f0 m\'f5\'f5dame\f1 \f0 maakaardilt\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 k\'f5rgusastmetega\f1 (\f0 v\'f5i\f1 \f0 s\'fcgavusega\f1 ) \f0 alade\f1 \f0 pindalad\f1 . \f0 Selliseid\f1 \f0 t\'f6id\f1 \f0 on\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 korduvalt\f1 \f0 ja\f1 \f0 alltoodud\f1 \f0 tabelis\f1 \f0 2\f1 .\f0 8\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ) \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 arvutuste\f1 \f0 tulemused\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 kohta\f1 .\par \f0 Tabelis\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 andmete\f1 \f0 p\'f5hjal\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 konstrueerida\f1 \f0 graafik\f1 \f0 ehk\f1 \b\f0 h\'fcpsograafiline\f1 \f0 k\'f5ver\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 enast\f1 \f0 maakera\f1 \f0 erineva\f1 \f0 k\'f5rgusega\f1 \f0 maismaaosade\f1 \f0 ja\f1 \f0 erineva\f1 \f0 s\'f5gavusega\f1 \f0 merep\'f5hjaosade\f1 \f0 leviku\f1 \f0 jaotust\f1 . \f0 Selleks\f1 \f0 kantakse\f1 \f0 ordinaatteljele\f1 \f0 k\'f5rguses\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgavused\f1 , \f0 abstsissteljele\f1 \f0 aga\f1 \f0 vastavate\f1 \f0 k\'f5rgus\f1 - \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgavusastmete\f1 \f0 pindalad\f1 \f0 miljonites\f1 \f0 ruutkilomeetrites\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 protsentides\f1 \f0 maakera\f1 \f0 pindalast\f1 .\par \f0 Abstsissteljele\f1 \f0 m\'e4rgitakse\f1 \f0 k\'f5igepealt\f1 \f0 l\'f5ik\f1 , \f0 mis\f1 \f0 vastab\f1 \f0 suurimale\f1 \f0 k\'f5rgusastmele\f1 (\f0 3000\f1 -\f0 8848\f1 \f0 m\f1 ; \f0 viimane\f1 \f0 arv\f1 \f0 t\'e4histab\f1 \f0 Mount\f1 \f0 Everesti\f1 \f0 k\'f5rgust\f1 ). \f0 Selle\f1 \f0 l\'f5igu\f1 \f0 l\'f5pust\f1 \f0 p\'fcstitatakse\f1 \f0 ordinaat\f1 \f0 vastava\f1 \f0 k\'f5rgusastme\f1 \f0 alumise\f1 \f0 piirini\f1 (\f0 3000\f1 \f0 m\f1 ). \f0 Seej\'e4rel\f1 \f0 m\'e4rgitakse\f1 \f0 abstsissteljele\f1 \f0 eelmise\f1 \f0 k\'f5rvale\f1 \f0 teine\f1 \f0 l\'f5ik\f1 , \f0 mis\f1 \f0 vastab\f1 \f0 j\'e4rgmise\f1 \f0 k\'f5rgusastme\f1 (\f0 2000\f1 -\f0 3000\f1 \f0 m\f1 ) \f0 pindalale\f1 ; \f0 l\'f5igu\f1 \f0 l\'f5pust\f1 \f0 p\'fcstitatakse\f1 \f0 ordinaat\f1 \f0 selle\f1 \f0 k\'f5rgusastme\f1 \f0 alumise\f1 \f0 piirini\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Seej\'e4rel\f1 \f0\'fchendatakse\f1 \f0 k\'f5igi\f1 \f0 ordinaatide\f1 \f0 otsad\f1 \f0 sujuva\f1 \f0 k\'f5veraga\f1 , \f0 mille\f1 \f0 l\'f5pp\f1 \f0 peab\f1 \f0 vastama\f1 \f0 Mariaani\f1 \f0 s\'fcviku\f1 \f0 suurimale\f1 \f0 s\'fcgavusele\f1 . \f0 See\f1 \f0 ongi\f1 \b\f0 h\'fcpsograafiline\f1 \f0 k\'f5ver\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 annab\f1 \f0 maakera\f1 \f0 pinna\f1 \f0\'fcldistatud\f1 \f0 profiili\f1 \f0 ja\f1 \f0 peegeldab\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 k\'f5rgus\f1 - \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgavusastmete\f1 \f0 pindalade\f1 \f0 vastastikust\f1 \f0 suhet\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 12\f1 . \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 H\'fcpsograafilise\f1 \f0 k\'f5vera\f1 \f0 anal\'fc\'fcs\f1 \f0 n\'e4itab\f1 , \f0 et\f1 \f0 maakera\f1 \f0 reljeefi\f1 \f0 p\'f5hiosad\f1 \f0 on\f1 \f0 mandrid\f1 \f0 ja\f1 \f0 ookeanis\'fcvikud\f1 . \f0 Maismaal\f1 \f0 olevatel\f1 \f0 m\'e4estikel\f1 \f0 ja\f1 \f0 merep\'f5hja\f1 \f0 s\'fcvikuil\f1 \f0 on\f1 \f0 reljeefis\f1 \f0 teisej\'e4rguline\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 .\par \f0 H\'fcpsograafilisi\f1 \f0 k\'f5veraid\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 koostada\f1 \f0 mitte\f1 \f0 ainult\f1 \f0 kogu\f1 \f0 maakera\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 ka\f1 \f0 iga\f1 \f0 mandri\f1 , \f0 saare\f1 , \f0 ookeani\f1 \f0 ja\f1 \f0 mere\f1 \f0 kohta\f1 . \f0 Sel\f1 \f0 juhul\f1 \f0 valitakse\f1 \f0 k\'f5rguste\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgavuste\f1 \f0 skaala\f1 (\f0 tema\f1 \f0\'fcldine\f1 \f0 amplituud\f1 \f0 ja\f1 \f0 astmete\f1 \f0 suurus\f1 ) \f0 konkreetse\f1 \f0 materjali\f1 \f0 alusel\f1 .\par \f0 Mingi\f1 \f0 veekogu\f1 \f0 s\'fcgavust\f1 \f0 iseloomustav\f1 \f0 graafik\f1 \f0 kannab\f1 \f0 nimetust\f1 \b\f0 bat\'fcmeetriline\f1 \f0 k\'f5ver\b0\f1 .\par \f0 Kuid\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 ja\f1 \f0 mere\f1 \f0 jaotus\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 maakeral\f1 \f0\'fchtlane\f1 . \f0 Suuri\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 osasid\f1 , \f0 mida\f1 \f0\'fcmbritsevad\f1 \f0 mered\f1 \f0 ja\f1 \f0 ookeanid\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 mandriteks\b0\f1 \f0 ehk\f1 \b\f0 kontinentideks\b0\f1 . \f0 Maakeral\f1 \f0 on\f1 \f0 5\f1 \f0 kontinenti\f1 . \f0 M\'f5ningaid\f1 \f0 andmeid\f1 \f0 mandrite\f1 \f0 kohta\f1 \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 tabeli\f1 \f0 2\f1 .\f0 9\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Aasia\f1 \f0 on\f1 \f0 oma\f1 \f0 nime\f1 \f0 saanud\f1 \f0 akadi\f1 \f0 keelest\f1 \f0 s\'f5nast\f1 \f0 assu\f1 , \f0 mis\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 p\'e4ikeset\'f5usu\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 hommikumaad\f1 . \f0 Aafrika\f1 \f0 nimetus\f1 \f0 tuleneb\f1 \f0 muistse\f1 \f0 Kartaago\f1 \f0\'fcmbruses\f1 \f0 elanud\f1 \f0 afri\f1 \f0 h\'f5imu\f1 \f0 ladinakeelsest\f1 \f0 nimest\f1 . \f0 Ameerika\f1 \f0 on\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 maadeuurija\f1 \f0 Amerigo\f1 \f0 Vespucci\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 . \f0 Antarktika\f1 \f0 nimi\f1 \f0 tuleneb\f1 \f0 konstruktsioonist\f1 \f0 anti\f1 \f0 arktika\f1 . \f0 Austraalia\f1 \f0 nimi\f1 \f0 oli\f1 \f0 pandud\f1 \f0 juba\f1 \f0 enne\f1 \f0 avastamist\f1 \f0 h\'fcpoteetilisele\f1 \f0 mandrile\f1 \f0 terra\f1 \f0 austraalis\f1 (\f0 ladina\f1 \f0 keeles\f1 \f0 l\'f5unamaa\f1 ). \f0 Euroopa\f1 \f0 on\f1 \f0 saanud\f1 \f0 oma\f1 \f0 nime\f1 \f0 kreeklaste\f1 \f0 Europe\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 arvatavalt\f1 \f0 p\'e4rit\f1 \f0 semiidi\f1 \f0 keelsest\f1 \f0 s\'f5nast\f1 \f0 ereb\f1 , \f0 mis\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 loojang\f1 , \f0\'f5htumaa\f1 .\par \f0\'dclalesitatud\f1 \f0 n\'e4itajad\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0 maakera\f1 \f0 tervikuna\f1 , \f0 nende\f1 \f0\'fcldistusaste\f1 \f0 on\f1 \f0 suur\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 12\f1 .). \par \par \f0\tab\b 2\f1 .\f0 9\f1 . \f0 GEOGRAAFILISED\f1 \f0 KOORDINAADID\par \par \b0 V\'e4ikeste\f1 \f0 territooriumide\f1 \f0 uurimisel\f1 , \f0 mille\f1 \f0 puhul\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 tarvidust\f1 \f0 arvestada\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kerakujulisust\f1 , \f0 on\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 loomine\f1 \f0 k\'fcllaltki\f1 \f0 lihtne\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 kasutada\f1 \f0 ristkoordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 . \f0 M\'e4rgime\f1 , \f0 et\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 loomine\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafias\f1 \f0 oluline\f1 , \f0 sest\f1 \f0 nende\f1 \f0 abil\f1 \f0 m\'e4\'e4ratakse\f1 \f0 vaadeldavate\f1 \f0 punktide\f1 \f0 asukohad\f1 \f0 maapinnal\f1 . \f0 Rangelt\f1 \f0 v\'f5ttes\f1 \f0 sai\f1 \f0 ka\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 kaartide\f1 \f0 koostamine\f1 \f0 v\'f5imalikuks\f1 \f0 alles\f1 \f0 p\'e4rast\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 v\'e4ljt\'f6\'f6tamist\f1 . \f0 Probleemii\f1 \f0 olemus\f1 \f0 seisneb\f1 \f0 selles\f1 , \f0 et\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 kaardid\f1 \f0 on\f1 \f0 tasapinnalised\f1 (\f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0 kahem\'f5\'f5tmelised\f1 ) \f0 ning\f1 \f0 sf\'e4\'e4rilise\f1 \f0 pinna\f1 \f0 projekteerimisel\f1 \f0 tasapinnale\f1 \f0 tekkivad\f1 \f0 moondused\f1 . \f0 See\f1 \f0 tingib\f1 \f0 vajaduse\f1 \f0 sf\'e4\'e4rilise\f1 \f0 koordinaats\'fcsteemi\f1 \f0 loomiseks\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 maapinnal\f1 \f0 puuduksid\f1 \f0 kaks\f1 \f0 liikumatut\f1 \f0 punkti\f1 (\f0 poolused\f1 ), \f0 siis\f1 \f0 oleks\f1 \f0 sellise\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 konstrueerimine\f1 \f0 kaunis\f1 \f0 meelevaldne\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 kujutletav\f1 \f0 telg\f1 , \f0 mis\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 pooluseid\f1 \f0 on\f1 \f0 ka\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 teljeks\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 kujutletava\f1 \f0 telje\f1 \f0 l\'f5ikepunkti\f1 \f0 ekvaatoriga\f1 (\f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0 poolusega\f1 \f0 risti\f1 \f0 olev\f1 \f0 suurim\f1 \f0 tasapind\f1 ) \f0 nimetame\f1 \f0 Maa\f1 \f0 keskpunktiks\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 keskpunkti\f1 \f0 kasutades\f1 \f0 saab\f1 \f0 m\'e4\'e4ratleda\f1 \b\f0 geograafilise\f1 \f0 laiuse\f1 \f0 ja\f1 \f0 pikkuse\b0\f1 \f0 m\'f5isted\f1 . \f0 Koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemis\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0 neid\f1 \b\f0 paralleelid\f1 \f0 ehk\f1 \f0 r\'f6\'f6bikud\f1 \f0 ja\f1 \f0 meridiaanid\b0\f1 . \f0 Geograafiline\f1 \f0 laius\f1 \f0 on\f1 \f0 nurk\f1 , \f0 mis\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 ekvaatori\f1 \f0 tasapinna\f1 \f0 ja\f1 \f0 sirgjoone\f1 \f0 vahel\f1 \f0 ning\f1 \f0 mis\f1 \f0\'fchendab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 keskpunkti\f1 \f0 ja\f1 \f0 vaadeldavt\f1 \f0 punkti\f1 \f0 Maa\f1 \f0 pinnal\f1 . \f0 Ekvaatori\f1 \f0 laiuskraad\f1 \f0 v\'f5rdub\f1 \f0 0\super o\nosupersub\f1 \f0 ja\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 oma\f1 \f0 90\super o\nosupersub\f1 . \f0 Olenevalt\f1 \f0 poolkerast\f1 , \f0 m\'e4rgitakse\f1 \f0 juurde\f1 \f0 kas\f1 \f0 tegemist\f1 \f0 on\f1 \f0 p\'f5hja\f1 - (\f0 N\f1 ) \f0 v\'f5i\f1 \f0 l\'f5una\f1 -(\f0 S\f1 ) \f0 laiusega\f1 . \f0 Siit\f1 \f0 tuleneb\f1 , \f0 et\f1 \b\f0 paralleelid\b0\f1 \f0 on\f1 \f0 kujutletavad\f1 \f0 t\'e4isringid\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 ekvaatori\f1 \f0 tasapinnaga\f1 \f0 paralleelsed\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 kerakujulisust\f1 \f0 arvestades\f1 \f0 on\f1 \f0 need\f1 \f0 tingid\f1 \f0 seda\f1 \f0 v\'e4iksemad\f1 , \f0 mida\f1 \f0 kaugemal\f1 \f0 nad\f1 \f0 ekvaatorist\f1 \f0 on\f1 . \f0 Suurimad\f1 \f0 on\f1 \f0 nad\f1 \f0 ekvaatoril\f1 , \f0 poolustel\f1 \f0 aga\f1 \f0 kujutavad\f1 \f0 nad\f1 \f0 endast\f1 \f0 punkte\f1 . \f0 Geograafilist\f1 \f0 pikkust\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \b\f0 meridiaanid\b0\f1 . \f0 Meridiaani\f1 \f0 tasapind\f1 \f0 l\'e4bib\f1 \f0 Maa\f1 \f0 telge\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'f5ikejoon\f1 \f0 maapinnal\f1 \f0 kujutabki\f1 \f0 meridiaani\f1 . \f0 Paralleelidega\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0\'fckski\f1 \f0 meridiaan\f1 \f0 seotud\f1 \f0 loodusliku\f1 \f0 asendiga\f1 . \f0 K\'f5ik\f1 \f0 meridiaanid\f1 \f0 koonduvad\f1 \f0 poolustel\f1 \f0 j\f1 \f0 anende\f1 \f0 pikkus\f1 \f0 on\f1 \f0\'fchesugune\f1 . \f0 Kokkuleppeliselt\f1 \f0 on\f1 \f0 algmeridiaaniks\f1 \f0 ehk\f1 \f0 0\f1 -\f0 meridiaaniks\f1 \f0 valitud\f1 \f0 Greenwichi\f1 \f0 meridiaan\f1 . \f0 Meridiaanid\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 pikkust\f1 \f0 ning\f1 \f0 ida\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'e4\'e4ne\f1 \f0 poolkeradel\f1 \f0 t\'e4histatakse\f1 \f0 neid\f1 \f0 i\f1 .\f0 p\f1 .(\f0 idapikkus\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 l\f1 .\f0 p\f1 .(\f0 l\'e4\'e4nepikkus\f1 ). \f0 Geograaafiliste\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemist\f1 \f0 annab\f1 \f0 ettekujutuse\f1 \f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 13\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 Geograafiline\f1 \f0 pikkus\f1 \f0 p\'f5hineb\f1 \f0 antud\f1 \f0 koha\f1 \f0 kohaliku\f1 \f0 aga\f1 \f0 v\'f5rdlemisel\f1 \f0 algmeridiaani\f1 \f0 kohaliku\f1 \f0 ajaga\f1 . \f0 Selleks\f1 \f0 v\'f5rreldakse\f1 \f0 antud\f1 \f0 koha\f1 \f0 aega\f1 \f0 algmeridiaani\f1 \f0 ajaga\f1 (\f0 v\'f5i\f1 \f0 m\'f5ne\f1 \f0 sellise\f1 \f0 punkti\f1 \f0 kohaliku\f1 \f0 ajaga\f1 , \f0 mille\f1 \f0 koordinaadid\f1 \f0 on\f1 \f0 teada\f1 ). \f0 Aegade\f1 \f0 vahe\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 saab\f1 \f0 arvutada\f1 \f0 meridiaanide\f1 \f0 vahelise\f1 \f0 nurga\f1 . \f0 Kahe\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 pikkuse\f1 \f0 m\'e4\'e4ramise\f1 \f0\'fclesanne\f1 \f0 jaguneb\f1 \f0 kaheks\f1 :\par \pard{\pntext\f1 1.\tab}{\*\pn\pnlvlbody\pnf1\pnindent360\pnstart1\pndec{\pntxta.}} \nowidctlpar\fi-360\li360\sl240\slmult1\f0 Kindlaks\f1 \f0 teha\f1 \f0 antud\f1 \f0 punkti\f1 \f0 kohalik\f1 \f0 aeg\f1 .\par \f0{\pntext\f1 2.\tab}Teada\f1 \f0 saada\f1 \f0 tuntud\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 pikkusega\f1 (\f0 v\'f5i\f1 \f0 nullmeridiaani\f1 ) \f0 maakoha\f1 \f0 kohalik\f1 \f0 aeg\f1 .\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\f0 Viimast\f1 \f0 m\'f5\'f5deti\f1 \f0 vanast\f1 \f0 eriti\f1 \f0 t\'e4psete\f1 \f0 kellade\f1 \f0 ehk\f1 \f0 kronomeetrite\f1 \f0 abil\f1 , \f0 t\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 raadio\f1 \f0 teel\f1 \f0 edasiantavaid\f1 \f0\'f5ige\f1 \f0 aja\f1 \f0 signaale\f1 . \f0 Viimastel\f1 \f0 aastak\'fcmnetel\f1 \f0 on\f1 \f0 loodud\f1 \f0 s\'fcsteem\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 m\'e4\'e4ramiseks\f1 \f0 tehiskaaslasste\f1 \f0 abil\f1 .\par \f0 Geograafilise\f1 \f0 laiuse\f1 \f0 m\'e4\'e4ramiseks\f1 \f0 m\'f5\'f5detakse\f1 \f0 taevakehade\f1 \f0 k\'f5rgust\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 liigume\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 p\'f5hjast\f1 \f0 l\'f5unasse\f1 , \f0 siis\f1 \f0 t\'e4helepanelik\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 n\'e4eb\f1 , \f0 et\f1 \f0 P\'f5hjanael\f1 \f0 l\'e4heb\f1 \f0 seniidist\f1 \f0\'fcha\f1 \f0 enam\f1 \f0 horisondile\f1 . \f0 Astronoomias\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'f5estatud\f1 , \f0 et\f1 \f0 maailma\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 k\'f5rgus\f1 \f0 horisondist\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5rdne\f1 \f0 vaatluskoha\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 laiusega\f1 . \f0 Joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 14\f1 . (\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ) \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 Maa\f1 \f0 l\'e4bil\'f5ige\f1 , \f0 kus\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4histatud\f1 \f0 t\'e4hega\f1 \f0 M\f1 . \f0 N\'e4eme\f1 , \f0 et\f1 \f0 maailma\f1 \f0 telg\f1 (\f0 MP\rquote\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 telg\f1 (\f0 TP\f1 ) \f0 on\f1 \f0 paralleelsed\f1 . \f0 Vaatleja\f1 \f0 horisonti\f1 \f0 t\'e4histab\f1 \f0 joon\f1 \f0 SMN\f1 \f0 ja\f1 \f0 temaga\f1 \f0 risti\f1 \f0 on\f1 \f0 maa\f1 \f0 keskpunktist\f1 \f0 l\'e4htuv\f1 \f0 joon\f1 \f0 vaatleja\f1 \f0 kohal\f1 (\f0 TMZ\f1 ). \f0 Nurgad\f1 \f0 P\rquote MN\f1 \f0 ja\f1 \f0 ATM\f1 \f0 on\f1 \f0 vastavalt\f1 \f0 kolmnurga\f1 \f0 seadusega\f1 \f0 v\'f5rdsed\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'f5rduvad\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 laiusega\f1 ,\f0 mis\f1 \f0 t\'e4histame\f1 \f3 j\f1 . \f0 Praktiliselt\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 m\'e4\'e4rata\f1 \f0 koha\f1 \f0 geograafilise\f1 \f0 laiuse\f1 \f0 m\'f5\'f5tes\f1 \f0 P\'f5hjanaela\f1 \f0 k\'f5rguse\f1 \f0\'fclemise\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 alumise\f1 \f0 kulminatsiooni\f1 \f0 hetkel\f1 \f0 ja\f1 \f0 sellele\f1 \f0 lisades\f1 \f0 paranduse\f1 , \f0 mis\f1 \f0 n\'e4itab\f1 \f0 maailma\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 ja\f1 \f0 P\'f5hjanaela\f1 \f0 vahelist\f1 \f0 nurka\f1 . \f0 Viimane\f1 \f0 suurus\f1 \f0 on\f1 \f0 vaid\f1 \f0 ligikaudu\f1 \f0 1\f1 \f0 kraad\f1 .\par \f0 Lisaks\f1 \f0 poolustele\f1 , \f0 ekvaatorile\f1 , \f0 nullmeridiaanidele\f1 \f0 ja\f1 \f0 kuup\'e4evarajale\f1 \f0 on\f1 \f0 Maal\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 koordinaatidega\f1 \f0 seotud\f1 \f0 olulisi\f1 \f0 jooni\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 ekvaatoril\f1 \f0 t\'f5useb\f1 \f0 ja\f1 \f0 loojub\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 risti\f1 \f0 horisondiga\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 \f0 on\f1 \f0 seal\f1 \f0 aasta\f1 \f0 ringi\f1 \f0 p\'e4ev\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f6\'f6\f1 \f0\'fchepikkused\f1 (\f0 h\'e4marik\f1 \f0 aga\f1 \f0 l\'fchike\f1 ). \f0 Keskp\'e4eval\f1 \f0 on\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 seniidis\f1 \f0 2\f1 \f0 korda\f1 \f0 aastas\f1 : \f0 kevadisel\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgisesel\f1 \f0 p\'f6\'f6rip\'e4eval\f1 \f0 ehk\f1 \f0 v\'f5rdp\'e4evsuse\f1 (\f0 21\f1 . \f0 m\'e4rts\f1 \f0 ja\f1 \f0 23\f1 . \f0 september\f1 ) \f0 ajal\f1 .\par \f0 Maapinnal\f1 \f0 on\f1 \f0 kohti\f1 , \f0 kus\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 on\f1 \f0 keskp\'e4eval\f1 \f0 seniidis\f1 \f0 ainult\f1 \f0 kord\f1 \f0 aastas\f1 . \f0 P\'f5hjapoolkeral\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 seda\f1 \f0 paralleeli\f1 \f0 23\super o\nosupersub\f1 \f0 27\rquote\f1 \b\f0 V\'e4hja\f1 \f0 p\'f6\'f6rijooneks\f1 \b0\f0 ja\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 on\f1 \f0 seniidis\f1 \f0 22\f1 . \f0 juunil\f1 . \f0 L\'f5unapoolkeral\f1 \f0 toimub\f1 \f0 see\f1 \f0 22\f1 . \f0 detsembris\f1 \f0 keskp\'e4eval\f1 \f0 ja\f1 \f0 23\super o\nosupersub\f1 \f0 27\rquote\f1 \f0 l\'f5unalaiuse\f1 \f0 paralleelisk\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 Kaljukitse\f1 \f0 p\'f6\'f6rijooneks\b0\f1 .\par \f0 Et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 telg\f1 \f0 on\f1 \f0 viltu\f1 , \f0 tekib\f1 \f0 p\'f5hja\f1 - \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapooluste\f1 \f0\'fcmbruses\f1 \f0 n\'e4htus\f1 , \f0 kus\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 ei\f1 \f0 looju\f1 (\f0 v\'f5i\f1 \f0 ei\f1 \f0 t\'f5use\f1 ) \f0 pika\f1 \f0 aja\f1 \f0 v\'e4ltel\f1 . \f0 Sellist\f1 \f0 fenomeni\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 polaarp\'e4evaks\f1 \b0\f0 v\'f5i\f1 \b\f0 polaar\'f6\'f6ks\b0\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 p\'f5hja\f1 \f0 polaaraladel\f1 \f0 on\f1 \f0 polaarp\'e4ev\f1 , \f0 siis\f1 \f0 l\'f5unapooluse\f1 \f0\'fcmbruses\f1 \f0 valitseb\f1 \f0 polaar\'f6\'f6\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 paralleeli\f1 , \f0 kust\f1 \f0 alates\f1 \f0 polaarp\'e4ev\f1 (\f0 v\'f5i\f1 \f0 polaar\'f6\'f6\f1 ) \f0 on\f1 \f0 j\'e4lgitav\f1 , \f0 nimetatakse\f1 \f0 p\'f5hjapoolkeral\f1 \b\f0 p\'f5hjapolaarjooneks\b0\f1 (\f0 66\super o\f1 \nosupersub\f0 33\rquote\f1 \f0 p\f1 .\f0 l\f1 .) \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapolaarkeral\f1 \b\f0 l\'f5unapolaarjooneks\b0\f1 (\f0 66\super o\nosupersub\f1 \f0 33\rquote\f1 \f0 l\f1 .\f0 l\f1 .). \f0 Kord\f1 \f0 aastas\f1 \f0 ei\f1 \f0 looju\f1 \f0 P\'e4ike\f1 \f0 p\'f5hjas\f1 \f0 22\f1 . \f0 juunil\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unas\f1 \f0 22\f1 . \f0 detsembril\f1 . \f0 Polaarp\'e4ev\f1 (\f0 v\'f5i\f1 -\f0\'f6\'f6\f1 ) \f0 on\f1 \f0 l\'fchim\f1 \f0 polaarjoonel\f1 \f0 ja\f1 \f0 pikim\f1 \f0 poolusel\f1 . \f0 P\'f5hjapolaaraladel\f1 \f0 kujunevat\f1 \f0 polaarp\'e4eva\f1 \f0 ja\f1 \f0 polaar\'f6\'f6\f1 \f0 vaheldumist\f1 \f0 ja\f1 \f0 pikkust\f1 \f0 illustreerib\f1 \f0 tabel\f1 \f0 2\f1 .\f0 10\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 Seega\f1 , \f0 p\'f5hjapoolusel\f1 \f0 kestab\f1 \f0 polaarp\'e4ev\f1 \f0 21\f1 . \f0 m\'e4rtsist\f1 \f0 kuni\f1 \f0 23\f1 . \f0 septembrini\f1 (\f0 mil\f1 \f0 l\'f5unapoolusel\f1 \f0 on\f1 \f0 polaar\'f6\'f6\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 polaar\'f6\'f6\f1 \f0 23\f1 . \f0 septembrist\f1 \f0 kuni\f1 \f0 21\f1 . \f0 m\'e4rtsini\f1 (\f0 l\'f5unapoolkeral\f1 \f0 on\f1 \f0 samal\f1 \f0 ajal\f1 \f0 polaarp\'e4ev\f1 ).\par \f0 Geograafiliste\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 \f0 seisneb\f1 \f0 ka\f1 \f0 selles\f1 , \f0 et\f1 \f0 nende\f1 \f0 abil\f1 \f0 koostatakse\f1 \f0 maakaarte\f1 . \f0 Olenevalt\f1 \f0 sellest\f1 , \f0 millise\f1 \f0 Maa\f1 \f0 osa\f1 \f0 kohta\f1 \f0 kaardid\f1 \f0 koostatakse\f1 (\f0 maakera\f1 \f0 tervikuna\f1 , \f0 ekvaatori\f1 \f0 piirkond\f1 , \f0 pooluste\f1 \f0\'fcmbrus\f1 \f0 jne\f1 .) \f0 kasutatakse\f1 \f0 erinevaid\f1 \f0 v\'f5tteid\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kumera\f1 \f0 pinna\f1 \f0 kandmiseks\f1 \f0 tasapinnale\f1 , \f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 kaardi\f1 \f0 projektsiooniks\f1 .\par \b0\f0\par \tab\b 2\f1 .\f0 10\f1 . \f0 KARTOGRAAFILINE\f1 \f0 PROJEKTSIOON\par \par \b0 Kaartide\f1 \f0 valmistamisel\f1 \f0 tekib\f1 \f0 k\'fcsimus\f1 , \f0 kuidas\f1 \f0 kanda\f1 \f0 kumerat\f1 \f0 maapinda\f1 \f0 tasapinnale\f1 . \f0 Selleks\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 maapinna\f1 \f0 punktid\f1 \f0 esmalt\f1 \f0 projitseerida\f1 \f0 p\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0 pinnale\f1 \f0 ja\f1 \f0 seej\'e4rel\f1 \f0 p\'f6\'f6rdellipsoidi\f1 \f0 pinnalt\f1 \f0 kanda\f1 \f0 tasapinnale\f1 . \f0 Viimast\f1 \f0 teostatakse\f1 \f0 kartograafilist\f1 \f0 projektsiooni\f1 \f0 kasutades\f1 . \b\f0 Kartograafiline\f1 \f0 projektsioon\f1 \b0\f0 kujutab\f1 \f0 endast\f1 \f0 matemaatliselt\f1 \f0 korrektset\f1 \f0 v\'f5tete\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 , \f0 mille\f1 \f0 abil\f1 \f0 kantakse\f1 \f0 kumera\f1 \f0 p\'f6\'f6rellipsoidi\f1 \f0 pinnalt\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 koordinaadid\f1 \f0 tasapinnale\f1 . \f0 Abivahendina\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 mitmesuguseid\f1 \f0 geomeetrilisi\f1 \f0 kujundeid\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 v\'f5ime\f1 \f0 m\'f5tteliselt\f1 \f0 maakera\f1 \f0 paigutada\f1 \f0 silindrisse\f1 \f0 ja\f1 \f0 paralleelide\f1 \f0 tasapinnas\f1 \f0 oleva\f1 \f0 sirgega\f1 \f0 projitseerida\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 v\'f5rgu\f1 \f0 silindri\f1 \f0 pinnale\f1 , \f0 seej\'e4rel\f1 \f0\ldblquote l\'f5ikame\rdblquote\f1 \f0 silindri\f1 \f0 pikuti\f1 \f0 lahti\f1 \f0 ja\f1 \f0 laotame\f1 \f0 tsapinnale\f1 . \f0 Kuna\f1 \f0 olime\f1 \f0 eelnevalt\f1 \f0 kandnud\f1 \f0 sellele\f1 \f0 tasapinnale\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 v\'f5rgu\f1 \f0 p\'f6rdellipsoidilt\f1 , \f0 siis\f1 \f0 teades\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 ranajoone\f1 \f0 punktide\f1 , \f0 m\'e4gede\f1 , \f0 linnade\f1 \f0 jms\f1 . \f0 koordinaate\f1 , \f0 saame\f1 \f0 need\f1 \f0 objektid\f1 \f0 joonistada\f1 \f0 tasapinnale\f1 . \f0 Maakaartide\f1 \f0 valmistmiseks\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 ka\f1 \f0 teisi\f1 \f0 geomeetrilisi\f1 \f0 kujundeid\f1 , \f0 k\'f5ige\f1 \f0 sagedamini\f1 \f0 koonust\f1 \f0 ja\f1 \f0 tasapinda\f1 . \f0 Jooniselt\f1 \f0 2\f1 .\f0 15\f1 . (\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ) \f0 on\f1 \f0 n\'e4ha\f1 , \f0 et\f1 \f0 erinevate\f1 \f0 abikujundite\f1 \f0 kasutamisel\f1 \f0 tekivaad\f1 \f0 tasapinnale\f1 \f0 erineva\f1 \f0 kujuga\f1 \b\f0 kaardiv\'f5rgud\b0\f1 .\par \f0 Kaardiv\'f5rgu\f1 \f0 kuju\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 s\'f5ltub\f1 \f0 projektsiooni\f1 \f0 abipinnast\f1 (\f0 tasand\f1 , \f0 koonus\f1 , \f0 silinder\f1 ) \f0 eristatakse\f1 : \f0 1\f1 ) \f0 tasandilisi\f1 , \f0 2\f1 )\f0 koonilisi\f1 , \f0 3\f1 ) \f0 silindrilisi\f1 \f0 projektsioone\f1 . \f0 Abipinna\f1 \f0 asendi\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 tehakse\f1 \f0 vahet\f1 \f0 normaalse\f1 (\f0 polaarse\f1 ), \f0 horisontaalse\f1 (\f0 kald\f1 -) \f0 ja\f1 \f0 ekvatoriaalse\f1 \f0 asimuudilise\f1 \f0 projektsiooni\f1 \f0 ning\f1 \f0 normaalse\f1 (\f0 p\'fcst\f1 -), \f0 kald\f1 - \f0 ja\f1 \f0 p\'f5iksilindrilise\f1 \f0 projektsiooi\f1 \f0 vahel\f1 . \f0 Lisaks\f1 \f0 eristatakse\f1 \f0 kaardiv\'f5rgu\f1 \f0 kuju\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 veel\f1 \b\f0 pseudosilindrilisi\f1 \b0 (\f0 paralleelid\f1 \f0 sirge\f1 , \f0 meridiaanid\f1 \f0 keskmise\f1 \f0 sirge\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 s\'fcmmeetriliselt\f1 \f0 k\'f5verad\f1 ), \b\f0 pseudokoonilisi\b0\f1 (\f0 paralleelid\f1 \f0 kontsentrilised\f1 \f0 ringjooned\f1 , \f0 meridiaanikeskmise\f1 , \f0 sirge\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 s\'fcmmeetriliselt\f1 \f0 k\'f5verad\f1 ) \f0 ja\f1 \b\f0 pol\'fckoonilisi\b0\f1 \f0 projektsioone\f1 (\f0 paralleelid\f1 \f0 ekstsentrilised\f1 \f0 ringjooned\f1 , \f0 meridiaanid\f1 \f0 keskmise\f1 , \f0 sirge\f1 \f0 meridiaani\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 k\'f5verad\f1 ). \f0 On\f1 \f0 olemas\f1 \f0 ka\f1 \f0 eeltoodud\f1 \f0 liigitusele\f1 \f0 mittevastavaid\f1 , \f0 nn\f1 . \b\f0 leppelisi\b0\f1 \f0 projektsioone\f1 . \f0 Olenevalt\f1 \f0 kaardistava\f1 \f0 maa\f1 -\f0 ala\f1 \f0 suurusest\f1 \f0 ja\f1 \f0 kaardi\f1 \f0 otstarbest\f1 \f0 rakendatakse\f1 \f0 maailmakaartidel\f1 \f0 peamiselt\f1 \f0 normaalseid\f1 \f0 silindrilisi\f1 \f0 ja\f1 \f0 psedosilindrilisi\f1 , \f0 poolkerade\f1 \f0 kaartidel\f1 \f0 ekvaatorisi\f1 \f0 asimuudilisi\f1 \f0 projektsioone\f1 .\par \f0 Esinevaid\f1 \f0 projektsioone\f1 \f0 kasutades\f1 \f0 saame\f1 \f0 ka\f1 \f0 erineva\f1 \f0 kujutise\f1 , \f0 mis\f1 \f0 eriti\f1 \f0 suurte\f1 \f0 pindalade\f1 \f0 juures\f1 (\f0 mandrid\f1 , \f0 suured\f1 \f0 riigid\f1 ) \f0 v\'f5ib\f1 \f0 meid\f1 \f0 visuaalselt\f1 \f0 eksitada\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 Ameerika\f1 \f0\'dchendriigid\f1 \f0 antakse\f1 \f0 sageli\f1 \f0 kaartidel\f1 \f0 edasi\f1 \f0 normaalse\f1 \f0 koonilise\f1 \f0 projektsiooniga\f1 , \f0 mis\f1 \f0 j\'e4tab\f1 \f0 eemal\f1 \f0 p\'f5hjas\f1 \f0 paikneva\f1 \f0 Alaska\f1 \f0 osariigi\f1 \f0 paistma\f1 \f0 kui\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 v\'e4ikese\f1 . \f0 Teinekord\f1 \f0 tuuakse\f1 \f0 Alaska\f1 \f0 ka\f1 \f0 eraldi\f1 \f0 v\'e4ljal\'f5ikena\f1 \f0 kaardi\f1 \f0 nurka\f1 \f0 vabale\f1 \f0 pinnale\f1 , \f0 siis\f1 \f0 juba\f1 \f0 v\'e4iksema\f1 \f0 m\'f5\'f5tkavaga\f1 \f0 kui\f1 \f0 muu\f1 \f0 USA\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 sellisel\f1 \f0 juhul\f1 \f0 tundub\f1 \f0 Alaska\f1 \f0 teiste\f1 \f0 osariikidega\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 v\'e4ike\f1 . \f0 Ometi\f1 \f0 on\f1 \f0 Alaska\f1 \f0 pindala\f1 \f0 16\f1 % \f0 USA\f1 \f0 territooriumist\f1 , \f0 millist\f1 \f0 muljet\f1 \f0 vaataja\f1 \f0 k\'fcll\f1 \f0\'fcheltki\f1 \f0\'fclevaatekaardilt\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 . \f0 Moonutuste\f1 \f0 tekkimine\f1 \f0 kaartidel\f1 \f0 on\f1 \f0 paratamatu\f1 \f0 ja\f1 \f0 kauguste\f1 , \f0 pindalade\f1 , \f0 nurkade\f1 \f0 jms\f1 . \f0 m\'e4\'e4ramisel\f1 \f0 kaardilt\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 neid\f1 \f0 arvestada\f1 . \f0 Moonutused\f1 \f0 s\'f5ltuvad\f1 \f0 sellest\f1 , \f0 millist\f1 \f0 kartograafilist\f1 \f0 projektsiooni\f1 \f0 on\f1 \f0 kasutatud\f1 .\par \f0 Moonutuste\f1 \f0 laadilt\f1 \f0 eristatakse\f1 :\par \pard{\pntext\f1 1.\tab}{\*\pn\pnlvlbody\pnf1\pnindent360\pnstart1\pndec{\pntxta.}} \nowidctlpar\fi-360\li360\sl240\slmult1\f0\'f5igenurkseid\f1 (\f0 kujutise\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 on\f1 \f0 mingist\f1 \f0 punktist\f1 \f0 igas\f1 \f0 suunas\f1 \f0\'fchesugune\f1 ) \f0 ehk\f1 \b\f0 komformseid\b0\f1 ;\par \f0{\pntext\f1 2.\tab}\'f5igepindseid\f1 (\f0 pindalade\f1 \f0 suhe\f1 \f0 kaardil\f1 \f0 v\'f5rdub\f1 \f0 vastavate\f1 \f0 pindalade\f1 \f0 suhtega\f1 \f0 maaellipsoidil\f1 ) \f0 ehk\f1 \b\f0 ekvivalentseid\b0\f1 ;\par \f0{\pntext\f1 3.\tab}sobedaid\f1 (\f0 kumbki\f1 \f0 eelnimetatud\f1 \f0 tingimus\f1 \f0 ei\f1 \f0 kehti\f1 \f0 t\'e4iel\f1 \f0 m\'e4\'e4ral\f1 ) \f0 ehk\f1 \b\f0 konventsionaalseid\b0\f1 .\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\f0 Kaart\f1 \f0 on\f1 \f0 alati\f1 \f0 Maa\f1 \f0 v\'e4hendatud\f1 \f0 kujutis\f1 \f0 ja\f1 \f0 seda\f1 \f0 v\'e4hendatuse\f1 \f0 astet\f1 \f0 iseloomustab\f1 \f0 kaardi\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 . \b\f0 Kaardi\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \b0\f0 n\'e4itab\f1 , \f0 mitu\f1 \f0 sentimeetrit\f1 \f0 looduses\f1 \f0 vastab\f1 \f0\'fchele\f1 \f0 sentimeetrile\f1 \f0 konkreetsel\f1 \f0 kaardil\f1 . \f0 ET\f1 \f0 karograafiliste\f1 \f0 projektsioonidega\f1 \f0 kaasnevad\f1 \f0 moonutused\f1 , \f0 on\f1 \f0 ka\f1 \f0 kaardi\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 muutuv\f1 . \f0 Kaardi\f1 \f0 punktides\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 joontel\f1 , \f0 kus\f1 \f0 moonutuste\f1 \f0 v\'e4\'e4rtus\f1 \f0 on\f1 \f0 null\f1 , \f0 n\'e4itab\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 tegelikku\f1 \f0 v\'e4hendamise\f1 \f0 astet\f1 \f0 ja\f1 \f0 teda\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 peam\'f5\'f5tkavaks\b0\f1 . \f0 N\'e4ite\f1 \f0 Eesti\f1 \f0 kaardil\f1 \f0 tekkivatest\f1 \f0 moonutustest\f1 \f0 esitame\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 16\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Eesti\f1 \f0 territoorium\f1 \f0 on\f1 \f0 liialt\f1 \f0 v\'e4ike\f1 , \f0 et\f1 \f0 kaardiprojektsioonid\f1 \f0\'fclevaatekaarte\f1 \f0 tugevalt\f1 \f0 moonutaksid\f1 . \f0 Eesti\f1 \f0 uus\f1 \f0 baaskaart\f1 (\f0 1\f1 :\f0 50\f1 \f0 000\f1 ) \f0 tuleb\f1 \f0 Lamberti\f1 \f0 konformses\f1 \f0 koonilises\f1 \f0 projektsioonis\f1 , \f0 kus\f1 \f0 koonuse\f1 \f0 l\'f5ikeparalleelid\f1 \f0 on\f1 \f0 laiustega\f1 \f0 58\super 0\f1 \nosupersub\f0 ja\f1 \f0 59\super 0\nosupersub\f1 \f0 20\rquote\f1 . \f0 Jooniselt\f1 \f0 2\f1 .\f0 16\f1 . \f0 ilmneb\f1 , \f0 et\f1 \f0 suurimad\f1 \f0 moonutused\f1 \f0 selle\f1 \f0 projektsiooni\f1 \f0 j\'e4rg\f1 \f0 ilmnevad\f1 \f0 Kagu\f1 -\f0 Eestis\f1 , \f0 kus\f1 \f0 koordinaatide\f1 \f0 projektsioonist\f1 \f0 tingitud\f1 \f0 viga\f1 \f0 on\f1 \f0 suurem\f1 \f0 kui\f1 \f0 1\f1 /\f0 12000\f1 , \f0 ulatudes\f1 \f0 kuni\f1 \f0 1\f1 /\f0 7000\f1 -\f0 ni\f1 .\par \f0 Kartograafiliste\f1 \f0 projektsioonide\f1 \f0 v\'e4ljat\'f6\'f6tamine\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 keerukas\f1 \f0 ja\f1 \f0 suurt\f1 \f0 t\'e4psust\f1 \f0 n\'f5udev\f1 \f0 tegevus\f1 . \f0 Seep\'e4rast\f1 \f0 lisatakse\f1 \f0 tihti\f1 \f0 erinevatele\f1 \f0 projektsioonidele\f1 \f0 ka\f1 \f0 autori\f1 \f0 nimi\f1 . \f0 Kuidas\f1 \f0 kujutatakse\f1 \f0 Maad\f1 \f0 enamkasutatavate\f1 \f0 projektsioonide\f1 \f0 abil\f1 , \f0 iseloomustab\f1 \f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 17\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Kasutusel\f1 \f0 olevaid\f1 \f0 kartograafilisi\f1 \f0 projektsioone\f1 \f0 on\f1 \f0 palju\f1 \f0 rohkem\f1 , \f0 kui\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 esitatud\f1 , \f0 sobivaim\f1 \f0 neist\f1 \f0 valitakse\f1 \f0 olenevalt\f1 \f0 sellest\f1 , \f0 mida\f1 \f0 kaardil\f1 \f0 tahetakse\f1 \f0 n\'e4idata\f1 , \f0 uuritava\f1 \f0 territooriumi\f1 \f0 asukohast\f1 \f0 ja\f1 \f0 iseloomust\f1 \f0 jne\f1 .\par \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 Maa\f1 \f0 uurimisel\f1 \f0 ning\f1 \f0 kaartide\f1 \f0 koostamisel\f1 \f0 laialdaselt\f1 \f0 tehiskaaslaste\f1 \f0 ja\f1 \f0 lennukite\f1 \f0 pardalt\f1 \f0 tehtud\f1 \f0\'fclesv\'f5tteid\f1 . \f0 Kuid\f1 \f0 ka\f1 \f0 kosmosefotode\f1 \f0 v\'f5rdlemisel\f1 , \f0 anal\'fc\'fcsil\f1 , \f0 de\'9aifreerimisel\f1 \f0 ja\f1 \f0 interpreteerimisel\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 \f0 l\'e4bi\f1 \f0 kartograafilist\f1 \f0 projektsiooni\f1 \f0 tekkivaid\f1 \f0 moonutusi\f1 \f0 jms\f1 . \f0 arvestamata\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 arvutite\f1 \f0 baasil\f1 \f0 on\f1 \f0 loodud\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 infos\'fcsteemide\f1 \f0 raames\f1 \f0 tarkvara\f1 , \f0 mis\f1 \f0 v\'f5imaldab\f1 \f0 nii\f1 \f0 kosmosefotode\f1 \f0 t\'f6\'f6tlemist\f1 \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0\'fcleminekut\f1 \f0\'fchest\f1 \f0 kartograafilisest\f1 \f0 projektsioonist\f1 \f0 teise\f1 .\par \par \f0\tab\b 2\f1 .\f0 11\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 KUJUTAMINE\f1 \f0 KAARTIDEL\par \par \b0 Kaartide\f1 \f0 t\'e4htsust\f1 \f0 geograafiateaduses\f1 \f0 on\f1 \f0 raske\f1 \f0\'fclehinnata\f1 . \f0 Segeli\f1 \f0 esitavad\f1 \f0 geograafid\f1 \f0 oma\f1 \f0 uurimist\'f6\'f6\f1 \f0 tulemused\f1 \f0 kaardi\f1 \f0 kujul\f1 . \f0 Kuigi\f1 \f0 kaardid\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 geograafias\f1 \f0 sugugi\f1 \f0 ainsaks\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 edastamise\f1 \f0 mooduseks\f1 , \f0 on\f1 \f0 kaartide\f1 \f0 koostamisel\f1 \f0 olnud\f1 \f0 l\'e4bi\f1 \f0 aegade\f1 \f0 eriline\f1 \f0 koht\f1 . \f0 Kuigi\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 kartograafia\f1 \f0 baseerub\f1 \f0\'fcha\f1 \f0 enam\f1 \f0 ja\f1 \f0 enam\f1 \f0\'fclesv\'f5tetele\f1 \f0 kosmoseaparaatidelt\f1 , \f0 aerofotodele\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'f5imsatele\f1 \f0 arvutitele\f1 , \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 t\'e4htsust\f1 \f0 kaotanud\f1 \f0 n\f1 .\f0\'f6\f1 . \f0 traditsioonilised\f1 \f0 teadmised\f1 \f0 maakaartidest\f1 .\par \b\f0 Kaart\f1 \b0\f0 on\f1 \f0 oma\f1 \f0 nimetuse\f1 \f0 saanud\f1 \f0 kreeka\f1 \f0 keelest\f1 , \f0 kus\f1 \f0 s\'f5na\f1 \f0 chartes\f1 \f0 t\'e4henduseks\f1 \f0 on\f1 \f0 leht\f1 . \f0 Maakaardiks\f1 \f0 nimetame\f1 \f0 Maa\f1 \f0 pinna\f1 \f0 matemaatiliselt\f1 \f0 tuletatud\f1 , \f0 v\'e4hendatud\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcldistatud\f1 \f0 tsapinnalist\f1 \f0 kujutist\f1 . \f0 Maakaardil\f1 \f0 on\f1 \f0 objektide\f1 \f0 ja\f1 \f0 n\'e4htuste\f1 \f0 paiknemine\f1 \f0 vahendatud\f1 \f0 joonte\f1 , \f0 m\'e4rkide\f1 , \f0 v\'e4rvide\f1 , \f0 nimede\f1 \f0 jms\f1 . \f0 abil\f1 . \f0 Obejtide\f1 \f0 valk\f1 \f0 v\'f5ltub\f1 \f0 kaardi\f1 \f0 liigist\f1 \f0 ja\f1 \f0 soovitud\f1 \f0\'fcldistusastmest\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemalt\f1 \f0 jaotatakse\f1 \f0 maakaaedid\f1 \f0 nende\f1 \f0 sisu\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 kaheks\f1 :\par \pard{\pntext\f1 1.\tab}{\*\pn\pnlvlbody\pnf1\pnindent360\pnstart1\pndec{\pntxta.}} \nowidctlpar\fi-360\li360\sl240\slmult1\f0\'dcldgeograafilised\f1 \f0 kaardid\f1 , \f0 milledel\f1 \f0 on\f1 \f0 kujutatud\f1 \f0 olulisemaid\f1 \f0 loodusobjekte\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fchiskonnaelu\f1 \f0 n\'e4htusi\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 on\f1 \f0\'fcldgeograafilistel\f1 \f0 kaartidel\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 ja\f1 \f0 mere\f1 \f0 piirjooned\f1 , \f0 nende\f1 \f0 nimetused\f1 , \f0 k\'f5rgussuhted\f1 , \f0 riikide\f1 \f0 piirid\f1 , \f0 suuremad\f1 \f0 linnad\f1 \f0 jms\f1 .\par \f0{\pntext\f1 2.\tab}Temaatilised\f1 \f0 kaardid\f1 \f0 annavad\f1 \f0\'fclevaate\f1 \f0 mingist\f1 \f0 kindlast\f1 \f0 loodusn\'e4htusest\f1 , \f0 majanduse\f1 \f0 valdkonnast\f1 , \f0 ajaloos\'fcndmustest\f1 \f0 jne\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 tuua\f1 \f0 kliima\f1 -, \f0 maavarade\f1 , \f0 teimestiku\f1 -, \f0 elanikkonna\f1 \f0 tiheduse\f1 , \f0 transpordi\f1 -, \f0\'fcmbermaailmareiside\f1 \f0 jms\f1 . \f0 kaarte\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\'dcldgeograafilist\f1 \f0 kaarti\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 elemendid\f1 \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 18\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Igal\f1 \f0 kaardil\f1 \f0 ei\f1 \f0 pruugi\f1 \f0 need\f1 \f0 elemendid\f1 \f0 olla\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 t\'e4ies\f1 \f0 mahus\f1 . \f0 Harvemini\f1 \f0 paigutatakse\f1 \f0\'fcldgeograafilisele\f1 \f0 kaardile\f1 \f0 profiile\f1 , \f0 tekstiandmeid\f1 , \f0 sideliine\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Alati\f1 \f0 peab\f1 \f0 aga\f1 \f0 kaardil\f1 \f0 olema\f1 \f0 koordinaatv\'f5rgustik\f1 \f0 ja\f1 \f0 kartograafiline\f1 \f0 kujutis\f1 . \par \f0 Otstarbe\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 jaotatakse\f1 \f0 kaardid\f1 \f0 teatme\f1 -, \f0\'f5ppe\f1 -, \f0 turismi\f1 -, \f0 navigatsiooni\f1 \f0 jm\f1 . \f0 kaardid\f1 .\par \f0 Kaardi\f1 \f0 t\'e4htsaim\f1 \f0 tunnus\f1 \f0 on\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 , \f0 mis\f1 \f0 n\'e4iteb\f1 , \f0 mitu\f1 \f0 korda\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 tegelikkust\f1 \f0 kaardipildis\f1 \f0 v\'e4hendatud\f1 . \f0 Eristatakse\f1 \f0 suurem\'f5\'f5tkavalisi\f1 (\f0 1\f1 :\f0 200\f1 \f0 000\f1 \f0 ja\f1 \f0 suuremad\f1 ), \f0 keskmise\f1 \f0 m\'f5\'f5tkavalisi\f1 (\f0 1\f1 : \f0 300\f1 \f0 000\f1 -\f0 1\f1 \f0 000\f1 \f0 000\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 v\'e4ikesem\'f5\'f5tkavalisi\f1 (\f0 1\f1 : \f0 1\f1 \f0 000\f1 \f0 000\f1 ) \f0 kaarte\f1 . \f0 M\'f5istmisraskusi\f1 \f0 tekitab\f1 \f0 harilikult\f1 \f0 asjaolu\f1 , \f0 et\f1 \f0 suur\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 v\'e4iksemat\f1 \f0 numbrit\f1 \f0 ja\f1 \f0 vastupidi\f1 . \f0 Lihtne\f1 \f0 on\f1 \f0 meeles\f1 \f0 pidada\f1 , \f0 et\f1 \f0 suurem\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 suuremat\f1 \f0 kujutist\f1 \f0 kaardil\f1 \f0 ja\f1 \f0 seega\f1 \f0 ka\f1 \f0 detailsemat\f1 \f0 informatsiooni\f1 .\par \f0 Informatsiooni\f1 \f0 antakse\f1 \f0 maakaardil\f1 \f0 edasi\f1 \b\f0 tingm\'e4rkide\b0\f1 \f0 abil\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0\'fcldisemalt\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 kartograafilised\f1 \f0 tingm\'e4rgid\f1 \f0 jagada\f1 \f0 j\'e4rgmistesse\f1 \f0 gruppidesse\f1 : \f0 1\f1 ) \f0 joonelised\f1 , \f0 2\f1 ) \f0 v\'e4rvilised\f1 , \f0 2\f1 ) \f0 s\'f5nalis\f1 -\f0 numbrilised\f1 , \f0 4\f1 ) \f0 m\'e4rgilised\f1 .\par \i\f0 Vanimad\f1 \f0 meie\f1 \f0 ajani\f1 \f0 s\'e4ilinud\f1 \f0 kartograafilised\f1 \f0 kujutised\f1 \f0 p\'e4rinevad\f1 \f0 muistsetelt\f1 \f0 egiptlastel\f1 \f0 ja\f1 \f0 bab\'fcloonlastel\f1 : \f0 viimased\f1 \f0 koostasid\f1 \f0 esimese\f1 \f0 teadaoleva\f1 \f0 maailmakaardi\f1 . \f0 Teadusliku\f1 \f0 kartograafia\f1 \f0 rajasid\f1 \f0 kreeklased\f1 ( \f0 Ptolemaios\f1 ), \f0 kelle\f1 \f0 tase\f1 \f0\'fcletati\f1 \f0 alles\f1 \f0 renessansiajastu\f1 \f0 kartograafide\f1 \f0 poolt\f1 . \f0 Triangulatsiooni\f1 \f0 kasutuselev\'f5tt\f1 \f0 1615\f1 . \f0 a\f1 .(\f0 W\f1 . \f0 Snellius\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 s\'f5jaotstarbeliste\f1 \f0 topograafiliste\f1 \f0 kaartide\f1 \f0 koostamine\f1 ( \f0 eriti\f1 \f0 aktiivselt\f1 \f0 Prantsusmaal\f1 ) \f0 kiirendasid\f1 \f0 tunduvalt\f1 \f0 kaardistamise\f1 \f0 tehnoloogia\f1 \f0 arengut\f1 . \f0 Suure\f1 \f0 t\'f5yke\f1 \f0 sai\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 areng\f1 \f0 ka\f1 \f0 aerofotode\f1 \f0 kasutuselev\'f5tmisega\i0\f1 .\par \b\f0 Aerofotod\f1 \b0\f0 ehk\f1 \f0 maastiku\f1 \f0\'fclesv\'f5tted\f1 \f0\'f5hust\f1 \f0 said\f1 \f0 alguse\f1 \f0 ilmselt\f1 \f0 juba\f1 \f0 aerostaadi\f1 \f0 kasutamisega\f1 \f0 19\f1 . \f0 saj\f1 . \f0 alguses\f1 . \f0 Lennukeid\f1 \f0 hakati\f1 \f0 laialdasemalt\f1 \f0 kasutama\f1 \f0 esimese\f1 \f0 maailmas\'f5ja\f1 \f0 ajal\f1 (\f0 luure\f1 , \f0 topograafilised\f1 \f0 kaardid\f1 ). \f0 Aerofoto\f1 \f0 eeliseks\f1 \f0 on\f1 , \f0 et\f1 \f0 ajavahemik\f1 \f0 maastiku\f1 \f0 pildistamisel\f1 \f0 on\f1 \f0 l\'fchike\f1 \f0 ja\f1 \f0 uuritav\f1 \f0 maa\f1 -\f0 ala\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 olla\f1 \f0 k\'fcllalt\f1 \f0 ulatuslik\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 saab\f1 \f0 kiiresti\f1 \f0 usaldusv\'e4\'e4rseid\f1 \f0 andmeid\f1 . \f0 Maapinna\f1 \f0 pildistamise\f1 \f0 hetkel\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 lennukil\f1 \f0 paikneva\f1 \f0 fotoaparaadi\f1 \f0 optiline\f1 \f0 telg\f1 \f0 olla\f1 \f0 vertikaalses\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 kaldeasendis\f1 , \f0 mille\f1 \f0 alusel\f1 \f0 eristatakse\f1 \f0 kahte\f1 \f0 aerofotom\'f5\'f5distamise\f1 \f0 liiki\f1 \f0 plaanilist\f1 \f0 ja\f1 \f0 perspektiivset\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 19\f1 . \f0 koopiate\f1 \f0 lehel\f1 ).\par \b\f0 Plaaniline\f1 \f0 aerofotom\'f5\'f5distamine\f1 \b0\f0 on\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 levinum\f1 . \f0 See\f1 \f0 sooritatakse\f1 \f0 asendis\f1 , \f0 kus\f1 \f0 aparatuuri\f1 \f0 telg\f1 \f0\'fchtib\f1 \f0\'fclesv\'f5tte\f1 \f0 hetkel\f1 \f0 loodjoonega\f1 (\f0 k\'f5rvalekalle\f1 \f0 kuni\f1 \f0 4\f1 \f0 kraadi\f1 ). \f0 Praktiliselt\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 saadud\f1 \f0\'fclesv\'f5te\f1 \f0 endast\f1 \f0 maastike\f1 \f0 fotoplaani\f1 ,\f0 mida\f1 \f0 on\f1 \f0 lihtne\f1 \f0 samastada\f1 \f0 kaardiga\f1 .\par \b\f0 Perspektiivse\f1 \f0 aerofotom\'f5\'f5distamise\f1 \b0\f0 korral\f1 \f0 on\f1 \f0 fotoaparaadi\f1 \f0 optimaalse\f1 \f0 telje\f1 \f0 kalle\f1 \f0 suurem\f1 \f0 kui\f1 \f0 4\f1 \f0 kraadi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 toob\f1 \f0 kaasa\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 eba\'fchtluse\f1 . \f0 Perspektiivne\f1 \f0 aerofoto\f1 \f0 v\'f5imaldab\f1 \f0 paremini\f1 \f0 esile\f1 \f0 tuua\f1 \f0 reljeefivorme\f1 \f0 ja\f1 \f0 seostada\f1 \f0 maastikku\f1 \f0 tagaplaanige\f1 . \f0 Perrspektiivne\f1 \f0 aerofoto\f1 \f0 h\'f5lmab\f1 \f0 pindalaliselt\f1 \f0 palju\f1 \f0 suurema\f1 \f0 maa\f1 -\f0 ala\f1 , \f0 kui\f1 \f0 plaaniline\f1 \f0 aerofoto\f1 , \f0 ka\f1 \f0 on\f1 \f0 ta\f1 \f0 vajalik\f1 \f0 piklike\f1 \f0 objektide\f1 (\f0 n\f1 . \f0 j\'f5ed\f1 ) \f0\'fclevaatlikul\f1 \f0 kujutamisel\f1 .\par \b\f0 Aerofoto\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \b0\f0 s\'f5ltub\f1 \f0\'f5hupildistuse\f1 \f0 k\'f5rgusest\f1 \f0 ja\f1 \f0 aparatuuri\f1 \f0 fookuskaugusest\f1 . \f0 Moonutuste\f1 \f0 v\'e4hendamiseks\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 kattuvusega\f1 \f0 aerofotografeerimist\f1 , \f0 mis\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0\'fclesv\'f5tte\f1 \f0 servaalade\f1 \f0 katmist\f1 \f0 paralleelsete\f1 \f0 aerofotodega\f1 .\par \b\f0 Aerofoto\f1 \f0 de\'9aifreerimine\b0\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 maastikuelementide\f1 , \f0 pildistatud\f1 \f0 objektide\f1 \f0\'e4ratundmist\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 omaduste\f1 \f0 m\'e4\'e4ramist\f1 \f0 p\'f5hiliselt\f1 \f0 topograafilise\f1 \f0 kujutise\f1 , \f0 aga\f1 \f0 ka\f1 \f0 maapinnal\f1 \f0 teostatavate\f1 \f0 v\'e4lisvaatluste\f1 \f0 tulemuste\f1 \f0 p\'f5hjal\f1 . \f0 Et\f1 \f0 h\'f5lbustada\f1 \f0 fotoplaani\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 m\'e4\'e4ramist\f1 \f0 ja\f1 \f0 moonutuste\f1 \f0 astme\f1 \f0 selgitamist\f1 , \f0 markeeritakse\f1 \f0 pildistamise\f1 \f0 hetkel\f1 \f0 maastikus\f1 \f0 kindlad\f1 \f0 pidepunktid\f1 . \f0 Need\f1 \f0 t\'e4histatakse\f1 ( \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 valge\f1 \f0 tahvliga\f1 ) \f0 selliselt\f1 , \f0 et\f1 \f0 kujutis\f1 \f0 igal\f1 \f0 juhul\f1 \f0\'fclesv\'f5ttel\f1 \f0 paistaks\f1 \f0 ja\f1 \f0 oleks\f1 \f0 olemas\f1 \f0 side\f1 \f0 mitme\f1 \f0 naaberpunktiga\f1 . \f0 Parallelselt\f1 \f0 maapinnal\f1 \f0 tehtavate\f1 \f0 v\'e4lit\'f6\'f6dega\f1 \f0 saab\f1 \f0 m\'e4\'e4rata\f1 \f0 t\'e4pse\f1 \f0 punktide\f1 \f0 vahelise\f1 \f0 kauguse\f1 , \f0 j\'e4relikult\f1 \f0 ka\f1 \f0 fotoplaani\f1 \f0 m\'f5\'f5tkava\f1 \f0 antud\f1 \f0 l\'f5igus\f1 .\par \f0 Kosmoselendudega\f1 \f0 avanes\f1 \f0 inimesele\f1 \f0 v\'f5imalus\f1 \f0 heita\f1 \f0 pilk\f1 \f0 Maale\f1 \f0 eemalt\f1 , \f0 v\'e4ljastpoolt\f1 . \f0 Kosmoseaparaatidelt\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 pildid\f1 \f0 kinnitasid\f1 \f0 l\'f5plikult\f1 \f0 paljude\f1 \f0 p\'f5lvkondade\f1 \f0 poolt\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 t\'f6\'f6d\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kuju\f1 \f0 ja\f1 \f0 M\'f5\'f5tmete\f1 \f0 m\'e4\'e4ramise\f1 \f0 kohta\f1 \f0 ning\f1 \f0 avasid\f1 \f0 uued\f1 \f0 v\'f5imalused\f1 \f0 kartograafias\f1 \f0 ja\f1 \f0 maakera\f1 \f0 looduse\f1 \f0 tundma\'f5ppimisel\f1 . \f0 Lihtsa\f1 \f0 pildistamise\f1 \f0 k\'f5rval\f1 \f0 n\'e4htavad\f1 \f0 valguses\f1 \f0 tehakse\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eval\f1 \f0\'fclesv\'f5tteid\f1 \f0 ka\f1 \f0 silmale\f1 \f0 n\'e4htamatute\f1 \f0\'fcltraviolett\f1 - \f0 ja\f1 \f0 infrapunase\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 ribades\f1 . \f0 Mingi\f1 \f0 kindla\f1 \f0 n\'e4htuse\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 objekti\f1 \f0 kindlakstegemiseks\f1 \f0 rakendatakse\f1 \f0 uurimisi\f1 \f0 mingis\f1 \f0 kindlas\f1 \f0 spektriribas\f1 . \f0 Tehiskaaslasi\f1 \f0 kasutades\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 t\'f6\'f6tatud\f1 \b\f0 radarkaardistamine\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 toimub\f1 \f0 infrapunase\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 ja\f1 \f0 raadiolainete\f1 \f0 spektri\f1 \f0 mingis\f1 \f0 kindlas\f1 \f0 piirkoonas\f1 . \f0 Nii\f1 \f0 saadakse\f1 \f0 uusi\f1 \f0 andmeid\f1 \f0 maapinna\f1 \f0 soojuskarakteristikute\f1 \f0 kohta\f1 , \f0 m\'e4\'e4ratakse\f1 \f0 kindlaks\f1 \f0 pinnase\f1 \f0 koostis\f1 , \f0 ehitus\f1 , \f0 niiskus\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Veelgi\f1 \f0 p\'f5hjalikumalt\f1 \f0 uuritakse\f1 \f0 Maad\f1 \f0 kosmosest\f1 \f0 laserite\f1 \f0 abil\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 geograafias\f1 \f0 tekkinud\f1 \f0 uus\f1 \f0 uurimismeetodite\f1 \f0 kompleks\f1 , \f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 aero\f1 -\f0 kosmosemeetoditeks\b0\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 esimesed\f1 \f0 kosmoselaevad\f1 \f0 tiirlesid\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ja\f1 \f0 tegid\f1 \f0 fotosid\f1 \f0 mingite\f1 \f0 kindlate\f1 \f0 piirkondade\f1 \f0 kohta\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 20\f1 , \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ), \f0 siis\f1 \f0 praeguseks\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 kujunenud\f1 \f0 mitmed\f1 \f0 tehiskaaslaste\f1 \f0 s\'fcsteemid\f1 . \f0 Need\f1 \f0 koosnevad\f1 \f0 mitmest\f1 \f0 tehiskaaslasest\f1 , \f0 mis\f1 \f0 v\'f5imaldavad\f1 \f0 pidevalt\f1 \f0 j\'e4lgida\f1 \f0 kogu\f1 \f0 Maa\f1 \f0 pinda\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 2\f1 .\f0 21\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Sellised\f1 \f0 satelliitide\f1 \f0 s\'fcsteemid\f1 \f0 on\f1 \f0 laialdaselt\f1 \f0 kasutusel\f1 \f0 meteoroloogias\f1 , \f0 kus\f1 \f0 kosmosefotod\f1 \f0 aitavad\f1 \f0 oluliselt\f1 \f0 t\'e4psustada\f1 \f0 ilmaprognoosi\f1 . \f0 Eriline\f1 \f0 t\'e4hendus\f1 \f0 on\f1 \f0 ohtlikke\f1 \f0 ilman\'e4htuste\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 orkaanid\f1 , \f0\'e4ike\f1 \f0 jms\f1 . \f0 tekkekollete\f1 \f0 ja\f1 \f0 liikumise\f1 \f0 m\'e4\'e4ramisel\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 ilmateaduses\f1 \f0 kasutatav\f1 \f0 j\'e4lgimiss\'fcsteemi\f1 \f0 p\'f5him\'f5tteline\f1 \f0 skeem\f1 \f0 on\f1 \f0 toodud\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 2\f1 .\f0 22\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Kosmilised\f1 \f0 meetodid\f1 \f0 on\f1 \f0 kasutusel\f1 \f0 loodusressursside\f1 \f0 uurimisel\f1 , \f0 maakaartide\f1 \f0 koostamisel\f1 , \f0 koordinaatide\f1 \f0 m\'e4\'e4ramisel\f1 , \f0 aga\f1 \f0 ka\f1 \f0 globaalse\f1 \f0 sides\'fcsteemi\f1 \f0 funktsioneerimisel\f1 , \f0 merep\'e4\'e4ste\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 t\'f6\'f6s\f1 \f0 ja\f1 \f0 mujalgi\f1 .\par \f0 Kui\f1 \f0 enamikul\f1 \f0 juhtudel\f1 \f0 tiirlevad\f1 \f0 tehiskaaslased\f1 \f0 maal\'e4hedasel\f1 \f0 orbiidil\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 Maa\f1 , \f0 siis\f1 \f0 ca\f1 \f0 35\f1 \f0 000\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rgusel\f1 \f0 oleva\f1 \f0 tehiskaaslase\f1 \f0 tiirlemiskiirus\f1 \f0\'fchtib\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemise\f1 \f0 kiirusega\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 seisab\f1 \f0 selles\f1 \f0 k\'f5rguses\f1 \f0 tehiskaaslane\f1 \f0 maapinna\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 paigal\f1 . \f0 Selliseid\f1 \f0 satelliite\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 geostatsionaarseteks\f1 \f0 tehiskaaslasteks\b0\f1 . \par \f0 Tehiskaaslastelt\f1 \f0 saadava\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 eeliseks\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 maapealsete\f1 \f0 j\'e4lgimiss\'fcsteemidega\f1 \f0 on\f1 :\par \pard{\pntext\f1 1.\tab}{\*\pn\pnlvlbody\pnf1\pnindent360\pnstart1\pndec{\pntxta.}} \nowidctlpar\fi-360\li360\sl240\slmult1\f0 Globaalne\f1 \f0 mastaap\f1 , \f0 mis\f1 \f0 v\'f5imaldab\f1 \f0 saada\f1 \f0 moment\'fclevaate\f1 \f0 kogu\f1 \f0 maakerast\f1 .\par \f0{\pntext\f1 2.\tab}Raskesti\f1 \f0 ligip\'e4\'e4setavate\f1 \f0 ja\f1 \f0 halvasti\f1 \f0 uuritud\f1 \f0 piirkondade\f1 \f0 j\'e4lgimine\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 j\'e4\'e4m\'e4gede\f1 \f0 teke\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 liikumine\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 lihtsamalt\f1 \f0 fikseeritab\f1 \f0 tehiskaaslaste\f1 \f0 abil\f1 .\par \f0{\pntext\f1 3.\tab}Kiiresti\f1 \f0 muutuvate\f1 \f0 loodusn\'e4htuste\f1 \f0 ja\f1 \f0 loodus\'f5nnetuste\f1 \f0 avastamine\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 on\f1 \f0 h\'e4sti\f1 \f0 kiiresti\f1 \f0 muutuvaks\f1 \f0 looduse\f1 \f0 fenomeniks\f1 \f0 ilm\f1 . \f0 Eluliselt\f1 \f0 t\'e4htis\f1 \f0 ilmaprognoos\f1 \f0 t\'e4psustub\f1 \f0 ajaliselt\f1 \f0 j\'e4rgnevate\f1 \f0\'fclesv\'f5tete\f1 \f0 abil\f1 \f0 tunduvalt\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 avastavad\f1 \f0 tehiskaaslased\f1 \f0 suuri\f1 \f0 metsap\'f5lengui\f1 , \f0 tsunameid\f1 \f0 jms\f1 .\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\f0 Tehiskaaslastelt\f1 \f0 saadava\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 kasutamine\f1 \f0 ei\f1 \f0 piirdu\f1 \f0 kaugeltki\f1 \f0\'fclalkirjeldatuge\f1 . \f0 Suures\f1 \f0 osas\f1 \f0 on\f1 \f0 aga\f1 \f0 saadab\f1 \f0 teave\f1 \f0 esitatav\f1 \f0 fotodena\f1 \f0 ja\f1 \f0 neid\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 reeglina\f1 ( \f0 p\'e4rast\f1 \f0 t\'f6\'f6tlemist\f1 ) \b\f0 sateliitkaartideks\b0\f1 .\par \f0 Geograafiliste\f1 \f0 kaartide\f1 \f0 s\'fcstemaatilist\f1 \f0 kogu\f1 , \f0 avaldatuna\f1 \f0 raamatu\f1 , \f0 albumi\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 mapina\f1 , \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 atlaseks\b0\f1 . \f0 Atlasi\f1 \f0 liigitatakse\f1 :\par \pard{\pntext\f1 1.\tab}{\*\pn\pnlvlbody\pnf1\pnindent360\pnstart1\pndec{\pntxta.}} \nowidctlpar\fi-360\li360\sl240\slmult1\f0 kujutatud\f1 \f0 ala\f1 \f0 suuruse\f1 (\f0 maailm\f1 , \f0 riik\f1 , \f0 linn\f1 ) \f0 j\'e4rgi\f1 ;\par \f0{\pntext\f1 2.\tab}sisu\f1 ( \f0\'fcldgeograafiline\f1 , \f0 erialaline\f1 \f0 jms\f1 .) \f0 j\'e4rgi\f1 ;\par \f0{\pntext\f1 3.\tab}otstarbe\f1 ( \f0 teatme\f1 -, \f0 kooli\f1 -, \f0 turismi\f1 -, \f0 teede\f1 - \f0 jms\f1 .) \f0 j\'e4rgi\f1 .\par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\f0 Esimesena\f1 \f0 kasutas\f1 \f0 nimetust\f1 \f0 atlas\f1 \f0 flaami\f1 \f0 kartograaf\f1 \f0 Mercator\f1 \f0 1595\f1 .\f0 a\f1 . \f0 Atlase\f1 \f0 tase\f1 \f0 peegeldab\f1 \f0\'fchest\f1 \f0 k\'fcljest\f1 \f0 antud\f1 \f0 piirkonna\f1 \f0 tehnilismajanduslikke\f1 \f0 v\'f5imalusi\f1 , \f0 teisalt\f1 \f0 aga\f1 \f0 ka\f1 \f0 geoteaduste\f1 \f0 olukorda\f1 \f0 piirkonnas\f1 \f0\'fcldisemalt\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 on\f1 \f0 atlas\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 riigi\f1 \f0 kultuuritaset\f1 \f0 peegeldav\f1 \f0 n\'e4htus\f1 . \f0 Esimese\f1 \f0 riigina\f1 \f0 sai\f1 \f0 oma\f1 \f0 rahvusliku\f1 \f0 atlase\f1 \f0 Soome\f1 \f0 1896\f1 . \f0 aastal\f1 . \f0 T\'e4naseks\f1 \f0 on\f1 \f0 ilmunud\f1 \f0 Soome\f1 \f0 atlase\f1 \f0 viies\f1 \f0 v\'e4ljaanne\f1 , \f0 kolmek\'f6iteline\f1 \f0 mahukas\f1 \f0 koguteos\f1 , \f0 mis\f1 \f0 sisaldab\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 3000\f1 \f0 temaatilise\f1 \f0 kaardi\f1 \f0 ja\f1 \f0 diagrammi\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4evaseid\f1 \f0 atlaseid\f1 \f0 iseloomustabki\f1 \f0\'fcha\f1 \f0 suurem\f1 \f0 graafikute\f1 , \f0 diagrammide\f1 , \f0 sektorite\f1 , \f0 segmentide\f1 \f0 jt\f1 . \f0 abistavate\f1 \f0 v\'e4ljendusv\'f5imaluste\f1 \f0 kasutamine\f1 \f0 traditsiooniliste\f1 \f0 kaartidega\f1 \f0 paralleelselt\f1 . \f0 See\f1 \f0 teeb\f1 \f0 atlsed\f1 \f0\'fclimalt\f1 \f0 infomahukaks\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fclevaatlikuks\f1 . \f0 Tavaliselt\f1 \f0 tuleks\f1 \f0 adekvaatse\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 kirjas\'f5nas\f1 \f0 v\'e4ljendmine\f1 \f0 mitu\f1 \f0 korda\f1 \f0 mahukam\f1 , \f0 kui\f1 \f0 seda\f1 \f0 atlase\f1 \f0 kontsentreeritud\f1 \f0 lehtedel\f1 . \f0 Erialase\f1 \f0 sisu\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 on\f1 \f0 maailmas\f1 \f0 ilmunud\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 palju\f1 \f0 spetsiifilisi\f1 \f0 atlasi\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 ookeanide\f1 , \f0 viinamarjade\f1 , \f0 kuritegevuse\f1 , \f0 tsemendit\'f6\'f6stuse\f1 \f0 jne\f1 . \f0 atlased\f1 . \f0\'dchtlaselt\f1 \f0 uuritud\f1 \f0 levikuandmete\f1 \f0 puhul\f1 \f0 kasutatakse\f1 \f0 atlastes\f1 \f0 laialdaselt\f1 \f0 ruutv\'f5rgustikku\f1 , \f0 mis\f1 \f0 v\'e4rvitakse\f1 \f0 vastavalt\f1 \f0 n\'e4htuse\f1 \f0 intensiivsusele\f1 . \f0 laienenud\f1 \f0 on\f1 \f0 l\'e4bil\'f5igeta\f1 (\f0 profiilide\f1 ) \f0 kasutamine\f1 , \f0 eriti\f1 \f0 reljeefi\f1 \f0 ja\f1 \f0 geoloogiaga\f1 \f0 seotud\f1 \f0 atlaste\f1 \f0 kaartidel\f1 . \f0 Oma\f1 \f0 atlased\f1 \f0 on\f1 \f0 ka\f1 \f0 paljudel\f1 \f0 suurematel\f1 \f0 linnadel\f1 , \f0 sageli\f1 \f0 ka\f1 \f0 v\'e4iksematel\f1 \f0 ajalooliste\f1 (\f0 linnus\f1 , \f0 loss\f1 ) \f0 v\'f5i\f1 \f0 looduspiirkondadel\f1 (\f0 j\'e4rv\f1 , \f0 park\f1 ).\par \f0 Ka\f1 \f0 rohekarvulisi\f1 \f0 kosmosekaarte\f1 \f0 on\f1 \f0 kogutud\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'fcstematiseeritud\f1 . \f0 Nendest\f1 \f0 koostatud\f1 \f0 kaartide\f1 \f0 kogumid\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 erilist\f1 \f0 t\'fc\'fcpi\f1 \f0 atlased\f1 , \f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 sateliitatlasteks\b0\f1 . \f0 Suurematel\f1 \f0 riikidel\f1 \f0 on\f1 \f0 olemas\f1 \f0 nii\f1 \f0 tavalised\f1 \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0 sateliitatlsed\f1 , \f0 on\f1 \f0 ka\f1 \f0 segaatlaseid\f1 . \f0 Viimastes\f1 \f0 esitatakse\f1 \f0 k\'f5rvuti\f1 \f0 traditsiooniline\f1 \f0 maakaart\f1 \f0 ja\f1 \f0 satelliidifoto\f1 .\par \f0 Informatsioonitulva\f1 \f0 tohutu\f1 \f0 kasv\f1 \f0 koos\f1 \f0 seire\f1 - \f0 ja\f1 \f0 vastuv\'f5tus\'fcsteemide\f1 \f0 t\'e4iustamisega\f1 \f0 sunnib\f1 \f0 geograafe\f1 \f0\'fcha\f1 \f0 enam\f1 \f0 ja\f1 \f0 enam\f1 \f0 p\'f6\'f6rduma\f1 \f0 arvutite\f1 \f0 poole\f1 . \f0 Rullikeeratud\f1 \f0 kaardid\f1 \f0 ja\f1 \f0 andmekaustikud\f1 \f0 toanurgas\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4ap\'e4eval\f1 \f0 asendunud\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 s\'e4ilitamise\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'f6\'f6tlemisega\f1 \f0 magnetkettail\f1 , \f0 mis\f1 \f0\'fcha\f1 \f0 rohekm\f1 \f0 suudavad\f1 \f0 asendada\f1 \f0 ka\f1 \f0 traditsioonilist\f1 \f0 kaarti\f1 . \f0 Digitaliseerimine\f1 \f0 on\f1 \f0 tegevus\f1 , \f0 mille\f1 \f0 k\'e4igus\f1 \f0 olemasoleb\f1 \f0 kaart\f1 \f0 viiakse\f1 \f0 vektoritena\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 rastritena\f1 \f0 arvutikettale\f1 , \f0 kust\f1 \f0 seda\f1 \f0 on\f1 \f0 hiljem\f1 \f0 lihtne\f1 \f0 esile\f1 \f0 kuvada\f1 , \f0 parandada\f1 , \f0 v\'e4lja\f1 \f0 tr\'fckkida\f1 \f0 jne\f1 .\par \f0 Paljud\f1 \f0 seires\'fcsteemid\f1 (\f0 meteosputnikud\f1 , \f0 veepoid\f1 , \f0 seismograafid\f1 \f0 jne\f1 .) \f0 on\f1 \f0 otse\'fchenduses\f1 \f0 arvutiv\'f5rguga\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 m\'f5\'f5tmised\f1 \f0 looduses\f1 \f0 on\f1 \f0 samaaegselt\f1 \f0 saadaval\f1 \f0 ka\f1 \f0 kaugel\f1 \f0 kabinetis\f1 \f0 paikneval\f1 \f0 arvutikuvaril\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 m\'f5\'f5teaparatuur\f1 \f0 lubab\f1 \f0 salvestada\f1 \f0 praktiliselt\f1 \f0 piiramatus\f1 \f0 koguses\f1 \f0 infot\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 \f0 on\f1 \f0 radarsondeermisega\f1 \f0 vee\f1 \f0 s\'fcgavusm\'f5\'f5tjad\f1 \f0 v\'f5imelised\f1 \f0 teostama\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 200\f1 \f0 000\f1 \f0 lugemi\f1 \f0 sekundis\f1 . \f0 Vajaliku\f1 \f0 info\f1 \f0 selekteerimise\f1 , \f0 s\'e4ilitamise\f1 \f0 ja\f1 \f0 graafilise\f1 \f0 interpreteerimise\f1 \f0 tulemusena\f1 \f0 moodustnud\f1 \f0 andmebaase\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafias\f1 \f0 hakatud\f1 \f0 nimetama\f1 \b\f0 geograafilise\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 s\'fcsteemiks\b0\f1 \f0 ehk\f1 \b\f0 GIS\b0\f1 -\f0 iks\f1 . \f0 GIS\f1 -\f0 e\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 luua\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 erineval\f1 \f0 tasandil\f1 , \f0 alates\f1 \f0 globaalsest\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'f5petades\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 vallaga\f1 . \f0 K\'f5ik\f1 \f0 oleneb\f1 \f0 kasutuses\f1 \f0 oleva\f1 \f0 infomatsiooni\f1 \f0 hulgast\f1 \f0 ja\f1 \f0 selle\f1 \f0 kartograafilise\f1 \f0 anal\'fc\'fcsi\f1 \f0 vajalikkusest\f1 . \f0 GIS\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 olla\f1 \f0 struktureeritud\f1 \f0 ka\f1 \f0 sisuliselt\f1 , \f0 n\'e4iteks\f1 \f0\'fcldegeograafiline\f1 \f0 ja\f1 \f0 temaatiline\f1 (\f0 klimatoloogiline\f1 , \f0 majanduslik\f1 , \f0 transpordi\f1 \f0 jne\f1 .) \f0 GIS\f1 . \f0 Siiski\f1 \f0 on\f1 \f0 igal\f1 \f0 GIS\f1 -\f0 il\f1 \f0 p\'f5him\'f5tteliselt\f1 \f0 kolm\f1 \f0 suuremat\f1 \f0 koostisosa\f1 :\f0 1\f1 )\f0 andmebaas\f1 ; \f0 2\f1 )\f0 andmete\f1 \f0 kontrolli\f1 , \f0 t\'f6\'f6tlemise\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'e4ilitauss\'fcsteem\f1 , \f0 mis\f1 \f0 baseerub\f1 \f0 arvutitele\f1 , \f0 3\f1 ) \f0 v\'e4ljunduss\'fcteem\f1 , \f0 mis\f1 \f0 esitab\f1 \f0 kaartide\f1 , \f0 graafikute\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 tabelite\f1 \f0 kujul\f1 \f0 tarbija\f1 \f0 poolt\f1 \f0 soovitud\f1 \f0 materjale\f1 . \f0 GIS\f1 -\f0 i\f1 \f0 andmegaas\f1 (\f0 kaardid\f1 + \f0 info\f1 \f0 tekstide\f1 , \f0 tabelite\f1 , \f0 diagrammide\f1 \f0 jm\f1 . \f0 kujul\f1 ) \f0 moodustub\f1 \f0 kolmel\f1 \f0 teel\f1 :\f0 1\f1 ) \f0 kaartide\f1 \f0 digitaliseermine\f1 , \f0 2\f1 ) \f0 kaartide\f1 \f0 skaneerimine\f1 \f0 e\f1 . \f0 sisestamine\f1 \f0 arvutisse\f1 , \f0 3\f1 ) \f0 v\'e4lit\'f6\'f6\f1 \f0 andmete\f1 , \f0 vaatlustulemuste\f1 , \f0 arhiivide\f1 \f0 jne\f1 . \f0 sisestamine\f1 . \f0 Traditsioonilise\f1 \f0 infos\'fcsteemi\f1 \f0 teeb\f1 \f0 GIS\f1 -\f0 iks\f1 \f0 just\f1 \f0 info\f1 \f0 kartograafiline\f1 \f0 esitus\f1 , \f0 s\'e4ilitus\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'f6\'f6tlemisviis\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 arvutikartograafia\f1 \f0 domineerimise\f1 \f0 tingimustes\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 n\'e4iliselt\f1 \f0 lihtne\f1 \f0 tegevus\f1 - \f0 eri\f1 \f0 kaardikihtide\f1 \f0\'fcksteisele\f1 \f0 pealeasetamine\f1 \f0 nende\f1 \f0 j\'e4rjelodra\f1 \f0 ja\f1 \f0 arvu\f1 \f0 kombineerides\f1 - \f0 viia\f1 \f0 uute\f1 \f0 sisuliste\f1 \f0 avastusteni\f1 . \f0 Digitaliseeritud\f1 \f0 andmebaaside\f1 \f0 omavahelisel\f1 \f0 v\'f5rdlemisel\f1 \f0 v\'f5ime\f1 \f0 j\'f5uda\f1 \f0 p\'f5nevate\f1 \f0 j\'e4reldusteni\f1 . \f0 N\'e4iteks\f1 , \f0 kuidas\f1 \f0 s\'f5ltub\f1 \f0\'fche\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 tiese\f1 \f0 maavara\f1 \f0 levik\f1 \f0 reljeefist\f1 , \f0 kui\f1 \f0 s\'fcgaval\f1 \f0 on\f1 \f0 p\'f5hjavesi\f1 \f0 teatud\f1 \f0 mullat\'fc\'fcpide\f1 \f0 puhul\f1 , \f0 kuidas\f1 \f0 muutub\f1 \f0 asustus\f1 \f0 s\'f5ltuvalt\f1 \f0 teedev\'f5rgust\f1 \f0 jne\f1 . \f0 GIS\f1 \f0 ei\f1 \f0 pea\f1 \f0 olema\f1 \f0 midagi\f1 \f0 hiiglasuurt\f1 \f0 ja\f1 \f0 globaalset\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 Eestis\f1 \f0 on\f1 \f0 loodud\f1 \f0\'fcldisi\f1 \f0 kartograafilisi\f1 \f0 andmebaase\f1 \f0 kliima\f1 , \f0 j\'e4gede\f1 \f0 valgalade\f1 \f0 jms\f1 . \f0 kohta\f1 . \f0 Loodud\f1 \f0 on\f1 \f0 rakenduslikud\f1 \f0 GIS\f1 -\f0 id\f1 \f0 linnaplaneerimes\f1 , \f0 transpordi\f1 , \f0 vesivarustatuse\f1 , \f0 sideliinide\f1 , \f0 mitmesuguste\f1 \f0 registrite\f1 \f0 jne\f1 . \f0 tarvis\f1 . \f0 GIS\f1 \f0 v\'f5imaldab\f1 \f0 meil\f1 \f0 ruumilisi\f1 \f0 objekte\f1 \f0 h\'f5lpsasti\f1 \f0 vaadelda\f1 \f0 mitmes\f1 \f0 rakursis\f1 , \f0 v\'f5imaldab\f1 \f0 korraga\f1 \f0 pildilise\f1 \f0 ja\f1 \f0 numbrilise\f1 \f0 info\f1 \f0 kasutamist\f1 .\f0 V\'e4ga\f1 \f0 oluline\f1 \f0 on\f1 \f0 seegi\f1 , \f0 et\f1 \f0 andmebaaside\f1 \f0 pideb\f1 \f0 uendamine\f1 \f0 hoiab\f1 \f0 GIS\f1 -\f0 i\f1 \f0 aktuaalse\f1 , \f0 t\'f5ese\f1 . \f0 Pagerkaardid\f1 \f0 on\f1 \f0 tavaliselt\f1 \f0 vananenud\f1 \f0 juba\f1 \f0 tr\'fckkimisel\f1 \f0 hetkel\f1 , \f0 digitaalse\f1 \f0 andmebaasi\f1 \f0 kaasajastamine\f1 \f0 lubab\f1 \f0 meil\f1 \f0 aga\f1 \f0 teoreetiliselt\f1 \f0 arvutis\f1 \f0 hoida\f1 \f0 n\f1 .\f0\'f6\f1 . \f0 reaalset\f1 \f0 maastikku\f1 \f0 ja\f1 \f0 geograafilist\f1 \f0 situatsiooni\f1 .\par \f0 Geograafiliste\f1 \f0 informatsiooni\f1 \f0 s\'fcsteemide\f1 \f0 s\'fcnd\f1 \f0 non\f1 \f0 tihedalt\f1 \f0 seotud\f1 \f0 inimkultuuri\f1 \f0 arnguga\f1 . \f0 On\f1 \f0 ju\f1 \f0 GIS\f1 -\f0 i\f1 \f0 tekke\f1 \f0 eelduseks\f1 \f0 automaatsete\f1 \f0 j\'e4lgimisjaamade\f1 , \f0 kosmilise\f1 \f0 seire\f1 \f0 jms\f1 . \f0 koos\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 arvutusmasinatega\f1 \f0 tekkivate\f1 \f0 andmete\f1 \f0 kogumise\f1 , \f0 t\'f6\'f6tlemise\f1 \f0 ja\f1 \f0 anal\'fc\'fcsi\f1 \f0 v\'f5imalustega\f1 . \f0 Kolmanda\f1 \f0 olulise\f1 \f0 komponendina\f1 \f0 v\'e4iks\f1 \f0 m\'e4rkida\f1 \f0 side\f1 \f0 arengut\f1 , \f0 mis\f1 \f0 v\'f5imaldab\f1 \f0 kiiret\f1 \f0 ja\f1 \f0 adekvaatset\f1 \f0 andmevahetust\f1 . \f0 Real\f1 \f0 juhtudel\f1 , \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 ilmaprognoosi\f1 \f0 tegemisel\f1 , \f0 on\f1 \f0 infovahetuse\f1 \f0 kiirusel\f1 \f0 otsustav\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 . \f0 GIS\f1 \f0 on\f1 \f0 n\'e4ide\f1 \f0 geograafia\f1 , \f0 kartograafia\f1 \f0 ja\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 tehniliste\f1 \f0 v\'f5imaluste\f1 \f0 s\'fcnteesist\f1 .\par \par \par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1\qc\f0\tab\b III\f1 \f0 PEAT\'dcKK\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 SF\'c4\'c4RILINE\f1 \f0 EHITUS\f1 . \par \f0 GEOGRAAFILINE\f1 \f0 SF\'c4\'c4R\par \par \pard\nowidctlpar\sl240\slmult1 3\f1 .\f0 1\f1 . \f0 GEOSF\'c4\'c4RI\f1 \f0 M\'d5ISTEST\b0\par \par Tulenevalt\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kujust\f1 \f0 ja\f1 \f0 tema\f1 \f0 asendist\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 on\f1 \f0 paljud\f1 \f0 looduslikud\f1 \f0 protsessid\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 tsonaalse\f1 \f0 ehk\f1 \f0 v\'f6\'f6ndilise\f1 \f0 iseloomuga\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 v\'f6\'f6ndid\f1 \f0 on\f1 \f0 projitseeritud\f1 \f0 maakera\f1 \f0 pinnale\f1 , \f0 siis\f1 \f0 geosf\'e4\'e4rid\f1 \f0 piiravad\f1 \f0 maakera\f1 \f0 kontsentriliselt\f1 , \f0 alates\f1 \f0 s\'fcgavalt\f1 \f0 Maa\f1 \f0 sisemusest\f1 \f0 ja\f1 \f0 ulatudes\f1 \f0 kaugele\f1 \f0 avakosmosesse\f1 . \f0 V\'f5ime\f1 \f0 seega\f1 \f0 Maad\f1 \f0 ette\f1 \f0 kujutada\f1 \f0 mitmekihilise\f1 \f0 kerana\f1 , \f0 mille\f1 \f0 igas\f1 \f0 kihis\f1 \f0 on\f1 \f0 kvalitatiivselt\f1 \f0 erinev\f1 \f0 aine\f1 \f0 olek\f1 \f0 ja\f1 \f0 energia\f1 \f0\'fclekandmine\f1 . \f0 Reeglina\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 sf\'e4\'e4rid\f1 \f0 Maas\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 absoluutselt\f1 \f0 kontsentrilised\f1 \f0 ja\f1 \f0 pidevad\f1 . \f0 Olles\f1 \f0 pidevas\f1 \f0 arengus\f1 \f0 ja\f1 \f0 muutumises\f1 \f0 nii\f1 \f0 p\'e4evaste\f1 , \f0 aastaste\f1 \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0 pikemate\f1 \f0 ts\'fcklitena\f1 \f0 p\'f5hjustavad\f1 \f0 sf\'e4\'e4rid\f1 \f0 muudatusi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 osalt\f1 \f0 j\'f5uavad\f1 \f0 inimeseni\f1 \f0 otse\f1 , \f0 osalt\f1 \f0 on\f1 \f0 registreeritavad\f1 \f0 kaudselt\f1 .\par \b\f0 Geosf\'e4\'e4ri\b0\f1 \f0 m\'f5iste\f1 \f0 on\f1 \f0\ldblquote\'d6koloogia\f1 \f0 leksikonis\rdblquote\f1 (\f0 1992\f1 ) \f0 defineeritud\f1 \f0 erineva\f1 \f0 koostise\f1 \f0 ja\f1 \f0 tihedusega\f1 \f0 kontsenrilised\f1 \f0 kestana\f1 (\f0 kihina\f1 ), \f0 mis\f1 \f0 sisaldab\f1 \f0 endas\f1 :\f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 , \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4ri\f1 , \f0 litosf\'e4\'e4ri\f1 , \f0 vahev\'f6\'f6\f1 \f0 ja\f1 \f0 tuuma\f1 . \f0 Iga\f1 \f0 geosf\'e4\'e4r\f1 \f0 jaotub\f1 \f0 kontsentrilisteks\f1 \f0 osadeks\f1 . \f0 Geosf\'e4\'e4ridena\f1 \f0 k\'e4sitletakse\f1 \f0 ka\f1 \f0 biosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ja\f1 \f0 maastikusf\'e4\'e4ri\f1 , \f0 pedosf\'e4\'e4ri\f1 ( \f0 Maa\f1 \f0 muldkonda\f1 ) \f0 jms\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 sf\'e4\'e4rilise\f1 \f0 ehituse\f1 \f0 p\'f5him\'f5tteline\f1 \f0 skeem\f1 \f0 on\f1 \f0 esitatud\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 3\f1 .\f0 1\f1 . (\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \b\f0 Geosf\'e4\'e4r\b0\f1 \f0 ehk\f1 \f0 kreeka\f1 \f0 keeles\f1 \f0 ge\f1 + \f0 sphaira\f1 \f0 on\f1 \f0 s\'f5na\f1 -\f0 s\'f5nalt\f1 \f0 maakera\f1 , \f0 kui\f1 \f0 meie\f1 \f0 teaduskeele\f1 \f0 traditsioonis\f1 \f0 on\f1 \f0 ta\f1 \f0 sisuliselt\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 maakerra\f1 \f0 teatud\f1 \f0 liiki\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 \f0\'fcle\'fcldse\f1 (\f0 v\'f5rdle\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 , \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4r\f1 ) \f0 jne\f1 . \f0 Geosf\'e4\'e4r\f1 \f0 on\f1 \f0 vana\f1 , \f0 aja\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 juba\f1 \f0 muutunud\f1 \f0 ja\f1 \f0 n\'e4htavasti\f1 \f0 veelgi\f1 \f0 arenev\f1 \f0 m\'f5iste\f1 . \f0 Eesk\'e4tt\f1 \f0 on\f1 \f0 see\f1 \f0 seondunud\f1 \f0 maapinna\f1 \f0 ja\f1 \f0 maakoorega\f1 . \f0\'dche\f1 \f0 m\'f6\'f6dunud\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'e4esolevalgi\f1 \f0 sajandil\f1 \f0 levinud\f1 \f0 ettekujutuse\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 t\'e4hendas\f1 \f0 geosf\'e4\'e4r\f1 \f0 ehk\f1 \f0 maa\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 \f0 just\f1 \f0 kogu\f1 \f0 tahket\f1 \f0 ja\f1 \f0 tulist\f1 \f0 Maad\f1 \f0 maakoorest\f1 \f0 tuumani\f1 (\f0 need\f1 \f0 kaasa\f1 \f0 arvatud\f1 ) \f0 vastandina\f1 \f0 h\'fcdro\f1 - \f0 ja\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4rile\f1 \f0 kui\f1 \f0 vee\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f5hu\f1 \f0 sf\'e4\'e4rile\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 geosf\'e4\'e4riks\f1 \f0 harilikult\f1 \f0 maakera\f1 \f0 k\'f5iki\f1 \f0 t\'e4htsamaid\f1 \f0 sf\'e4\'e4re\f1 (\f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 atmo\f1 - \f0 ja\f1 \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4r\f1 \f0 ja\f1 \f0 maakoor\f1 , \f0 samuti\f1 \f0 vahev\'f6\'f6\f1 \f0 ning\f1 \f0 tuum\f1 , \f0 lisaks\f1 \f0 mitmed\f1 \f0 detailsemalt\f1 \f0 eristatud\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5ned\f1 \f0 komplekssemad\f1 \f0 iseloomuga\f1 \f0 sf\'e4\'e4rid\f1 , \f0 viimaste\f1 \f0 hulgas\f1 \f0 geograafilne\f1 \f0 ehk\f1 \f0 maastikusf\'e4\'e4r\f1 ). \f0 Vaatleme\f1 \f0 allpool\f1 \f0 geosf\'e4\'e4re\f1 \f0 l\'e4hemalt\f1 , \f0 alustades\f1 \f0 s\'fcgavustest\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'f5petades\f1 \f0 k\'f5rgustega\f1 . \f0 Alustades\f1 \f0 maa\f1 \f0 tuumast\f1 \f0 j\'e4rgnevad\f1 \f0 vahev\'f6\'f6\f1 , \f0 astenosf\'e4\'e4r\f1 , \f0 maakoor\f1 , \f0 litosf\'e4\'e4r\f1 , \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4r\f1 , \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 jt\f1 .\par \par \f0\tab\b 3\f1 .\f0 2\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 TUUM\f1 \f0 JA\f1 \f0 VAHEV\'d6\'d6\par \par \b0 Tuuma\f1 \f0 osa\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 maakera\f1 \f0 sf\'e4\'e4ride\f1 \f0 seas\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 esitada\f1 \f0 mitmesuguseid\f1 \f0 kaalutlusi\f1 . \f0 T\'e4nu\f1 \f0 oma\f1 \f0 kesksele\f1 \f0 asendile\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 tuum\f1 \f0 mitmes\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 t\'e4ielikum\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 : \f0 ta\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4issf\'e4\'e4r\f1 (\f0 ikkagi\f1 \f0 enamv\'e4hem\f1 \f0 kera\f1 ) \f0 juba\f1 \f0 oma\f1 \f0 kujult\f1 . \f0 Arvatakse\f1 , \f0 et\f1 \f0 tuum\f1 \f0 tekkis\f1 \f0 koguneva\f1 \f0 Maa\f1 \f0 aine\f1 \f0 gravitatsioonilise\f1 \f0 diferentseerumise\f1 \f0 tagaj\'e4rjel\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 ajaloo\f1 \f0 esimese\f1 \f0 saja\f1 \f0 miljoni\f1 \f0 aasta\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 ja\f1 \f0 koos\f1 \f0 sellega\f1 (\f0 kuid\f1 \f0 mitte\f1 \f0 kohe\f1 , \f0 enne\f1 \f0 tuuma\f1 \f0 moodustumist\f1 ) \f0 sai\f1 \f0 ta\f1 \f0 endale\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 . \f0 Maamagnetv\'e4li\f1 \f0 on\f1 \f0 n\'f5rk\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 ta\f1 \f0 m\'f5jub\f1 \f0 suurel\f1 \f0 ala\f1 , \f0 ulatudes\f1 \f0 k\'fcmnete\f1 \f0 tuhandete\f1 \f0 kilomeetrite\f1 \f0 kaugusele\f1 \f0 maakera\f1 \f0 pinnast\f1 .\par \f0 Geomeetrilise\f1 \f0 v\'e4lja\f1 \f0 kaudu\f1 \f0 m\'f5jutab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 tuum\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 (\f0 ja\f1 \f0 ilmastikku\f1 ), \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0\'fcmbritseb\f1 \f0 meie\f1 \f0 planeeti\f1 \f0 aga\f1 \f0 ionosf\'e4\'e4r\f1 - \f0 ioniseeritud\f1 \f0 gaasi\f1 \f0 kihid\f1 \f0 ei\f1 \f0 k\'f5rgustel\f1 \f0 alates\f1 \f0 70\f1 \f0 km\f1 ( \f0 v\'e4lisionosf\'e4\'e4r\f1 \f0 isegi\f1 \f0 kuni\f1 \f0 umbes\f1 \f0 20\f1 \f0 000\f1 \f0 km\f1 ), \f0 mis\f1 \f0 peegeldavad\f1 \f0 raadiolaineid\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 tuuma\f1 \f0 seisundi\f1 \f0 muutused\f1 \f0 arvatakse\f1 \f0 muuseas\f1 \f0 m\'f5justavat\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 (\f0 ja\f1 \f0 ilmastikku\f1 ) \f0 ka\f1 \f0 maakera\f1 \f0 p\'f6rlemiskiiruse\f1 \f0 muutumise\f1 \f0 kaudu\f1 .\par \f0 Maakoorest\f1 \f0 l\'e4htuvate\f1 \f0 seismiliste\f1 \f0 lainete\f1 \f0 k\'e4itumise\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 on\f1 \f0 ka\f1 \f0 tuumas\f1 \f0 m\'e4\'e4ratud\f1 \f0 eri\f1 \f0 kihid\f1 : \f0 umbes\f1 \f0 2000\f1 \f0 km\rdblquote vedelat\f1 ) \f0 v\'e4listuuma\f1 , \f0 100\f1 -\f0 200\f1 \f0 km\f1 \f0\'fcleminekuv\'f6\'f6ndit\f1 \f0 ja\f1 \f0 l\'f5puks\f1 \f0 umbes\f1 \f0 5100\f1 \f0 km\f1 \f0 piirist\f1 \f0 kuni\f1 \f0 6371\f1 \f0 km\f1 \f0 tahke\f1 \f0 sisetuum\f1 . \f0 Aine\f1 \f0 tihedus\f1 \f0 tuumas\f1 \f0 arvatakse\f1 \f0 olevat\f1 \f0 10\f1 \f0 kuni\f1 \f0 12\f1 ,\f0 5\f1 \f0 g\f1 /\f0 cm\super 3\nosupersub\f1 \f0 kohta\f1 (\f0 Maa\f1 \f0 keskmine\f1 \f0 tihedus\f1 \f0 on\f1 \f0 5\f1 ,\f0 5\f1 \f0 g\f1 /\f0 cm\super 3\nosupersub\f1 ), \f0 r\'f5ht\f1 \f0 tsentris\f1 \f0 3\f1 ,\f0 5x10\super 6\nosupersub\f1 \f0 atm\f1 \f0 ja\f1 \f0 temperatuur\f1 \f0 mitu\f1 \f0 tuhat\f1 \f0 kraadi\f1 . \f0 Tuum\f1 \f0 mlldustab\f1 \f0 umbes\f1 \f0 31\f1 % \f0 Maa\f1 \f0 massist\f1 . \f0 V\'f5rdluseks\f1 : \f0 C\f1 . \f0 Rose\rquote i\f1 \f0 uue\f1 \f0 h\'fcpoteesi\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 on\f1 \f0 P\'e4ikesel\f1 \f0 rauarikas\f1 \f0 tuum\f1 , \f0 mille\f1 \f0 temperatuur\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 olla\f1 \f0 14\f1 \f0 miljonit\f1 \f0 kraadi\f1 . \f0 See\f1 \f0 vedel\f1 \f0 tuum\f1 \f0 peaks\f1 \f0 koosnema\f1 \f0 aatomituumadest\f1 \f0 ja\f1 \f0 vabadest\f1 \f0 elektronidest\f1 . \f0 Aine\f1 \f0 tihedus\f1 \f0 on\f1 \f0 seal\f1 \f0 Rose\rquote i\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 160\f1 \f0 g\f1 /\f0 cm\super 3\nosupersub\f1 (\f0 P\'e4ikesel\f1 \f0\'fcldse\f1 \f0 on\f1 \f0 vaid\f1 \f0 1\f1 ,\f0 41\f1 \f0 g\f1 /\f0 cm\super 3\nosupersub\f1 ). \f0 Niisugune\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 tuum\f1 \f0 peaks\f1 \f0 olema\f1 \f0 v\'e4ike\f1 - \f0 vaid\f1 \f0 0\f1 ,\f0 5\f1 % \f0 tema\f1 \f0 massist\f1 . \f0 K\'fclmal\f1 \f0 Kuul\f1 \f0 seevastu\f1 \f0 n\'e4ib\f1 \f0 vedel\f1 \f0 tuum\f1 \f0 puuduvat\f1 , \f0 kui\f1 \f0 K\f1 . \f0 Rucorni\f1 \f0 oletuse\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 oli\f1 \f0 see\f1 \f0 varem\f1 \f0 olemas\f1 \f0 ning\f1 \f0 ajavahemikul\f1 \f0 4\f1 ,\f0 2\f1 -\f0 3\f1 ,\f0 8\f1 \f0 miljardit\f1 \f0 aastat\f1 \f0 tagasi\f1 \f0 p\'f5hjustas\f1 \f0 ta\f1 \f0 Kuu\f1 \f0 magnetpooluste\f1 \f0 asupaiga\f1 \f0 muutusi\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 tuuma\f1 \f0 alguspiiriks\f1 \f0 loetakse\f1 \f0 2900\f1 \f0 km\f1 \f0 s\'fcgavuses\f1 \f0 lasuvat\f1 \f0 seismilist\f1 \f0 piiri\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 kontaktis\f1 \f0 vahev\'f6\'f6ga\f1 . \f0 Viimane\f1 \f0 on\f1 \f0 samuti\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 maa\f1 \f0 sf\'e4\'e4re\f1 , \f0 kogupaksusega\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 2500\f1 \f0 km\f1 . \f0 Vahev\'f6\'f6\f1 \f0 jaotatakse\f1 \f0 omakorda\f1 \f0 alumiseks\f1 \f0 vahev\'f6\'f6ks\f1 (\f0 s\'fcgavusel\f1 \f0 1200\f1 - \f0 2900\f1 \f0 km\f1 ) \f0 ja\f1 \f0\'fclemiseks\f1 \f0 vahev\'f6\'f6ks\f1 (\f0 s\'fcgavusel\f1 \f0 3\f1 -\f0 1200\f1 \f0 km\f1 ). \f0 Vahev\'f6\'f6\f1 \f0 asub\f1 \f0 otse\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 all\f1 \f0 ning\f1 \f0 on\f1 \f0 t\'e4nap\'e4eva\f1 \f0 puurimistehnoloogiaga\f1 \f0 juba\f1 \f0 h\'f5lmatav\f1 . \f0 Vee\f1 \f0 sdakond\f1 \f0 aastat\f1 \f0 tagasi\f1 \f0 arvati\f1 , \f0 et\f1 \f0 maakoorest\f1 \f0 allpool\f1 \f0 laiub\f1 \f0 kuni\f1 \f0 Maa\f1 \f0 oletatava\f1 \f0 tahke\f1 \f0 raudse\f1 \f0 tuumani\f1 \f0 tohutu\f1 \f0 paks\f1 \f0 sulamagma\f1 \f0 kiht\f1 . \f0 Nii\f1 \f0 lihtne\f1 \f0 Maa\f1 \f0 seesmine\f1 \f0 ehitus\f1 \f0 aga\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 lubavad\f1 \f0 v\'e4ita\f1 \f0 seismomeetrilised\f1 , \f0 gravimeetrilised\f1 \f0 ja\f1 \f0 muud\f1 \f0 uurimused\f1 \f0 ning\f1 \f0 teoreetilised\f1 \f0 kaalutlused\f1 . \f0 Kuid\f1 \f0 kahjuks\f1 \f0 j\'e4\'e4vad\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 Maa\f1 \f0 s\'fcgavamad\f1 \f0 geosf\'e4\'e4rid\f1 \f0 meie\f1 \f0 otsesemast\f1 \f0 haardest\f1 \f0 niisama\f1 \f0 kaugele\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 kaegemalegi\f1 \f0 kui\f1 \f0 m\'f5ned\f1 \f0 t\'e4htede\f1 \f0 sf\'e4\'e4rid\f1 (\f0 siin\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 \f0 m\'e4\'e4ravaks\f1 \f0 absoluutne\f1 \f0 vahemaa\f1 , \f0 vaid\f1 \f0 lahutava\f1 \f0 ruumi\f1 \f0 omadused\f1 ).\par \f0 Kui\f1 \f0 1910\f1 . \f0 a\f1 . \f0 avastas\f1 \f0 A\f1 . \f0 Mohorovicic\f1 , \f0 et\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 teatud\f1 \f0 s\'fcgavuses\f1 (\f0 mandrite\f1 \f0 ja\f1 \f0 ookeanide\f1 \f0 eri\f1 \f0 piirkondades\f1 \f0 3\f1 -\f0 75\f1 \f0 km\f1 ) \f0 seismiliste\f1 \f0 lainete\f1 \f0 kiirus\f1 \f0 h\'fcppeliselt\f1 \f0 kasvab\f1 , \f0 tuletati\f1 \f0 selle\f1 \f0 n\'e4htuse\f1 \f0 p\'f5hjal\f1 \f0 sf\'e4\'e4rline\f1 \f0 pind\f1 , \f0 nn\f1 . \b\f0 Mohorovicic\rquote i\f1 \f0 piirpind\f1 \b0\f0 ehk\f1 \f0 Moho\f1 , \f0 lahutamaks\f1 \f0 maakoort\f1 \f0 ja\f1 \f0 j\'e4rgmist\f1 \f0 geosf\'e4\'e4ri\f1 - \f0 vahev\'f6\'f6d\f1 \f0 ehk\f1 \f0 vahekesta\f1 . \f0 Ka\f1 \f0 praegu\f1 \f0 oletatakse\f1 , \f0 et\f1 \f0 Mohol\f1 \f0 toimub\f1 \f0 maap\'f5ue\f1 \f0 aine\f1 \f0 koostise\f1 \f0 ja\f1 \f0 omaduste\f1 \f0 j\'e4rsk\f1 \f0 muutus\f1 . \f0 Siiski\f1 \f0 arvatakse\f1 , \f0 et\f1 \f0 Moho\f1 \f0 piirpind\f1 ( \f0 selle\f1 \f0 paksus\f1 \f0 v\'f5ib\f1 -\f0 olla\f1 \f0 umbes\f1 \f0 12\f1 -\f0 14\f1 \f0 km\f1 ) \f0 ei\f1 \f0 kujuta\f1 \f0 endast\f1 \f0\'fchtlast\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'f5ikjal\f1 \f0 v\'e4ljakujunenud\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 . \f0 Selle\f1 \f0 kihi\f1 \f0 olemuse\f1 \f0 ja\f1 \f0 kooostise\f1 \f0 kohta\f1 \f0 on\f1 \f0 mitu\f1 \f0 oletust\f1 (\f0 eklogiitide\f1 , \f0 ultraaluseliste\f1 \f0 kivimite\f1 , \f0 erineva\f1 \f0 koostise\f1 \f0 h\'fcpoteesid\f1 ). \f0 Moho\f1 \f0 piirpind\f1 \f0 asub\f1 \f0 ookeanide\f1 \f0 all\f1 \f0 10\f1 -\f0 12\f1 \f0 km\f1 \f0 ja\f1 \f0 maismaal\f1 \f0 keskmiselt\f1 \f0 55\f1 -\f0 65\f1 \f0 km\f1 \f0 s\'fcgavusel\f1 .\par \f0 Vahev\'f6\'f6\f1 \f0 kui\f1 \f0 maakera\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 \f0 pea\f1 \f0 algama\f1 \f0\'fchelt\f1 \f0 maasisese\f1 \f0 aine\f1 \f0 omaduste\f1 \f0 olulise\f1 \f0 muutuse\f1 \f0 piirilt\f1 : \f0 n\'e4htavasti\f1 \f0 sealt\f1 , \f0 kus\f1 \f0 mineraalide\f1 \f0 ja\f1 \f0 kivimite\f1 \f0 tahke\f1 \f0 olek\f1 \f0 l\'f5peb\f1 . \f0 Pole\f1 \f0 veel\f1 \f0 t\'f5estatud\f1 , \f0 et\f1 \f0 selles\f1 \f0 suhtes\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 olulisem\f1 \f0 seismiliselt\f1 \f0 m\'e4\'e4ratud\f1 \f0 Moho\f1 \f0 piirpind\f1 . \f0 Arvatakse\f1 , \f0 et\f1 \f0 kogu\f1 \f0 vahev\'f6\'f6\f1 - \f0 mahult\f1 \f0 ja\f1 \f0 massilt\f1 \f0 suurem\f1 \f0 osa\f1 \f0 Maast\f1 - \f0 v\'f5ib\f1 \f0 koosneda\f1 \f0 ainest\f1 , \f0 mis\f1 \f0 koostilselt\f1 \f0 sarnaneb\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 tihedamate\f1 \f0 maakera\f1 \f0 pinnalt\f1 \f0 leitud\f1 \f0 kivimitega\f1 \f0 ja\f1 \f0 muuseas\f1 \f0 ka\f1 \f0 kivimeteoriitide\f1 \f0 ainega\f1 . \f0 Ent\f1 \f0 suuremas\f1 \f0 osas\f1 \f0 vahev\'f6\'f6s\f1 \f0 ei\f1 \f0 moodusta\f1 \f0 see\f1 \f0 oletatav\f1 \f0 isemoodi\f1 \f0 ainelahus\f1 \f0 ei\f1 \f0 kivimeid\f1 \f0 ega\f1 \f0 mineraale\f1 .\par \f0 K\'fcll\f1 \f0 n\'e4ib\f1 \f0 olevat\f1 \f0 mineraalse\f1 \f0 koostisega\f1 \f0 ja\f1 \f0\ldblquote tahkes\rdblquote\f1 \f0 olekus\f1 \f0 vahev\'f6\'f6\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0\'fclemine\f1 \f0 osa\f1 . \f0 See\f1 \f0 paikneb\f1 \f0\'fchelt\f1 \f0 pool\f1 \f0 Moho\f1 \f0 piiri\f1 \f0 ning\f1 \f0 teiselt\f1 \f0 poolt\f1 \f0 nn\f1 . \f0\'fclemise\f1 \f0 vahev\'f6\'f6\f1 \f0\'fclaosas\f1 \f0 eristatud\f1 \f0 n\'f5rga\f1 , \f0 plastilise\f1 \f0 kihi\f1 - \b\f0 astenosf\'e4\'e4ri\b0\f1 - \f0 vahel\f1 .\par \par \b\f0 3\f1 .\f0 3\f1 . \f0 LITOSF\'c4\'c4R\f1 \f0 JA\f1 \f0 MAAKOOR\par \par Litosf\'e4\'e4r\b0\f1 \f0 on\f1 \f0\'fcks\f1 \f0 t\'e4htsamaid\f1 \f0 geosf\'e4\'e4re\f1 \f0 ja\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 endast\f1 \f0 maakers\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0 j\'e4ike\f1 \f0 v\'e4limist\f1 \f0 kivimilist\f1 \f0 kesta\f1 . \f0 Termin\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 kreekakeelsest\f1 \f0 s\'f5nast\f1 \f0 lithos\f1 - \f0 kivi\f1 . \f0 Litosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 peale\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 ka\f1 \f0 vahev\'f6\'f6\f1 \f0\'fclemine\f1 \f0 osa\f1 , \f0 alates\f1 \f0 astenosf\'e4\'e4rist\f1 \f0 90\f1 \f0 km\f1 \f0 s\'fcgavusel\f1 .\par \f0 Kuni\f1 \f0 mitmesaja\f1 \f0 kilomeetri\f1 \f0 paksune\f1 \f0 astenosf\'e4\'e4r\f1 (\f0 kreeka\f1 \f0 keeles\f1 \f0 asthenes\f1 - \f0 j\'f5uetu\f1 , \f0 n\'f5rk\f1 ) \f0 on\f1 \f0 bio\f1 - \f0 ja\f1 \f0 maastikusf\'e4\'e4ri\f1 \f0 k\'f5rval\f1 \f0 vist\f1 \f0 k\'fcll\f1 \f0 viimastel\f1 \f0 aastak\'fcmnetel\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 rohkem\f1 \f0 t\'e4helepanu\f1 \f0 p\'e4lvinud\f1 \f0 geosf\'e4\'e4re\f1 , \f0 kuigi\f1 \f0 ta\f1 \f0 sugugi\f1 \f0 ei\f1 \f0 kuulu\f1 \f0 geograafias\f1 \f0 tunnustatud\f1 \f0 Maa\f1 \f0\ldblquote p\'f5hisf\'e4\'e4ride\rdblquote\f1 \f0 hulka\f1 \f0 om\f1 \f0 aine\f1 \f0 oletatava\f1 \f0 erilise\f1 \f0 ebastabiilsuse\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 . \f0 See\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 , \f0 et\f1 \f0 aine\f1 \f0 on\f1 \f0 seal\f1 \f0 v\'e4iksema\f1 \f0 tugevusega\f1 \f0 ja\f1 \f0 liikuvama\f1 \f0 olekuga\f1 , \f0 mida\f1 \f0 iseloomustatakse\f1 \f0 ka\f1 \f0 s\'f5nadega\f1 \f0 plastne\f1 , \f0 p\'fcdel\f1 , \f0 amorfne\f1 \f0 jmt\f1 . \f0 T\'f5en\'e4oliselt\f1 \f0 etendab\f1 \f0 astensf\'e4\'e4r\f1 \f0 m\'e4\'e4ravat\f1 \f0 osa\f1 \f0 maakoorelaamade\f1 \f0 liikumises\f1 \f0 ja\f1 \f0 tasakaalu\f1 \f0 omandamises\f1 \f0 ning\f1 \f0 j\'e4relikult\f1 \f0 ka\f1 \f0 nendes\f1 \f0 t\'e4htsates\f1 \f0 n\'e4htustes\f1 , \f0 mis\f1 \f0 litisf\'e4\'e4ri\f1 \f0 liikumistest\f1 \f0 on\f1 \f0 tulenenud\f1 \f0 ja\f1 \f0 edaspidigi\f1 \f0 tulenevad\f1 .\par \f0 Maakoor\f1 \f0 ja\f1 \f0 litosf\'e4\'e4r\f1 \f0 tunduvad\f1 \f0 olevat\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 l\'e4hedased\f1 \f0 m\'f5isted\f1 . \f0 Varem\f1 \f0 peetigi\f1 \f0 neid\f1 \f0\'fcldiselt\f1 \f0 s\'fcnon\'fc\'fcmideks\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 tehakse\f1 \f0 neil\f1 \f0 enamasti\f1 \f0 vahet\f1 - \f0 see\f1 \f0 on\f1 \f0 nseoses\f1 \f0 uute\f1 \f0 teadmistega\f1 \f0 Maa\f1 \f0 s\'fcgavamate\f1 \f0 kihtide\f1 \f0 kohta\f1 \f0 ja\f1 \f0 ilmneb\f1 \f0 v\'e4liselt\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 ja\f1 \f0 litosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 alumise\f1 \f0 piiri\f1 \f0 m\'f5iste\f1 \f0 juures\f1 , \f0 mis\f1 \f0 praeguse\f1 \f0 k\'e4sitluse\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 ei\f1 \f0 lange\f1 \f0 kokku\f1 . \f0 P\'f5hiliselt\f1 \f0 seismomeetriliste\f1 \f0 uuringut\f1 \f0 alusel\f1 \f0 loetakse\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 alumise\f1 \f0 piiri\f1 \f0 s\'fcgavuseks\f1 \f0 maapinnast\f1 \f0 umbes\f1 \f0 15\f1 -\f0 75\f1 \f0 km\f1 (\f0 ookeanip\'f5hjas\f1 \f0 siiski\f1 \f0 v\'e4hem\f1 ). \f0 Maakoor\f1 \f0 jaotatakse\f1 \b\f0 stratisf\'e4\'e4riks\b0\f1 \f0 ehk\f1 \f0 settekivimite\f1 \f0 kihiks\f1 \f0 ja\f1 \f0 nn\f1 . \b\f0 graniidi\f1 \f0 ning\f1 \f0 basaldkihiks\f1 \b0 (\f0 moondekivimite\f1 \f0 kiht\f1 ). \f0 Stratisf\'e4\'e4ri\f1 \f0 all\f1 \f0 m\'f5istetakse\f1 \f0 settekivimitest\f1 \f0 koosnevat\f1 \f0 litosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 osa\f1 , \f0 mis\f1 \f0 harilikult\f1 \f0 lasub\f1 \f0 graniitsel\f1 \f0 kihil\f1 . \f0 Tema\f1 \f0 paksus\f1 \b\f0 platvormidel\b0\f1 \f0 on\f1 \f0 umbes\f1 \f0 1\f1 ,\f0 5\f1 \f0 km\f1 , \b\f0 geos\'fcnklinaalides\b0\f1 \f0 ulatub\f1 \f0 aga\f1 \f0 kuni\f1 \f0 20\f1 \f0 km\f1 . \f0 Stratisf\'e4\'e4ri\f1 \f0 t\'e4htsus\f1 \f0 seisneb\f1 \f0 selles\f1 , \f0 et\f1 \f0 temas\f1 \f0 leidub\f1 \f0 ligikaudu\f1 \f0 70\f1 % \f0 inimese\f1 \f0 poolt\f1 \f0 praegu\f1 \f0 kasutatavatest\f1 \f0 maavaradest\f1 . \f0 Kilpidel\f1 ( \f0 ka\f1 \f0 Balti\f1 \f0 kilbil\f1 - \f0 Soomes\f1 , \f0 Koola\f1 \f0 poolsaarel\f1 \f0 jm\f1 . ) \f0 paljanduvad\f1 \f0 graniidid\f1 ; \f0 ookeanip\'f5hjas\f1 , \f0 kus\f1 \f0 harilikult\f1 \f0 graniidikiht\f1 \f0 ja\f1 \f0 kohati\f1 \f0 ka\f1 \f0 settekiht\f1 \f0 puudub\f1 , \f0 avanevad\f1 \f0 basaldid\f1 . \f0 Praegugi\f1 \f0 veel\f1 \f0 teostatavatel\f1 \f0 s\'fcvapuurimistel\f1 \f0 Koola\f1 \f0 poolsaarel\f1 \f0 on\f1 \f0 j\'f5utud\f1 \f0 umbes\f1 \f0 16\f1 \f0 km\f1 \f0 s\'fcgavusele\f1 . \f0 Seni\f1 \f0 kulgeb\f1 \f0 rekordiline\f1 \f0 Koola\f1 \f0 puurauk\f1 \f0 ikka\f1 \f0 veel\f1 \f0 mandri\f1 \f0 t\'fc\'fcpi\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 pealmises\f1 \f0\ldblquote graniidikihis\rdblquote\f1 , \f0 oodatava\f1 \f0\ldblquote basaldikihini\rdblquote\f1 \f0 pole\f1 \f0 j\'f5utud\f1 . \f0 V\'f5imalik\f1 , \f0 et\f1 \f0 kui\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 kohta\f1 \f0 koguneb\f1 \f0 uusi\f1 \f0 andmeid\f1 , \f0 eristatakse\f1 \f0 selleski\f1 \f0 sf\'e4\'e4ris\f1 \f0 rohkem\f1 \f0 suuri\f1 \f0 kihte\f1 \f0 kui\f1 \f0 kolm\f1 . \f0 Aga\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 minna\f1 \f0 ka\f1 \f0 vastupidi\f1 , \f0 sest\f1 \f0 juba\f1 \f0 ammu\f1 \f0 on\f1 \f0 avaldatud\f1 \f0 seisukohti\f1 , \f0 et\f1 \f0 koostiselt\f1 ( \f0 mitte\f1 \f0 f\'fc\'fcsikalistelt\f1 \f0 omadustelt\f1 ) \f0 v\'f5ivad\f1 \f0 graniidi\f1 - \f0 ja\f1 \f0 basaldkiht\f1 \f0 kujutada\f1 \f0 endast\f1 \f0\'fchtset\f1 \f0 kihti\f1 .\par \par \f0\tab\b 3\f1 .\f0 4\f1 . \f0 H\'dcDROSF\'c4\'c4R\par \par H\'fcdrosf\'e4\'e4ri\f1 \b0\f0 all\f1 \f0 m\'f5istetakse\f1 \f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ja\f1 \f0 litosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 vahel\f1 \f0 paiknevat\f1 \f0 katkendlikku\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 , \f0 mille\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 vedel\f1 \f0 ja\f1 \f0 tahke\f1 \f0 vesi\f1 . \f0 Siia\f1 \f0 hulka\f1 \f0 loetakse\f1 \f0 ookeanide\f1 , \f0 merede\f1 , \f0 j\'e4rvede\f1 , \f0 j\'f5gede\f1 , \f0 mull\f1 -, \f0 p\'f5hja\f1 -, \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 - \f0 ja\f1 \f0 liustikuvesi\f1 . \f0 H\'fcdrosf\'e4\'e4r\f1 \f0 on\f1 \f0 seega\f1 \f0\'fcpris\f1 \f0 t\'e4pselt\f1 \f0 m\'e4\'e4ratlevate\f1 \f0 piiridega\f1 : \f0 nuud\f1 \f0 ulatuvad\f1 \f0 ookeanis\'fcvikutest\f1 (\f0 11\f1 \f0 km\f1 \f0 allpool\f1 \f0 merepinda\f1 ) \f0 kuni\f1 \f0 k\'f5rgm\'e4gedes\f1 \f0 paiknevate\f1 \f0 liustikkudeni\f1 . \f0 H\'fcdrosf\'e4\'e4r\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 eba\'fchtlse\f1 \f0 paksusega\f1 , \f0 k\'f5rbete\f1 \f0 alal\f1 \f0 puudub\f1 \f0 ta\f1 \f0 sootuks\f1 . \f0 Enamik\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 olevast\f1 \f0 veest\f1 \f0 on\f1 \f0 seotud\f1 \f0 ookeanide\f1 \f0 ja\f1 \f0 meredega\f1 (\f0 94\f1 ,\f0 2\f1 % \f0 vee\f1 \f0\'fcldmahust\f1 ). \f0 J\'e4rgnevad\f1 \f0 p\'f5hjaveed\f1 (\f0 4\f1 ,\f0 1\f1 %), \f0 liustikud\f1 (\f0 1\f1 ,\f0 6\f1 %), \f0 j\'e4rved\f1 (\f0 0\f1 ,\f0 016\f1 %) \f0 ning\f1 \f0 veel\f1 \f0 v\'e4iksema\f1 \f0 esindatusega\f1 \f0 mullavesi\f1 , \f0 atmosf\'e4\'e4rivesi\f1 \f0 ja\f1 \f0 j\'f5gede\f1 \f0 vesi\f1 . \f0 Kogu\f1 \f0 maakera\f1 \f0 veevaru\f1 \f0 hinnatakse\f1 (\f0 M\f1 . \f0 Lvovit\'9ai\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 ) \f0 olevat\f1 \f0 14x5410\super 6\f1 \nosupersub\f0 km\super 3\f1 \nosupersub .\par \f0 H\'fcdrosf\'e4\'e4riga\f1 \f0 on\f1 \f0 tihedalt\f1 \f0 seotud\f1 \f0 s\'e4\'e4rased\f1 \f0 geosf\'e4\'e4rid\f1 \f0 nagu\f1 \b\f0 hionosf\'e4\'e4r\b0\f1 (\f0 kreeka\f1 \f0 hionos\f1 - \f0 lumi\f1 ) \f0 ning\f1 \b\f0 kr\'fcosf\'e4\'e4r\b0\f1 (\f0 kreeka\f1 \f0 kr\'fcos\f1 - \f0 k\'fclm\f1 , \f0 j\'e4\'e4\f1 ). \f0 Siin\f1 \f0 on\f1 \f0 tegu\f1 \f0\'fche\f1 \f0 ja\f1 \f0 sama\f1 \f0 aine\f1 \f0 eri\f1 \f0 olekuga\f1 \f0 ning\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 sf\'e4\'e4rid\f1 \f0 pulseerivad\f1 \f0 sesoonselt\f1 , \f0 alludes\f1 \f0 ilmastikule\f1 .\par \par \f0\tab\b 3\f1 .\f0 5\f1 . \f0 ATMOSF\'c4\'c4R\par \par Atmosf\'e4\'e4r\b0\f1 \f0 e\f1 . \f0\'f5hkkond\f1 \f0 on\f1 \f0 Maad\f1 \f0\'fcmbritsev\f1 \f0\'f5hukiht\f1 , \f0 mis\f1 \f0 p\'f6\'f6rleb\f1 \f0 ja\f1 \f0 tiirleb\f1 \f0 koos\f1 \f0 Maaga\f1 . \f0 Atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 on\f1 \f0 meie\f1 \f0 sajandil\f1 \f0 jaotatud\f1 \f0 mitmeks\f1 \f0 sf\'e4\'e4riks\f1 : \f0 troposf\'e4\'e4r\f1 (\f0 tehit\f1 \f0 kindlaks\f1 \f0 1906\f1 ), \f0 stratosf\'e4\'e4r\f1 (\f0 1906\f1 ), \f0 mesosf\'e4\'e4r\f1 (\f0 20\f1 -\f0 ndail\f1 \f0 aastail\f1 ), \f0 termosf\'e4\'e4r\f1 (\f0 1952\f1 ), \f0 eksosf\'e4\'e4r\f1 (\f0 50\f1 -\f0 ndate\f1 \f0 aastate\f1 \f0 l\'f5pus\f1 , \f0 60\f1 -\f0 ndate\f1 \f0 alguses\f1 ). \f0\'dchtlasi\f1 \f0 t\'f5usis\f1 \f0 koos\f1 \f0 viimaste\f1 \f0 sf\'e4\'e4ride\f1 \f0 kindlakstegemisega\f1 \f0 ka\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0\'fclapiir\f1 (\f0 isega\f1 \f0 tuhande\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 rohkema\f1 \f0 kilomeetri\f1 \f0 v\'f5rra\f1 ). \f0 Sellise\f1 \f0 h\'fcppe\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 pole\f1 \f0 p\'f5hjust\f1 \f0 imestada\f1 - \f0 kogu\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 muutus\f1 \f0 uurijatele\f1 \f0 k\'e4ttesaadavaks\f1 \f0 seoses\f1 \f0 kosmoselendudega\f1 .\par \f0 Atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0\'fclapiiriks\f1 \f0 peetakse\f1 \f0 tinglikult\f1 \f0 1000\f1 -\f0 1200\f1 \f0 km\f1 \f0 h\'e4marikun\'e4htuste\f1 \f0 ja\f1 \f0 k\'f5rgete\f1 \f0 virmaliste\f1 \f0 vaatluste\f1 \f0 p\'f5hjal\f1 . \f0\'d5hur\'f5hk\f1 \f0 l\'e4heneb\f1 \f0 nullile\f1 \f0 ca\f1 \f0 100\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rgusel\f1 . \f0 Igap\'e4evases\f1 \f0 elus\f1 \f0 viitavad\f1 \f0\'f5hur\'f5hu\f1 \f0 v\'e4henemisele\f1 \f0 k\'f5rguse\f1 \f0 suurenedes\f1 \f0 valud\f1 \f0 k\'f5rvas\f1 , \f0 mis\f1 \f0 kaasnevad\f1 \f0 iga\f1 \f0 lennus\'f5iduga\f1 . \f0 Atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 mass\f1 \f0 on\f1 \f0 5\f1 ,\f0 3x10\super 15\f1 \nosupersub\f0 tonni\f1 , \f0 millest\f1 \f0 99\f1 % \f0 asub\f1 \f0 maapinnast\f1 \f0 kuni\f1 \f0 36\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rgusel\f1 .\par \f0 temperatuuri\f1 \f0 ja\f1 \f0 keemilise\f1 \f0 koostise\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 on\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 \f0 jaotatud\f1 \f0 v\'e4iksemateks\f1 \f0 sf\'e4\'e4rideks\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 3\f1 .\f0 2\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ), \f0 mille\f1 \f0 k\'f5rgus\f1 \f0 maapinnast\f1 \f0 ja\f1 \f0 j\'e4rjestus\f1 \f0 eri\f1 \f0 laiuskraadidel\f1 \f0 erinevad\f1 . \f0 Troposf\'e4\'e4r\f1 \f0 ulatub\f1 \f0 polaaraladel\f1 \f0 8\f1 \f0 km\f1 , \f0 troopikas\f1 \f0 18\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rguseni\f1 . \f0 Stratosf\'e4\'e4r\f1 \f0 ulatub\f1 \f0 enam\f1 \f0 kui\f1 \f0 50\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rguseni\f1 , \f0 mesosf\'e4\'e4r\f1 \f0 80\f1 \f0 km\f1 , \f0 sealt\f1 \f0 edasi\f1 \f0 algab\f1 \f0 termosf\'e4\'e4r\f1 \f0 ja\f1 \f0 850\f1 \f0 km\f1 \f0 pealt\f1 \f0 eksosf\'e4\'e4r\f1 . \f0 Sf\'e4\'e4ride\f1 \f0 vahel\f1 \f0 paiknevad\f1 \f0 stabiilsete\f1 \f0 tingimustega\f1 \f0\'fcleminekukihid\f1 , \f0 mida\f1 \f0 kutsutakse\f1 \b\f0 pausideks\b0\f1 . \f0 Peale\f1 \f0 troposf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 tropopaus\f1 , \f0 stratosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 j\'e4rel\f1 \f0 tuleb\f1 \f0 stratopaus\f1 , \f0 mesosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 mesopaus\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Temperatuuri\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f5hur\'f5hu\f1 \f0 tingimused\f1 \f0 sf\'e4\'e4rides\f1 \f0 on\f1 \f0 vahelduvad\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 troposf\'e4\'e4ris\f1 \f0 k\'fclmeneb\f1 \f0\'f5hk\f1 \f0 kuni\f1 -\f0 55\super 0\nosupersub\f1 \f0 C\f1 -\f0 ni\f1 , \f0 siis\f1 \f0 tratosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 soojeneb\f1 \f0 ta\f1 \f0 80\super 0\f1 \nosupersub\f0 C\f1 -\f0 ni\f1 . \f0 Mesosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 on\f1 \f0 taas\f1 \f0 jahenemine\f1 \f0 kuni\f1 -\f0 40\super o\nosupersub C\f1 -\f0 ni\f1 \f0 ja\f1 \f0 termosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 juba\f1 \f0 pidev\f1 \f0 soojenemine\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 k\'f5rgete\f1 \f0 temperatuurideni\f1 .\par \f0 Peale\f1 \f0 nimetatute\f1 \f0 on\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 eraldatud\f1 \f0 veel\f1 \b\f0 ionosf\'e4\'e4r\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 algab\f1 \f0 50\f1 -\f0 80\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rguses\f1 \f0 ja\f1 \f0 kestab\f1 \f0 400\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rguseni\f1 . \f0 Ionosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 on\f1 \f0\'f5hu\f1 \f0 osakestel\f1 \f0 elektriline\f1 \f0 laeng\f1 , \f0 aine\f1 \f0 on\f1 \f0 seal\f1 \f0 plasmaolekus\f1 .\par \f0 Elu\f1 \f0 s\'e4ilimise\f1 \f0 seisukohalt\f1 \f0 on\f1 \f0 eriti\f1 \f0 t\'e4htis\f1 \f0 l\'fchilainelist\f1 \f0 ultraviolettkiirgust\f1 \f0 neelav\f1 \f0 20\f1 -\f0 50\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rgusel\f1 \f0 paiknev\f1 \b\f0 osonosf\'e4\'e4r\b0\f1 \f0 e\f1 . \f0 osoonikiht\f1 . \f0 Viimane\f1 \f0 paikneb\f1 \f0 stratosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 ja\f1 \f0 seal\f1 \f0 neeldub\f1 \f0 99\f1 % \f0 Maale\f1 \f0 langevast\f1 \f0 ultraviolettkiirgusest\f1 . \f0 Maapinnale\f1 \f0 j\'f5udnult\f1 \f0 m\'f5juks\f1 \f0 selline\f1 \f0 kiirgushulk\f1 \f0 enamikule\f1 \f0 organismidele\f1 \f0 surmavalt\f1 . \f0 Osoonikoht\f1 \f0 on\f1 \f0 tekkinud\f1 \f0 paleosoikumis\f1 , \f0 sellega\f1 \f0 seostatakse\f1 \f0 organismide\f1 \f0 v\'e4ljumist\f1 \f0 veest\f1 \f0 maismaale\f1 . \f0 Osooni\f1 \f0 kahandavad\f1 \f0 t\'f6\'f6stuslikult\f1 \f0 toodetud\f1 \f0 fluori\f1 - \f0 ja\f1 \f0 kloori\'fchendid\f1 . \f0 Aastail\f1 \f0 1969\f1 -\f0 1988\f1 \f0 on\f1 \f0 osoonikiht\f1 \f0 kahanenud\f1 \f0 3\f1 % \f0 v\'f5rra\f1 \f0 ning\f1 \f0 antarktika\f1 \f0 kohal\f1 \f0 osoonikihis\f1 \f0 olev\f1 \f0 auk\f1 \f0 suureneb\f1 \f0 pidevalt\f1 . \f0\'c4revuseks\f1 \f0 on\f1 \f0 igati\f1 \f0 p\'f5hjust\f1 , \f0 kuna\f1 \f0 osooniaugu\f1 \f0 kasvamine\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 viia\f1 \f0 globaalsete\f1 \f0 kliimamuutusteni\f1 .\par \par \f0\tab\b 3\f1 .\f0 6\f1 . \f0 BIOSF\'c4\'c4R\par \par \b0 Elu\f1 \f0 j\'e4ljed\f1 \f0 peituvad\f1 \f0 kivististe\f1 \f0 ja\f1 \f0 paljude\f1 \f0 maavarade\f1 \f0 n\'e4ol\f1 \f0 ka\f1 \f0 paljudes\f1 \f0 Maa\f1 -\f0 sisestes\f1 \f0 n\f1 .\f0\'f6\f1 . \f0 geoloogilistes\f1 \f0 sf\'e4\'e4rides\f1 . \f0 neid\f1 \f0 t\'e4naseks\f1 \f0 elutuid\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 minevikus\f1 \f0 aktiivseid\f1 \f0 geoloogilisi\f1 \f0 sf\'e4\'e4re\f1 \f0 on\f1 \f0 akadeemik\f1 \f0 Vernadski\f1 \f0 nimetanud\f1 \f0 muistseks\f1 \f0 biosf\'e4\'e4riks\f1 . \f0 Biosf\'e4\'e4r\f1 \f0 t\'e4nase\f1 \f0 geograafia\f1 \f0 m\'f5istes\f1 \f0 on\f1 \f0 Maa\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 , \f0 kus\f1 \f0 elavad\f1 \f0 organismid\f1 , \f0 kui\f1 \f0 toimuvad\f1 \f0 orgaanilise\f1 \f0 aine\f1 \f0 s\'fcntees\f1 \f0 ja\f1 \f0 muundumine\f1 \f0 ning\f1 \f0 kus\f1 \f0 orgaanilised\f1 \f0 ained\f1 \f0 m\'f5jutavad\f1 \f0 kivimeid\f1 .\par \f0 Biosf\'e4\'e4r\f1 \f0 h\'f5lmab\f1 \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4i\f1 , \f0 pedosf\'e4\'e4ri\f1 (\f0 muldkond\f1 ) \f0 ning\f1 \f0 litosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 pindmiseid\f1 \f0 ja\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 alumised\f1 \f0 kihid\f1 . \f0 Bieosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 koguruumala\f1 \f0 on\f1 \f0 10\super 6\nosupersub km\super 3\nosupersub\f1 , \f0 elusaine\f1 \f0 on\f1 \f0 seal\f1 \f0 3x10\super 18\nosupersub\f1 \f0 tonni\f1 . \f0 Praktiliselt\f1 \f0 ulatub\f1 \f0 biosf\'e4\'e4r\f1 \f0 maakera\f1 \f0 k\'f5rgemate\f1 \f0 tippudeni\f1 \f0 ja\f1 \f0 s\'fcgavamate\f1 \f0 ookeani\f1 -\f0 s\'fcvikuteni\f1 . \f0 Nii\f1 \f0 on\f1 \f0 k\'f5rgeim\f1 \f0\'f5istamie\f1 (\f0 roomav\f1 \f0 t\'e4hthein\f1 ) \f0 kasvukoht\f1 \f0 avastatud\f1 \f0 Himaalajas\f1 \f0 7000\f1 \f0 m\f1 \f0 k\'f5rguselt\f1 . \f0 S\'fcgavaim\f1 \f0 okasnahksete\f1 , \f0 ainu\'f5\'f5ssete\f1 \f0 ja\f1 \f0 v\'e4heharjasusside\f1 \f0 leid\f1 \f0 on\f1 \f0 olnud\f1 \f0 10\f1 \f0 630\f1 \f0 m\f1 \f0 s\'fcgavusel\f1 \f0 ookeanis\f1 . \f0 tinglikult\f1 \f0 loetakse\f1 \f0 biosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ulatust\f1 \f0 veelgi\f1 \f0 suuremaks\f1 . \f0 Tema\f1 \f0 slumine\f1 \f0 piir\f1 \f0 astetatakse\f1 \f0 tavaliselt\f1 \f0 16\f1 \f0 km\f1 \f0 s\'fcgavusele\f1 \f0 litosf\'e4\'e4ri\f1 , \f0\'fclemine\f1 \f0 ulatub\f1 \f0 tropopausi\f1 \f0 osoonikihini\f1 (\f0 20\f1 -\f0 25\f1 \f0 km\f1 ). \f0 See\f1 \f0 ongi\f1 \f0 vahemi\f1 , \f0 kus\f1 \f0 teoreetiliselt\f1 \f0 eksisteerib\f1 \f0 elu\f1 . \f0 Astronoomiliste\f1 \f0 m\'f5\'f5tudega\f1 \f0 v\'f5rreldes\f1 \f0 on\f1 \f0 biosf\'e4\'e4r\f1 \f0 siiski\f1 \f0\'f5huke\f1 \f0 kiht\f1 \f0 Maa\f1 \f0 pinna\f1 \f0 ligidal\f1 , \f0 milles\f1 \f0 leidub\f1 \f0 elu\f1 . \f0 Tema\f1 \f0 mass\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 vaid\f1 \f0 0\f1 ,\f0 05\f1 % \f0 Maa\f1 \f0 massist\f1 \f0 ja\f1 \f0 maht\f1 (\f0 mida\f1 \f0 hinnatakse\f1 \f0 1x10\super 19\nosupersub m\super 3\nosupersub\f1 ) \f0 on\f1 \f0 0\f1 ,\f0 04\f1 % \f0 Maa\f1 \f0 mahust\f1 .\par \f0 Biosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 olulisim\f1 \f0 omadus\f1 \f0 on\f1 \f0 produktiivsus\f1 - \f0 orgaanilise\f1 \f0 aine\f1 \f0 tootmise\f1 \f0 v\'f5ime\f1 . \f0 Elusaine\f1 \f0 bioproduktsioon\f1 \f0 on\f1 \f0 ligikaudu\f1 \f0 2\f1 ,\f0 3x10\super 11\f1 \nosupersub\f0 tonni\f1 \f0 aastas\f1 . \f0 Elusaine\f1 \f0 t\'e4htsust\f1 \f0 Maa\f1 \f0 geoloogilises\f1 \f0 ajaloos\f1 \f0 kajastab\f1 \f0 Vernadski\f1 \f0 seadus\f1 : \f0 keemiliste\f1 \f0 elementide\f1 \f0 migratsioon\f1 \f0 Maa\f1 \f0 pinnal\f1 \f0 ja\f1 \f0 kogu\f1 \f0 viosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 toimub\f1 \f0 kas\f1 \f0 elusaine\f1 \f0 vahetul\f1 \f0 osav\'f5tul\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 sellistes\f1 \f0 keskkonnatingimustes\f1 , \f0 mille\f1 \f0 geokeemilised\f1 \f0 ise\'e4rasused\f1 \f0 johtuvad\f1 \f0 valdavalt\f1 \f0 elusainest\f1 .\par \par \f0\tab\b 3\f1 .\f0 7\f1 . \f0 MAA\f1 \f0 MAGNETOSF\'c4\'c4R\f1 \f0 JA\f1 \f0 MAA\f1 \f0 MAGNETV\'c4LI\par \par \b0 Ka\f1 \f0 Maa\f1 -\f0 l\'e4hedases\f1 \f0 kosmilises\f1 \f0 ruumis\f1 \f0 on\f1 \f0 planeedi\f1 \f0 magnetv\'e4li\f1 \f0 j\'e4gitav\f1 \f0 ja\f1 \f0 ta\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 sf\'e4\'e4ridest\f1 \f0 k\'f5ige\f1 \f0 v\'e4lisema\f1 \f0 kesta\f1 , \f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 magnetosf\'e4\'e4riks\b0\f1 . \f0 Magnetosf\'e4\'e4r\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 endast\f1 \f0 meie\f1 \f0 planeeti\f1 \f0\'fcmbritsevat\f1 \f0 kosmilist\f1 \f0 ruumi\f1 , \f0 mille\f1 \f0 omadused\f1 \f0 on\f1 \f0 kujundanud\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4li\f1 \f0 ja\f1 \f0 viimase\f1 \f0 ning\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 voo\f1 (\f0 p\'e4ikesetuul\f1 ) \f0 vastastikune\f1 \f0 m\'f5ju\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 magnetosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tundma\'f5ppimisel\f1 \f0 on\f1 \f0 olulisel\f1 \f0 kohal\f1 \f0 vaatlused\f1 \f0 tehiskaaslastele\f1 \f0 paigutatud\f1 \f0 aparatuui\f1 \f0 abil\f1 . \f0 Kosmosest\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 m\'f5\'f5tmised\f1 \f0 t\'e4iendasid\f1 \f0 olulisel\f1 \f0 m\'e4\'e4ral\f1 \f0 teoreetiliste\f1 \f0 arvutuste\f1 \f0 tulemusi\f1 . \par \f0 Juba\f1 \f0 esimestelt\f1 \f0 sputnikutelt\f1 \f0 saadud\f1 \f0 m\'f5\'f5tmiste\f1 \f0 tulemused\f1 \f0 ei\f1 \f0 sobinud\f1 \f0 seniste\f1 \f0 teoreetiliste\f1 \f0 ettekujutustega\f1 \f0 kokku\f1 . \f0 Kohe\f1 \f0 avastati\f1 \f0 ka\f1 \f0 selle\f1 \f0 p\'f5hjus\f1 - \f0 p\'e4ikesetuul\f1 . \f0 Tehiskaaslaste\f1 \f0 andmete\f1 \f0 p\'f5hjal\f1 \f0 koostatud\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 l\'e4bil\'f5ikeline\f1 \f0 skeem\f1 \f0 on\f1 \f0 kujutatud\f1 \f0 joonisel\f1 \f0 3\f1 .\f0 3\f1 .(\f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ).\par \f0 Maa\f1 \f0 magnetosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 mudeli\f1 \f0 m\'e4\'e4ravad\f1 \f0 p\'e4ikesetuul\f1 , \f0 s\f1 .\f0 o\f1 . \f0\'fclehelikiirusega\f1 \f0 liikub\f1 \f0 ioniseeritud\f1 \f0 gaasi\f1 \f0 voog\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 dipoolmagnetv\'e4li\f1 .\par \f0 Kui\f1 \f0 p\'e4ikesetuul\f1 \f0 kohtab\f1 \f0 oma\f1 \f0 teel\f1 \f0 takistust\f1 (\f0 magnetosf\'e4\'e4ri\f1 ), \f0 tekib\f1 \f0 tema\f1 \f0 ees\f1 \f0 l\'f6\'f6klaine\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 l\'e4binud\f1 \f0 gaasi\f1 \f0 kiirus\f1 \f0 j\'e4\'e4b\f1 \f0 v\'e4iksemaks\f1 \f0 helikiirusest\f1 , \f0 tihedus\f1 \f0 ja\f1 \f0 r\'f5hk\f1 \f0 aga\f1 \f0 suurenevad\f1 . \f0 L\'f6\'f6klaine\f1 \f0 frondi\f1 \f0 ja\f1 \f0 magnetosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 vahele\f1 \f0 tekib\f1 \f0 ise\'e4ralik\f1 \f0 kiht\f1 - \f0 magnetopaus\f1 , \f0 milles\f1 \f0 levivad\f1 \f0 elektrivoolud\f1 . \f0 Magnetopaus\f1 \f0 varjestab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 p\'e4ikesetuule\f1 , \f0 eest\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 tugevdab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 . \f0 Nii\f1 \f0 deformeerib\f1 \f0 P\'e4ikeselt\f1 \f0 tulev\f1 \f0 plasmavoog\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ning\f1 \f0 selle\f1 \f0 kuju\f1 \f0 m\'e4\'e4ravad\f1 \f0 p\'e4ikesetuule\f1 \f0 r\'f5hk\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 vastur\'f5hu\f1 \f0 tsakaalutingimused\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 kuju\f1 \f0 s\'f5ltub\f1 \f0 seega\f1 \f0 otseselt\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 toimuvatest\f1 \f0 protsessidest\f1 , \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 aktiivusest\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 keskmise\f1 \f0 aktiivsuse\f1 \f0 korral\f1 \f0 on\f1 \f0\ldblquote tuule\rdblquote\f1 \f0 kiirus\f1 \f0 500\f1 \f0 km\f1 /\f0 s\f1 \f0 ja\f1 \f0 tihedus\f1 \f0 2\f1 \f0 osakest\f1 \f0 kuupsentimeetris\f1 . \f0 Sel\f1 \f0 juhul\f1 \f0 ulatub\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4li\f1 \f0 p\'e4evasel\f1 \f0 poolkeral\f1 \f0 10\f1 \f0 Maa\f1 \f0 raadiuse\f1 \f0 kaugusele\f1 , \f0\'f6isel\f1 \f0 45\f1 \f0 raadiuse\f1 \f0 kaugusele\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 suurenenud\f1 \f0 aktiivsuse\f1 \f0 perioodil\f1 , \f0 eriti\f1 \f0 p\'e4rast\f1 \f0 tugevaid\f1 \f0 plahvatusi\f1 \f0 kromosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 surutakse\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4li\f1 \f0 kokku\f1 \f0 kuni5\f1 \f0 raadiuse\f1 \f0 kauguseni\f1 \f0 Maa\f1 \f0 keskpunktist\f1 .\par \f0 Pikaajalised\f1 \f0 uuringud\f1 \f0 on\f1 \f0 n\'e4idanud\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maad\f1 \f0\'fcmbritseb\f1 \f0 magnetosf\'e4\'e4r\f1 \f0 on\f1 \f0 ebas\'fcmmeetriline\f1 \f0 ja\f1 \f0 tema\f1 \f0 m\'f5\'f5tmed\f1 \f0 varieeruvad\f1 \f0 kauniss\f1 \f0 laiades\f1 \f0 piirides\f1 . \f0 P\'e4ikese\f1 -\f0 poolsel\f1 \f0 k\'fcljel\f1 \f0 on\f1 \f0 tema\f1 \f0 l\'e4bim\'f5\'f5tudeks\f1 \f0 8\f1 -\f0 14\f1 \f0 Maa\f1 \f0 raadiust\f1 , \f0 rarjus\f1 \f0 oleval\f1 \f0 k\'fcljel\f1 \f0 aga\f1 \f0 moodustavad\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 lahtised\f1 \f0 j\'f5ujooned\f1 \f0 saba\f1 , \f0 mille\f1 \f0 pikkus\f1 \f0 on\f1 \f0 koguni\f1 \f0 m\'f5nisada\f1 \f0 Maa\f1 \f0 raadiust\f1 . \f0 Magnetosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 asetseb\f1 \f0 ka\f1 \f0 selline\f1 \f0 oluline\f1 \f0 fenomen\f1 \f0 nagu\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndid\f1 .\par \b\f0 Maa\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndid\b0\f1 , \f0 mida\f1 \f0 kutsutakse\f1 \f0 ka\f1 \f0 Van\f1 \f0 Alleni\f1 \f0 v\'f6\'f6ndiks\f1 , \f0 olid\f1 \f0 juba\f1 \f0 esimeste\f1 \f0 kosmoseaparaatide\f1 \f0 lendude\f1 \f0 ajal\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 sensatsiooniliseks\f1 \f0 avastuseks\f1 , \f0 kuigi\f1 \f0 teoreetiliselt\f1 \f0 oli\f1 \f0 nende\f1 \f0 olemasolu\f1 \f0 varem\f1 \f0 ette\f1 \f0 n\'e4htud\f1 . \f0 Ta\f1 \f0 kujutab\f1 \f0 endast\f1 \f0 suure\f1 \f0 kiirgustihedusega\f1 \f0 ala\f1 \f0 kosmilises\f1 \f0 ruumis\f1 \f0 umbes\f1 \f0 200\f1 -\f0 70\f1 \f0 000\f1 \f0 km\f1 \f0 kaugusel\f1 \f0 Maast\f1 . \f0 Laengutega\f1 \f0 osakesed\f1 (\f0 p\'f5hiliselt\f1 \f0 prootonid\f1 \f0 ja\f1 \f0 elektronid\f1 ) \f0 p\'e4rinevad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4rist\f1 , \f0 kus\f1 \f0 nad\f1 \f0 tekivad\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'e4ikesetuule\f1 \f0 toimel\f1 .\par \f0 Laetud\f1 \f0 osakeste\f1 \f0 sattumisel\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 hakkab\f1 \f0 osake\f1 \f0 tiirlema\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 j\'f5ujoone\f1 . \f0 Arvestades\f1 \f0 ka\f1 \f0 osakeste\f1 \f0 kulgevat\f1 \f0 liikumist\f1 , \f0 hakkab\f1 \f0 see\f1 \f0 kokkuv\'f5ttes\f1 \f0 liikuma\f1 \f0 spiraali\f1 \f0 m\'f6\'f6da\f1 \f0\'fcmber\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 j\'f5ujoone\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 suunas\f1 . \f0 Vaadeldes\f1 \f0 p\'f5hjapooluselt\f1 , \f0 tiirlevad\f1 \f0 positiivse\f1 \f0 laenguga\f1 \f0 osakesed\f1 (\f0 prootonid\f1 ) \f0 kellaosuti\f1 \f0 liikumise\f1 \f0 suunas\f1 , \f0 negatiivse\f1 \f0 laenguga\f1 (\f0 elektronid\f1 ) \f0 vastupidi\f1 . \f0 Magnetv\'e4lja\f1 \f0 tugevuse\f1 \f0 suurenedes\f1 \f0 osakese\f1 \f0 tiirlemisraadius\f1 (\f0 spiraali\f1 \f0 l\'e4bim\'b4\'f5\'f5t\f1 ) \f0 v\'e4heneb\f1 : \f0 osakese\f1 \f0 massi\f1 \f0 kasvades\f1 \f0 aga\f1 \f0 suureneb\f1 .\par \f0 Pooluse\f1 \f0 l\'e4hedal\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 tihedus\f1 \f0 suureneb\f1 . \f0 Magnettoru\f1 ,\f0 milles\f1 \f0 osake\f1 \f0 liigub\f1 \f0 muutub\f1 \f0\ldblquote peenemaks\rdblquote\f1 . \f0 Et\f1 \f0 osakese\f1 \f0 kineetiline\f1 \f0 energia\f1 \f0 ja\f1 \f0 magnetmoment\f1 \f0 on\f1 \f0 konstantsed\f1 , \f0 siis\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 tugevuse\f1 \f0 kasvades\f1 \f0 osakese\f1 \f0 kiirus\f1 \f0 v\'e4heneb\f1 \f0 ja\f1 \f0 nurk\f1 \f0 suureneb\f1 . \f0 Teatud\f1 \f0 punktis\f1 \f0 osake\f1 \f0 peegeldub\f1 \f0 ja\f1 \f0 alustab\f1 \f0 liikumist\f1 \f0 teise\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 suunas\f1 , \f0 l\'e4bib\f1 \f0 ekvaatori\f1 \f0 tasandi\f1 \f0 maksimaalse\f1 \f0 kiirusega\f1 , \f0 peegeldub\f1 \f0 tiese\f1 \f0 pooluse\f1 \f0 l\'e4hedal\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 keskmest\f1 \f0 kahekordse\f1 \f0 raadiuse\f1 \f0 kaugusel\f1 \f0 on\f1 \f0 elektronide\f1 \f0 pendeldamisperiood\f1 \f0 pooluste\f1 \f0 vahel\f1 \f0 s\'f5ltuvalt\f1 \f0 nende\f1 \f0 energiast\f1 \f0 0\f1 ,\f0 1\f1 \f0 kuni\f1 \f0 0\f1 ,\f0 5\f1 \f0 s\f1 , \f0 prootoneil\f1 \f0 vastavalt\f1 \f0 0\f1 ,\f0 1\f1 \f0 kuni\f1 \f0 27\f1 \f0 s\f1 .\par \f0 Tehiskaaslaste\f1 \f0 ning\f1 \f0 kosmoserakettide\f1 \f0 abil\f1 \f0 tehtud\f1 \f0 m\'f5\'f5tmiste\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 tunneme\f1 \f0 n\'fc\'fcd\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndite\f1 \f0 struktuuri\f1 \f0 k\'fcllaltki\f1 \f0\'fcskiasjalikult\f1 . \f0 On\f1 \f0 uuritud\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 intensiivsuse\f1 \f0 ja\f1 \f0 ruumilise\f1 \f0 jaotuse\f1 \f0 muutusi\f1 \f0\'f6\'f6p\'e4evas\f1 , \f0 magnettormide\f1 \f0 ajal\f1 , \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 aktiivsuse\f1 \f0 ja\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetanomaaliatega\f1 \f0 seoses\f1 \f0 jne\f1 . \f0\'dcldjoontes\f1 \f0 esineb\f1 \f0 kaks\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndit\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 3\f1 .\f0 4\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ), \f0 millest\f1 \f0 sisemises\f1 \f0 asuvad\f1 \f0 suure\f1 , \f0 v\'e4limises\f1 \f0 v\'e4iksema\f1 \f0 energiaga\f1 \f0 osakesed\f1 .\par \f0 Sisemise\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndi\f1 \f0 alumine\f1 \f0 piir\f1 \f0 asub\f1 \f0 l\'e4\'e4nepoolkeral\f1 \f0 600\f1 \f0 km\f1 , \f0 idapoolkeral\f1 \f0 1600\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rgusel\f1 , \f0 kiirguse\f1 \f0 intensiivsuse\f1 \f0 maksimum\f1 \f0 umbes\f1 \f0 3000\f1 \f0 km\f1 \f0 k\'f5rgusel\f1 . \f0 Brasiilia\f1 \f0 magnetanomaalia\f1 \f0 kohal\f1 \f0 laskub\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6nd\f1 \f0 300\f1 \f0 km\f1 -\f0 le\f1 , \f0 65\f1 -\f0 ndal\f1 \f0 laiuskraadil\f1 \f0 100\f1 \f0 km\f1 -\f0 le\f1 . \f0 V\'e4limise\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndi\f1 \f0 maksimum\f1 \f0 on\f1 \f0 umbes\f1 \f0 20\f1 \f0 000\f1 \f0 km\f1 \f0 maapinnast\f1 .\par \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 aktiivsuse\f1 \f0 kasvades\f1 \f0 t\'e4hendavad\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndid\f1 \f0 ohtu\f1 \f0 astronautidele\f1 . \f0 Sisemise\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndi\f1 \f0 keskel\f1 \f0 ulatub\f1 \f0 kiirguse\f1 \f0 koguv\'f5imsus\f1 \f0 umbes\f1 \f0 100\f1 \f0 rad\f1 /\f0 h\f1 . \f0 Varjestatud\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \f0 2\f1 ...\f0 5\f1 \f0 g\f1 /\f0 cm\super\f1 \nosupersub\f0 paksuse\f1 \f0 alumiiniumist\f1 \f0 kaitsekihiga\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 inimne\f1 \f0 sisemist\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndit\f1 \f0 l\'fchikese\f1 \f0 aja\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 l\'e4bida\f1 . \f0 Pikemajalisel\f1 \f0 v\'f6\'f6ndis\f1 \f0 viibimisel\f1 \f0 ei\f1 \f0 kaitse\f1 \f0 suure\f1 \f0 energiaga\f1 \f0 osakeste\f1 \f0 eest\f1 \f0 ka\f1 \f0 50\f1 \f0 g\f1 /\f0 cm\super 2\nosupersub\f1 \f0 paksune\f1 \f0 alumiiniumkiht\f1 .\par \f0 Kiirgusv\'f6\'f6ndid\f1 \f0 ja\f1 \f0 magnetosf\'f6\'f6r\f1 \f0 esineb\f1 \f0 ka\f1 \f0 teistel\f1 \f0 P\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 planeetidel\f1 , \f0 kuigi\f1 \f0 mitte\f1 \f0 k\'f5igil\f1 . \f0 T\'e4nap\'e4eval\f1 \f0 on\f1 \f0 kiirgusv\'f6\'f6ndid\f1 \f0 lisaks\f1 \f0 Maale\f1 \f0 tuvastatud\f1 \f0 Merkuuril\f1 , \f0 Jupiteril\f1 \f0 ja\f1 \f0 Saturnil\f1 . \f0 Magnetosf\'e4\'e4r\f1 \f0 esineb\f1 \f0 Merkuuril\f1 , \f0 Veenusel\f1 , \f0 Maal\f1 , \f0 Marsil\f1 , \f0 Jupiteril\f1 \f0 ja\f1 \f0 Saturnil\f1 .\par \b\f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4li\b0\f1 . \f0 Magnetn\'f5ela\f1 \f0 kindlasuunalist\f1 \f0 k\'e4itumist\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4ljas\f1 \f0 tundsid\f1 \f0 vanad\f1 \f0 hiinlased\f1 \f0 juba\f1 \f0 3\f1 \f0 saj\f1 . \f0 e\f1 .\f0 Kr\f1 . \f0 Nad\f1 \f0 kasutasid\f1 \f0 magnetn\'f5ela\f1 \f0 omadust\f1 \f0 s\'e4ilitada\f1 \f0 p\'f5hja\f1 -\f0 l\'f5una\f1 \f0 suund\f1 \f0 orienteerudes\f1 \f0 oma\f1 \f0 pikkadel\f1 \f0 r\'e4nnaktuel\f1 . \f0 Seega\f1 \f0 olid\f1 \f0 muistsed\f1 \f0 hiinlased\f1 \f0 kompassi\f1 \f0 leiutajad\f1 . \f0 Hiinlaste\f1 \f0 k\'e4sikirju\f1 \f0 uurides\f1 \f0 on\f1 \f0 selgunud\f1 , \f0 et\f1 \f0 juba\f1 \f0 12\f1 . \f0 saj\f1 . \f0 kasutati\f1 \f0 magnetn\'f5ela\f1 \f0 laevade\f1 \f0 pardal\f1 . \f0 Hiinlastelt\f1 \f0\'f5ppisid\f1 \f0 kompassi\f1 \f0 kasutama\f1 \f0 araablased\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 kaudu\f1 \f0 j\'f5udis\f1 \f0 see\f1 \f0 teadmine\f1 \f0 12\f1 -\f0 13\f1 \f0 saj\f1 . \f0 Euroopasse\f1 . \f0 eurooplased\f1 \f0 hakkasid\f1 \f0 kompassi\f1 \f0 kasutama\f1 \f0 kaevandustes\f1 \f0\'9aahtides\f1 \f0 orienteerimisel\f1 .\par \f0 Maakera\f1 \f0 k\'e4sitles\f1 \f0 hiiglasliku\f1 \f0 magnetina\f1 \f0 esmakordselt\f1 \f0 W\f1 . \f0 Gilbert\f1 \f0 1600\f1 . \f0 aastal\f1 , \f0 kuid\f1 \f0 n\'e4iteks\f1 \b\f0 deklinatsiooni\b0\f1 \f0 on\f1 \f0 nimetatud\f1 \f0 juba\f1 \f0 1450\f1 . \f0 a\f1 . \f0 ja\f1 \b\f0 inklinatsiooni\b0\f1 \f0 1544\f1 .\f0 a\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4ljaga\f1 \f0 seoses\f1 \f0 olevate\f1 \f0 n\'e4htuste\f1 \f0 kompleksi\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 maamagnetismiks\b0\f1 \f0 ehk\f1 \b\f0 geomagnetismiks\b0\f1 . \f0 Esimeses\f1 \f0 l\'e4henduses\f1 \f0 vaatleme\f1 \f0 Maad\f1 \f0\'fchtlaselt\f1 \f0 magneetununa\f1 . \f0 Teda\f1 \f0 iseloomustab\f1 \f0 magnetmoment\f1 \f0 8\f1 ,\f0 3x10\super 22\nosupersub\f1 \f0 Am\super 2\nosupersub\f1 (\f0 amper\f1 \f0 korda\f1 \f0 meeter\f1 \f0 ruudus\f1 ).\par \f0 Maa\f1 \f0 keskpunkti\f1 \f0 l\'e4bivat\f1 \f0 magnetmomendiga\f1 \f0 paralleelset\f1 \f0 sirget\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 geomagnetiliseks\f1 \f0 teljeks\b0\f1 , \f0 selle\f1 \f0 telje\f1 \f0 ja\f1 \f0 maakera\f1 \f0 pinna\f1 \f0 l\'f5ikepunkte\f1 \b\f0 geomagnetiliseks\f1 \f0 pooluseks\b0\f1 \f0 ning\f1 \f0 suurringijooni\f1 , \f0 mis\f1 \f0 viimaseid\f1 \f0 v\'e4bivad\f1 , \f0 geomagnetilisteks\f1 \b\f0 meridiaanideks\b0\f1 . \f0 Suurimat\f1 \f0 ringjoont\f1 , \f0 mille\f1 \f0 tasand\f1 \f0 on\f1 \f0 risti\f1 \f0 geomagnetilise\f1 \f0 teljega\f1 , \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 geomagnetiliseks\f1 \f0 ekvaatoriks\b0\f1 .\par \f0 Geomagnetilised\f1 \f0 poolused\f1 \f0 ei\f1 \f0\'fchti\f1 \f0 geograafiliste\f1 \f0 poolustega\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 p\'f6\'f6rlemistelje\f1 \f0 ja\f1 \f0 geomeetrilise\f1 \f0 telje\f1 \f0 vaheline\f1 \f0 nurk\f1 \f0 on\f1 \f0 umbes\f1 \f0 11\f1 ,\f0 5\super o\nosupersub\f1 . \f0 Geomagnetiliste\f1 \f0 pooluste\f1 \f0 asukohad\f1 \f0 muutuvad\f1 \f0 v\'f5rdlemisi\f1 \f0 kiiresti\f1 . \f0 1984\f1 . \f0 a\f1 . \f0 andmetel\f1 \f0 olid\f1 \f0 geomagnetiliste\f1 \f0 pooluste\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 koordinaadid\f1 \f0 78\f1 ,\f0 8\super 0\nosupersub\f1 \f0 p\f1 .\f0 l\f1 . \f0 ja\f1 \f0 70\f1 ,\f0 2\super o\nosupersub\f1 \f0 l\f1 .\f0 p\f1 . (\f0 punkt\f1 \f0 asub\f1 \f0 Gr\'f6\'f6nimaa\f1 \f0 rannikul\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 78\f1 ,\f0 8\super o\nosupersub\f1 \f0 l\f1 .\f0 l\f1 . \f0 ja\f1 \f0 109\f1 ,\f0 8\super o\nosupersub\f1 \f0 i\f1 .\f0 p\f1 . (\f0 Antarktikas\f1 , \f0 polaarjaama\f1 \f0\ldblquote Vostok\rdblquote\f1 \f0 l\'e4heduses\f1 ).\par \f0 Peale\f1 \f0 suhteliselt\f1 \f0 j\'e4\'e4va\f1 \f0 osa\f1 \f0 sisaldab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4li\f1 \f0 kiiresti\f1 - \f0 p\'e4evade\f1 , \f0 tundide\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 isegi\f1 \f0 minutite\f1 \f0 jooksul\f1 - \f0 muutuvat\f1 \f0 osa\f1 , \f0 mis\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 kuni\f1 \f0 5\f1 % \f0 kogu\f1 \f0 magnetv\'e4ljast\f1 \f0 ning\f1 \f0 tuleneb\f1 \f0 peamiselt\f1 \f0 ionosf\'e4\'e4ris\f1 \f0 ja\f1 \f0 maakoores\f1 \f0 tekkivaist\f1 \f0 elektrivooludest\f1 .\par \f0 Olulist\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4ljale\f1 \f0 avaldab\f1 \f0 P\'e4ikese\f1 \f0 korpuskulaarkiirgus\f1 , \f0 mis\f1 \f0 koosneb\f1 \f0 laetud\f1 \f0 osakestest\f1 \f0 ja\f1 \f0 p\'f5hjustab\f1 \f0 Maa\f1 \f0 atmosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 tungides\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 l\'fchiajalisi\f1 \f0 h\'e4ireid\f1 - \f0 magnettorme\f1 .\par \f0 On\f1 \f0 kindlaks\f1 \f0 tehtud\f1 , \f0 et\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 p\'f5hiosa\f1 \f0 tekib\f1 \f0 peaaegu\f1 \f0 t\'e4ielikult\f1 \f0 Maa\f1 \f0 sisemuses\f1 , \f0 tema\f1 \f0 vedelas\f1 \f0 tuumas\f1 , \f0 arvatavasti\f1 \f0 elektrivoolude\f1 \f0 m\'f5jul\f1 . \f0 Need\f1 \f0 kujunevad\f1 \f0 seoses\f1 \f0 tuuma\f1 \f0 aeglase\f1 \f0 konvektiivse\f1 \f0 liikumisega\f1 \f0 ning\f1 \f0 tekitavad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 (\f0 samalaadselt\f1 \f0 enaergutusgeneraatoriga\f1 ).\par \f0 Maa\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 j\'e4\'e4va\f1 \f0 osa\f1 \f0 piirkondlikud\f1 \f0 muutused\f1 \f0 on\f1 \f0 oletatavasti\f1 \f0 seoses\f1 \f0 suurte\f1 \f0 keeristega\f1 , \f0 mille\f1 \f0 muutustest\f1 \f0 olenevad\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 sajandipikkuse\f1 \f0 perioodiga\f1 \f0 variatsioonid\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 tegelik\f1 \f0 magnetv\'e4li\f1 \f0 erineb\f1 \f0\'fclalkirjeldatud\f1 \f0\'fchtlaselt\f1 \f0 magneetunud\f1 \f0 kera\f1 \f0 magnetv\'e4ljast\f1 \f0 kohati\f1 \f0 oluliselt\f1 . \f0 Neid\f1 \f0 k\'f5rvalekaldeid\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 anomaaliateks\b0\f1 \f0 ning\f1 \f0 nad\f1 \f0 on\f1 \f0 seostatavad\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ehituse\f1 \f0 omap\'e4raga\f1 . \f0\'dcks\f1 \f0 maailma\f1 \f0 suurimaid\f1 , \f0 Kurski\f1 \f0 magneetiline\f1 \f0 anomaalia\f1 \f0 on\f1 \f0 seotud\f1 \f0 suurte\f1 \f0 rauamaagi\f1 \f0 lademetega\f1 . \f0 Eestis\f1 \f0 on\f1 \f0 tuntud\f1 \f0 J\'f5hvi\f1 \f0 magnetanomaalia\f1 \f0 piirkond\f1 .\par \f0 Tegelikku\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 uuritakse\f1 \f0 maakera\f1 \f0 igas\f1 \f0 punktis\f1 \f0 magnetn\'f5ela\f1 \f0 abil\f1 , \f0 seejuures\f1 \f0 eristatakse\f1 \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 horisontaalset\f1 \f0 ja\f1 \f0 vertikaalset\f1 \f0 k\'f5rvallekallet\f1 . \f0 Joont\f1 , \f0 kus\f1 \f0 magnetn\'f5el\f1 \f0 on\f1 \f0 horisontaalses\f1 \f0 asendis\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 magnetiliseks\f1 \f0 ekvaatoriks\b0\f1 , \f0 punkte\f1 , \f0 kus\f1 \f0 magnetn\'f5el\f1 \f0 kaldub\f1 \f0 maapinnaga\f1 \f0 risti\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 magnetpoolusteks\b0\f1 . \f0 Geomeetriliste\f1 \f0 ja\f1 \f0 magnetpooluste\f1 \f0 asukohad\f1 \f0 seejuures\f1 \f0 ei\f1 \f0\'fchti\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 magnetpooluste\f1 \f0 koordinaadid\f1 \f0 olid\f1 \f0 1984\f1 . \f0 a\f1 . \f0 j\'e4rgmised\f1 : \f0 p\'f5hjapoolkeral\f1 \f0 77\f1 ,\f0 0\super o\nosupersub\f1 \f0 p\f1 .\f0 l\f1 . \f0 ja\f1 \f0 102\f1 ,\f0 3\super o\nosupersub\f1 \f0 l\f1 .\f0 p\f1 . \f0 ning\f1 \f0 l\'f5unapoolkeral\f1 \f0 64\f1 ,\f0 0\super o\nosupersub\f1 \f0 l\f1 .\f0 l\f1 . \f0 ja\f1 \f0 143\super o\nosupersub\f1 \f0 i\f1 .\f0 p\f1 .\par \f0 Kuna\f1 \f0 Maa\f1 \f0 geograafilised\f1 \f0 poolused\f1 \f0 ei\f1 \f0\'fchti\f1 \f0 magnetpoolustega\f1 , \f0 siis\f1 \f0 tekib\f1 \f0 kompassin\'f5ela\f1 \f0 m\'f5ningane\f1 \f0 k\'f5rvalekalle\f1 \f0 tegelikust\f1 \f0 p\'f5hjasuunast\f1 . \f0 Seda\f1 \f0 n\'e4htust\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 deklinatsiooniks\b0\f1 (\f0 tuleneb\f1 \f0 ladina\f1 \f0 keeles\f1 , \f0 milles\f1 \f0 declinatio\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 k\'f5rvalekaldumist\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 teda\f1 \f0 iseloomustatakse\f1 \f0 geograaafilise\f1 \f0 maridiaani\f1 \f0 ja\f1 \f0 magnetilise\f1 \f0 p\'f5hja\f1 -\f0 l\'f5una\f1 \f0 sihi\f1 \f0 vahelise\f1 \f0 nurgaga\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 kompassin\'f5el\f1 \f0 kaldub\f1 \f0 p\'f5hjasuunast\f1 \f0 ida\f1 \f0 poole\f1 , \f0 siis\f1 \f0 loetakse\f1 \f0 deklinatsioon\f1 \f0 positiivseks\f1 , \f0 kui\f1 \f0 aga\f1 \f0 l\'e4\'e4ne\f1 \f0 poole\f1 , \f0 siis\f1 \f0 on\f1 \f0 tegemist\f1 \f0 negatiivse\f1 \f0 m\'e4rgiga\f1 \f0 k\'f5rvalekaldega\f1 . \f0\'dchesuguse\f1 \f0 deklinatsiooni\f1 \f0 v\'e4\'e4rtustega\f1 \f0 punktid\f1 \f0\'fchendatakse\f1 \f0 samajoontega\f1 , \f0 mida\f1 \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 isogoonideks\b0\f1 .\par \f0 Magnetv\'e4lja\f1 \f0 j\'f5ujoonte\f1 \f0 ja\f1 \f0 r\'f5httasapinna\f1 \f0 vahelist\f1 \f0 nurka\f1 \f0 nimetatkse\f1 \b\f0 inklinatsiooniks\b0\f1 . \f0 S\'f5na\f1 \f0 tuleneb\f1 \f0 ladina\f1 \f0 keelest\f1 , \f0 inclinatio\f1 , \f0 mis\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 kallutamist\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 allapainutamist\f1 . \f0 Inklinatsiooni\f1 \f0 v\'e4\'e4rtused\f1 \f0 on\f1 \f0 maakeral\f1 \f0 vahemikus\f1 +\f0 90\super o\nosupersub\f1 \f0 kuni\f1 -\f0 90\super o\nosupersub\f1 \f0 ja\f1 \f0 need\f1 \f0 punktid\f1 \f0 vastavad\f1 \f0 p\'f5hja\f1 - \f0 ja\f1 \f0 l\'f5unapoolkera\f1 \f0 magnetpoolustele\f1 . \f0 Joon\f1 , \f0 mille\f1 \f0 inklinatsioon\f1 \f0 on\f1 \f0 0\super o\nosupersub\f1 , \f0\'fchtib\f1 \f0 magnetilise\f1 \f0 ekvaatoriga\f1 . \f0 Samajooni\f1 , \f0 mis\f1 \f0 iseloomustavad\f1 \f0\'fchesuguseid\f1 \f0 inklinatsiooni\f1 \f0 v\'e4\'e4rtusi\f1 , \f0 nimetatakse\f1 \b\f0 isokliinideks\b0\f1 .\par \f0 Magnetv\'e4lja\f1 \f0 tugevuse\f1 \f0 m\'f5\'f5t\'fchikuks\f1 \f0 on\f1 \f0 A\f1 /\f0 m\f1 (\f0 amper\f1 \f0 meetri\f1 \f0 kohta\f1 ).\par \f0 Eestis\f1 \f0 on\f1 \f0 deklinatsioon\f1 \f0 5\f1 -\f0 10\super o\nosupersub\f1 , \f0 see\f1 \f0 suureneb\f1 \f0 l\'e4\'e4nest\f1 \f0 itta\f1 \f0 ja\f1 \f0 kasvab\f1 \f0 umbes\f1 \f0 8\rquote\f1 \f0 aastas\f1 ; \f0 inklinatsioon\f1 \f0 on\f1 \f0 70\f1 -\f0 72\super o\nosupersub\f1 , \f0 magnetv\'e4lja\f1 \f0 tugevuse\f1 \f0 horisontaalkomponetn\f1 \f0 13\f1 \f0 A\f1 /\f0 m\f1 \f0 ja\f1 \f0 vertikaalkomponent\f1 \f0 37\f1 \f0 A\f1 /\f0 m\f1 . \f0 Deklinatsioon\f1 \f0 esitatakse\f1 \f0 merekaartidel\f1 \f0 alati\f1 \f0 ja\f1 \f0 mitmes\f1 \f0 asukohas\f1 , \f0 maakaartidel\f1 \f0 harvem\f1 .\par \par \b\f0\tab 3\f1 .\f0 8\f1 . \f0 GEOGRAAFILINE\f1 \f0 EHK\f1 \f0 MAASTIKUSF\'c4\'c4R\b0\par \par Maastikusf\'e4\'e4r\f1 \f0 on\f1 \f0 loodusgeograafia\f1 \f0 p\'f5hiline\f1 \f0 uurimisobjekt\f1 . \f0 Seet\'f5ttu\f1 \f0 leiab\f1 \f0 ta\f1 \f0\'fcldmaateaduse\f1 \f0 kursusel\f1 \f0 p\'f5hjalikku\f1 \f0 k\'e4sitlemist\f1 . \f0 Maastikusf\'e4\'e4ris\f1 \f0 puutuvad\f1 \f0 kokku\f1 , \f0 p\'f5imuvad\f1 \f0 ja\f1 \f0 m\'f5jutavad\f1 \f0\'fcksteist\f1 \f0 litosf\'e4\'e4r\f1 , \f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4r\f1 , \f0 atmosf\'e4\'e4r\f1 , \f0 biosf\'e4\'e4r\f1 \f0 jt\f1 ., \f0 mille\f1 \f0 t\'f5ttu\f1 \f0 nende\f1 \f0 koosm\'f5ju\f1 \f0 pinnal\f1 \f0 tekkib\f1 \f0 eriliste\f1 \f0 omaduste\f1 \f0 geograafiline\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 . \f0 maastikusf\'e4\'e4ri\f1 \f0 keskmine\f1 \f0 paksus\f1 \f0 on\f1 \f0 55\f1 \f0 km\f1 . \f0 Maastikusf\'e4\'e4ris\f1 \f0 on\f1 \f0 aine\f1 \f0 k\'f5igis\f1 \f0 agragaatolekuis\f1 , \f0 protsessid\f1 \f0 kulgevad\f1 \f0 nii\f1 \f0 kosmilise\f1 \f0 kui\f1 \f0 maise\f1 \f0 energia\f1 \f0 arvel\f1 . \f0 Vaid\f1 \f0 maastikusf\'e4\'e4ris\f1 \f0 eksisterib\f1 \f0 elu\f1 \f0 ja\f1 \f0\'fcldse\f1 \f0 orgaaniline\f1 \f0 aine\f1 . \f0 Maastikusf\'e4\'e4rile\f1 \f0 on\f1 \f0 iseloomulikud\f1 \f0 tema\f1 \f0 osiste\f1 \f0 vahel\f1 \f0 pidevalt\f1 \f0 toimuvast\f1 \f0 aine\f1 - \f0 ja\f1 \f0 energiavahetusest\f1 \f0 johtuv\f1 \f0 terviklikkus\f1 , \f0 eesk\'e4tt\f1 \f0 Maa\f1 \f0 f\'fc\'fcsikalisel\f1 \f0 pinnal\f1 \f0 ilmnev\f1 \b\f0 tsonaalsus\b0\f1 \f0 ja\f1 \b\f0 atsonaalsus\b0\f1 , \f0 protsesside\f1 \f0 ja\f1 \f0 n\'e4htuste\f1 \f0 ajaline\f1 \f0 r\'fctmilisus\f1 \f0 ja\f1 \f0 korduvus\f1 . \f0 Maastikusf\'e4\'e4ri\f1 \f0 diferentseerumise\f1 \f0 uurimiseks\f1 \f0 on\f1 \f0 geograafid\f1 \f0 kasutusele\f1 \f0 v\'f5tnud\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0 mitmeid\f1 \f0 jaotus\'fcksusi\f1 . \f0 K\'f5ige\f1 \f0 suurem\f1 \f0 neist\f1 \f0 on\f1 \b\f0 maastikuv\'f6\'f6nd\b0\f1 \f0 e\f1 . \f0 geograafiline\f1 \f0 v\'f6\'f6nd\f1 . \f0 Neid\f1 \f0 eristatakse\f1 \f0 peamiselt\f1 \f0 kliimat\'fc\'fcbi\f1 \f0 ja\f1 \f0 sellele\f1 \f0 vastava\f1 \f0 tsonaalse\f1 \f0 taimkatte\f1 \f0 alusel\f1 , \f0 viimase\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 on\f1 \f0 maastikuv\'f6\'f6ndid\f1 \f0 saanud\f1 \f0 ka\f1 \f0 oma\f1 \f0 nimetused\f1 : \f0 tundra\f1 -, \f0 stepi\f1 -, \f0 ekvatoriaalse\f1 \f0 vihmametsa\f1 \f0 v\'f6\'f6nd\f1 \f0 jne\f1 . \f0 Maastikuv\'f6\'f6tmed\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 p\'e4ris\f1 \f0 korrap\'e4rase\f1 \f0 v\'f6\'f6\f1 \f0 kujulised\f1 \f0 ja\f1 \f0 nende\f1 \f0 piirid\f1 \f0 ei\f1 \f0 lange\f1 \f0 kokku\f1 \f0 r\'f6\'f6bikutega\f1 , \f0 k\'f5rvalekalded\f1 \f0 tulenevad\f1 \f0 kliimah\'e4lbest\f1 , \f0 mis\f1 \f0 on\f1 \f0 tekkinud\f1 \f0 mandrite\f1 \f0 kuju\f1 , \f0 ookeanide\f1 \f0 ja\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 jaotumise\f1 , \f0 hoovuste\f1 , \f0 pinnamoe\f1 \f0 jmt\f1 . \f0 tegurite\f1 \f0 erinevusest\f1 .\par \f0 Koos\f1 \f0 k\'f5rgusega\f1 \f0 leiab\f1 \f0 aset\f1 \f0 maastiku\f1 \f0 vertikaalne\f1 \f0 diferentseerumine\f1 \f0 ehk\f1 \f0 k\'f5rgv\'f6\'f6ndilisuse\f1 \f0 kujunemine\f1 . \f0 Mittev\'f6\'f6ndiliste\f1 \f0 ehk\f1 \f0 atsonaalste\f1 \f0 tunnuste\f1 \f0 j\'e4rgi\f1 \f0 eristatakse\f1 \f0 enamasti\f1 \f0 loodusgeograafilisi\f1 \f0 maid\f1 , \f0 maastikuprovintse\f1 \f0 ja\f1 \f0 muid\f1 \f0 v\'e4iksemaid\f1 \f0\'fcksusi\f1 . \f0 Detailsemad\f1 \f0 maastikulised\f1 \f0 liigestused\f1 \f0 on\f1 \f0 toonud\f1 \f0 kaasa\f1 \f0 m\'f5isted\f1 , \f0 nagu\f1 \f0 maastiku\f1 \f0 muster\f1 , \f0 maastiku\f1 \f0 polaratsioon\f1 , \f0 maastiku\f1 \f0 r\'fctmilisus\f1 \f0 ja\f1 \f0 sesoonsus\f1 \f0 jne\f1 .\par \f0\'dcldistava\f1 \f0 pildi\f1 \f0 saamiseks\f1 \f0 maismaa\f1 \f0 maastikuv\'f6\'f6nditest\f1 \f0 on\f1 \f0 kasutusele\f1 \f0 v\'f5etud\f1 \b\f0 ideaalse\f1 \f0 mandri\f1 \b0\f0 m\'f5iste\f1 (\f0 joonis\f1 \f0 3\f1 .\f0 5\f1 ., \f0 koopiate\f1 \f0 lehelt\f1 ). \f0 Ideaalne\f1 \f0 manner\f1 \f0 erineb\f1 \f0 reaalsetest\f1 \f0 mandritest\f1 \f0 j\'e4rgmistes\f1 \f0 aspektides\f1 :\f0 1\f1 )\f0 manner\f1 \f0 moodustab\f1 \f0 tasase\f1 \f0 platoo\f1 \f0 100\f1 -\f0 200\f1 \f0 m\f1 \f0\'fcle\f1 \f0 merepinna\f1 ; \f0 2\f1 ) \f0 mandri\f1 \f0 piirjoon\f1 \f0 on\f1 \f0\'fchtlase\f1 \f0 kumerusega\f1 \f0 ehk\f1 \f0 liigendamata\f1 ; \f0 3\f1 ) \f0 maapind\f1 \f0 on\f1 \f0\'fchesuguste\f1 \f0 f\'fc\'fcsikaliste\f1 \f0 ja\f1 \f0 keemiliste\f1 \f0 omadustega\f1 . \f0 Loodud\f1 \f0 mudelmandrile\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 paigutada\f1 \f0 k\'f5ik\f1 \f0 tsonaalsed\f1 \f0 maastikut\'fc\'fcbid\f1 . \f0 N\'e4eme\f1 , \f0 et\f1 \f0 maastikuv\'f6\'f6ndite\f1 (\f0 joonisel\f1 \f0 taimkattev\'f6\'f6ndid\f1 ) \f0 paiknemine\f1 \f0 allub\f1 \f0 teatud\f1 \f0 ruumilistele\f1 \f0 seadusp\'e4rasustele\f1 \f0 ja\f1 \f0 on\f1 \f0 enamasti\f1 \f0 as\'fcmmeetriline\f1 . \f0 Suuremad\f1 \f0 kontinendid\f1 (\f0 Euroopa\f1 , \f0 Aafrika\f1 ) \f0\'fchtuvad\f1 \f0 oma\f1 \f0 tasandikulistes\f1 \f0 osades\f1 \f0 h\'e4sti\f1 \f0 ideaalse\f1 \f0 mandri\f1 \f0 mudeliga\f1 . \f0 Erinevused\f1 \f0 mudelist\f1 \f0 on\f1 \f0 tingitud\f1 \f0 eelk\'f5ige\f1 \f0 reljeefist\f1 , \f0 eriti\f1 \f0 k\'f5rgm\'e4estikest\f1 , \f0 mis\f1 \f0 m\'f5jutavad\f1 \f0\'f5humasside\f1 \f0 liikumist\f1 .\par \par \f0\tab\b 3\f1 .\f0 9\f1 . \f0 GEOSF\'c4\'c4RIDE\f1 \f0 ARENG\par \par \b0 Geosf\'e4\'e4ride\f1 \f0 m\'e4\'e4ratlemisel\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 l\'e4htuda\f1 \f0 nende\f1 \f0 ainelisest\f1 \f0 olekust\f1 (\f0 tahke\f1 , \f0 gaasiline\f1 , \f0 vedel\f1 , \f0 elus\f1 ) \f0 v\'f5i\f1 \f0 ka\f1 \f0 arenguloost\f1 . \f0 Areng\f1 \f0 t\'e4hendab\f1 \f0 siinkohal\f1 \f0 kvalitatiivseid\f1 \f0 muudatusi\f1 , \f0 mis\f1 \f0 j\'e4rk\f1 -\f0 j\'e4rgult\f1 \f0 muudavad\f1 \f0 geosf\'e4\'e4re\f1 \f0 komplitseeritumaks\f1 \f0 ja\f1 \f0 sf\'e4\'e4ride\f1 \f0 omavahelisi\f1 \f0 suhteid\f1 \f0 mitmekesisemaks\f1 . \f0 maateaduse\f1 \f0 seidukohalt\f1 \f0 on\f1 \f0 oluline\f1 \f0 m\'e4rkida\f1 \f0 planeet\f1 \f0 Maa\f1 \f0 teket\f1 \f0 p\'e4ikeses\'fcsteemi\f1 \f0 osana\f1 \f0 4\f1 ,\f0 5\f1 \f0 miljardit\f1 \f0 aastat\f1 \f0 tagasi\f1 . \f0 Esmalt\f1 \f0 on\f1 \f0 gravitatsiooni\f1 - \f0 ja\f1 \f0 teiste\f1 \f0 j\'f5udude\f1 \f0 kontsentreerumisel\f1 \f0 tekkinud\f1 \b\f0 ergosf\'e4\'e4r\b0\f1 \f0 koos\f1 \f0 planeet\f1 \f0 Maa\f1 \f0 kujunemisega\f1 . \f0 Maa\f1 \f0 pinnal\f1 \f0 kujunenud\f1 \b\f0 litosf\'e4\'e4r\b0\f1 \f0 erines\f1 \f0 algselt\f1 \f0 oluliselt\f1 \f0 t\'e4nasest\f1 \f0 litosf\'e4\'e4rist\f1 . \f0 Arengus\f1 \f0 j\'e4rgmisena\f1 \f0 on\f1 \f0 tekkinud\f1 \b\f0 atmosf\'e4\'e4r\b0\f1 , \f0 mis\f1 \f0 ei\f1 \f0 olnud\f1 \f0 alguses\f1 \f0 sobiv\f1 \f0 elusorganismide\f1 \f0 tekkeks\f1 . \f0 Peale\f1 \f0 temperatuuri\f1 \f0 langust\f1 \f0 Maa\f1 -\f0 l\'e4hedases\f1 \f0\'f5hukihis\f1 \f0 alla\f1 \f0 100\super o\nosupersub C\f1 \f0 sai\f1 \f0 formeeruda\f1 \f0 veekiht\f1 \f0 ehk\f1 \b\f0 h\'fcdrosf\'e4\'e4r\b0\f1 . \f0 Alles\f1 \f0 peale\f1 \f0 seda\f1 , \f0 kui\f1 \f0 veetemperatuur\f1 \f0 Maal\f1 \f0 langes\f1 \f0 alla\f1 \f0 50\super o\nosupersub C\f1 , \f0 tekkisid\f1 \f0 tingimused\f1 \f0 elu\f1 \f0 arenguks\f1 \f0 ja\f1 \f0 moodustus\f1 \b\f0 biosf\'e4\'e4r\b0\f1 .\par \f0 bioloogiline\f1 \f0 areng\f1 \f0 Maal\f1 \f0 on\f1 \f0 l\'e4binud\f1 \f0 mitmeid\f1 \f0 etappe\f1 , \f0 mille\f1 \f0 k\'e4igus\f1 \f0 organismid\f1 \f0 on\f1 \f0 kohanenud\f1 \f0 keskkonnaga\f1 \f0 ja\f1 \f0 ka\f1 \f0 kujundanud\f1 \f0 viimast\f1 . \f0 Keskkonna\f1 \f0 sihip\'e4rane\f1 \f0 kujundamine\f1 \f0 on\f1 \f0 alguse\f1 \f0 saanud\f1 \f0 inimese\f1 \f0 tekkega\f1 , \f0 kelle\f1 \f0 m\'f5ju\f1 \f0 ulatust\f1 \f0 Maal\f1 \f0 t\'e4histatakse\f1 \f0 samuti\f1 \f0 spetsiifilise\f1 \f0 m\'f5istega\f1 \b\f0 antroposf\'e4\'e4r\b0\f1 .\par \f0 Teoreetikud\f1 \f0 on\f1 \f0 omakorda\f1 \f0 liigestanud\f1 \f0 antroposf\'e4\'e4ri\f1 \f0 kujunemist\f1 \f0 j\'e4rgmiselt\f1 : \f0 esimene\f1 \f0 aste\f1 , \f0 kus\f1 \f0\'fcksikindiviidid\f1 \f0 alustasid\f1 \f0 eatud\f1 \f0 koopereerumist\f1 \f0 oleks\f1 \b\f0 sotsiosf\'e4\'e4r\b0\f1 . \f0 Majandustegevuse\f1 \f0 arenguga\f1 \f0 kaasnesid\f1 \f0 juba\f1 \b\f0\'f6konosf\'e4\'e4r\b0\f1 \f0 ja\f1 \f0 veidi\f1 \f0 hiljem\f1 \b\f0 adminosf\'e4\'e4r\b0\f1 . \f0 T\'f6\'f6stuslik\f1 \f0 p\'f6\'f6re\f1 \f0 ajaloos\f1 \f0 t\'f5i\f1 \f0 kaasa\f1 \b\f0 tehnosf\'e4\'e4ri\b0\f1 \f0 tekke\f1 . \f0 Tehnosf\'e4\'e4ri\f1 \f0 ulatus\f1 \f0 j\'e4\'e4b\f1 \f0 inimese\f1 \f0 tehniliste\f1 \f0 v\'f5imaluste\f1 \f0 piiresse\f1 , \f0 adminosf\'e4\'e4r\f1 \f0 osutub\f1 \f0 piiridele\f1 , \f0 mida\f1 \f0 inimene\f1 \f0 kontrollib\f1 \f0 administratiivste\f1 \f0 hoobade\f1 \f0 abil\f1 ( \f0 siia\f1 \f0 kuulub\f1 \f0 rida\f1 \f0 maavarasid\f1 \f0 ja\f1 \f0\'f5huruum\f1 , \f0 Maa\f1 \f0 pindmikust\f1 \f0 r\'e4\'e4kimata\f1 ). \f0 Paljusid\f1 \f0 inimtegevuse\f1 \f0 aspekte\f1 \f0 on\f1 \f0 v\'f5imalik\f1 \f0 vaadelda\f1 \f0 sf\'e4\'e4riliselt\f1 . \par \f0 Teiste\f1 \f0 siin\f1 \f0 vaadeldud\f1 \f0 sf\'e4\'e4ride\f1 - \f0 geosf\'e4\'e4ride\f1 - \f0 hulka\f1 \f0 enamikku\f1 \f0 neid\f1 \f0 rangelt\f1 \f0 v\'f5ttes\f1 \f0 siiski\f1 \f0 arvata\f1 \f0 ei\f1 \f0 saa\f1 , \f0 kuigi\f1 \f0 nende\f1 \f0 n\'e4ol\f1 \f0 on\f1 \f0 tegemist\f1 \f0 geosf\'e4\'e4rilise\f1 \f0 sf\'e4\'e4riga\f1 \f0 seotud\f1 \f0 t\'f5eliselt\f1 \f0 eksisteerivate\f1 \f0 s\'fcsteemidega\f1 . \f0 Mingil\f1 \f0 m\'e4\'e4ral\f1 \f0 v\'f5ib\f1 \f0 tulevase\f1 \f0 geosf\'e4\'e4rina\f1 \f0 n\'e4ha\f1 \f0 ehk\f1 \b\f0\'f6kosf\'e4\'e4ri\b0\f1 . \f0 Nimelt\f1 \f0 kujutab\f1 \f0\'f6kosf\'e4\'e4r\f1 \f0 endast\f1 \f0 lihtsalt\f1 \f0 nagu\f1 \f0\ldblquote rikutud\f1 \f0 maastikusf\'e4\'e4ri\rdblquote\f1 , \f0 mis\f1 \f0 areneb\f1 \f0 teistmoodi\f1 , \f0 kui\f1 \f0 oleks\f1 \f0 arenenud\f1 \f0 looduslik\f1 \f0 maastikusf\'e4\'e4r\f1 . \f0 Kui\f1 \f0 arvatakse\f1 , \f0 et\f1 \f0 isereguleeruvat\f1 \f0 terviklikku\f1 \f0 s\'fcsteemi\f1 \f0 ei\f1 \f0 kujuta\f1 \f0 endast\f1 \f0 praegu\f1 \f0 ka\f1 \f0 see\f1 \f0 sf\'e4\'e4r\f1 - \f0 ta\f1 \f0 ei\f1 \f0 ole\f1 \f0 asendanud\f1 \f0 maastikusf\'e4\'e4ri\f1 . \f0 S\'fcgavsisulise\f1 , \f0 nii\f1 \f0 Maa\f1 \f0 ainelise\f1 \f0 kui\f1 \f0 ka\f1 \f0 vaimse\f1 \f0 kultuuri\f1 \f0 kohta\f1 \f0 k\'e4iva\f1 \b\f0 noosf\'e4\'e4ri\b0\f1 (\f0 m\'f5istuse\f1 \f0 sf\'e4\'e4ri\f1 ) \f0 m\'f5iste\f1 \f0 v\'f5ttis\f1 \f0 1927\f1 .\f0 a\f1 . \f0 kasutusele\f1 \f0 E\f1 . \f0 Le\f1 \f0 Roy\f1 \f0 ja\f1 \f0 eri\f1 \f0 suundades\f1 \f0 arendasid\f1 \f0 seda\f1 \f0 paljude\f1 \f0 aastate\f1 \f0 jooksul\f1 \f0 P\f1 . \f0 Teilhard\f1 \f0 de\f1 \f0 Chardin\f1 \f0 ja\f1 \f0 V\f1 . \f0 Vernadski\f1 . \f0 Noosf\'e4\'e4riga\f1 \f0 umbes\f1 \f0 sama\f1 \f0 t\'e4hendusega\f1 \f0 on\f1 \b\f0 ps\'fchhosf\'e4\'e4r\b0\f1 .\par \f0 Maa\f1 \f0 sisemised\f1 \f0 ja\f1 \f0 varjatud\f1 \f0 sf\'e4\'e4rid\f1 \f0 v\'f5ivad\f1 \f0 meid\f1 \f0 paljudel\f1 \f0 juhtudel\f1 \f0 n\'e4iliselt\f1 \f0 v\'e4he\f1 \f0 huvitada\f1 . \f0 See\f1 \f0 on\f1 \f0 loomulik\f1 , \f0 sest\f1 \f0 nende\f1 \f0 olemasolu\f1 \f0 ei\f1 \f0 pane\f1 \f0 me\f1 \f0 harilikult\f1 \f0 t\'e4hele\f1 \f0 ja\f1 \f0 enamasti\f1 \f0 igap\'e4eva\f1 \f0 elus\f1 \f0 vist\f1 \f0 ei\f1 \f0 tajugi\f1 . \f0\'d5ieti\f1 \f0 elame\f1 \f0 tavaliselt\f1 \f0 kogu\f1 \f0 elu\f1 \f0\'e4ra\f1 \f0 v\'e4ga\f1 \f0\'f5hukesel\f1 \f0 pinnal\f1 - \f0 Maa\f1 \b\f0 reljeefisf\'e4\'e4ril\b0\f1 , \f0 mida\f1 \f0 l\'fchemalt\f1 \f0 nimetatakse\f1 \f0 lihtsalt\f1 \f0 reljeefiks\f1 . \f0 Ent\f1 \f0 reljeef\f1 \f0 on\f1 \f0 ainult\f1 \f0 maakoore\f1 \f0 v\'e4line\f1 \f0 vorm\f1 . \f0 Meie\f1 \f0 kodusf\'e4\'e4i\f1 , \f0 maastikusf\'e4\'e4ri\f1 \f0 aga\f1 \f0 kuuluvad\f1 \f0 veel\f1 \f0\'f5hk\f1 , \f0 vesi\f1 , \f0 muld\f1 , \f0 taimed\f1 -\f0 loomad\f1 , \f0\'fcldse\f1 \f0 maa\f1 (\f0 Maa\f1 \f0 mingi\f1 \f0 s\'fcgavuseni\f1 ) \f0 ja\f1 \f0 v\'f5ib\f1 -\f0 olla\f1 \f0 veel\f1 \f0 midagi\f1 \f0 raskemini\f1 \f0 m\'e4\'e4ratlevat\f1 . \f0 maastikusf\'e4\'e4r\f1 , \f0 kus\f1 \f0 elame\f1 \f0 ja\f1 \f0 mida\f1 \f0 rohkem\f1 \f0 v\'f5i\f1 \f0 v\'e4hem\f1 \f0 tunneme\f1 , \f0 juhib\f1 \f0 meid\f1 \f0 j\'e4rk\f1 -\f0 j\'e4rgult\f1 \f0 paratamatult\f1 \f0 Maa\f1 \f0 teiste\f1 \f0 sf\'e4\'e4ride\f1 \f0 juurde\f1 .\par \pard\lang1061\kerning0\f4\fs20\par }

Other related posts:

  • » [ks] Sissejuhatus Üldmaateadusesse